foorum.akvarist.ee

UPDATE Aug 25 15:31
Kala on nüüd surnud, kuid ma ikkagi paluks teie abi, et aru saada, mis temaga juhtus. Oleks kole, kui ülejäänud 7 skalaari samamoodi hukkuks.
-------------
Tere!

Ehk keegi oskab nõu anda, kuidas kalakest päästa, mida ette võtta? Eile panin tähele, et ühe emase skalaari värvus on muutunud kontrastsemaks, saba, uimed ja triibud läksid tumedamaks. Täna hommikul oli see skalaar põhjas taimepundis peidus väga äraräsitud seisundis: uimed räbalad ja kokku kleepunud, soomused osaliselt maha koorunud (vt pilte). Tõstsin ta ehmatusega teise akvasse, kus kalu pole, nüüd lesib seal põhjas, vaevu hingitseb. Mida teha?

Pildid: http://sirius.aai.ee/gallery3/Public/akva/Haige-kala
Kala on juba teises akvas pildistatud, lisasin ka tema koduakva pildi. Täissuuruses fotot saab vaadata, kui klõpsata sellest paremal olevat nuppu "Download full size image"

Info akva kohta:
1. akvaariumi mahutavus liitrites
325 l, käib üle aasta

2. akvaariumis olevad seadmed (filter, soojendi, lisa-CO2 jms.)
Filter, õhupump ja soojendi, CO2-e ei lisa

3. veevahetuste intervall (e. kui tihti toimuvad veevahetused), vahetatava vee kogus ja viimase veevahetuse aeg ja vahetatud vee kogus
Vett vahetan paar-kolm korda aastas, kord kuus teen tilgatestid, et vee koostisel silma peal hoida. Viimane veevahetus oli kusagil aprillis, ca 20%

4. temperatuur ja võimalusel ph, kh ja no3 tasemed
temperatuur 26 kraadi, pH 7.4, kH 6, NO3 20. Vee näidud on pikka aega stabiilsed.

5. kalade kooslus (kui palju, mis liiki)
8 skalaari, 4 tähnilist kiiversäga, 1 harjasnina, 1 pärlguraami, 15+ õunatigu, taimed
See kooslus pole akva käivitamisest saati muutunud, Kõik teised kalad on rõõmsad ja terved.

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad

Mitte ei saa aru, mis skalaariga juhtus. Mingeid kahtlaseid täppe või plekke või parasiite näha pole, mingeid muudatusi akvas pole toimunud. Eile oli veel kalake täitsa OK, teised kalad näevad praegugi terved välja, kuid kardan nende pärast.

Haige skalaar elab veel. Muretsen, et teise akvasse tõstmine võis talle lisastressi tekitada. Kas Acclimoli lisamine teeks pigem head või halba?

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad

Nüüd on ta siis surnud.

Kas keegi oskab arvata, mis temaga juhtus ja mida ette võtta, et selliseid õnnetusi vältida?

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad

Mina hoiaksin sellise suurusega akvas max kahte paari skalaare, kuna kalad on äärmiselt territoriaalsed ja vähegi nõrgemad taotakse halastamatult kivi alla lestaks. Küll näed, ka kaks paari leiavad võimaluse, et teisel suu kaudu pealuu välja tõmmata. Ainult noorkalad liuglevad uhkelt ühises parves. Mina soovitaks kaks tugevamat, s.o suuremat paari alles jätta, ülejäänud ära anda.

_________________
Väga laisk

Selles parves on ainult üks paar, mis peaaegu pidevalt kurameerib. Teised skalaarid pole paare moodustanud, kuigi minu meelest on mul 4 emast ja 4 isast, s.t. oli Nüüd on siis emaseid 3. Kogu see seltskond on üsnagi rahulikult üle aasta läbi saanud, ma olen lugenud, et suuremas skalaaride parves loksub hierarhia paika ja rahu majas. Tundub, et nii oligi, mis siis nüüd äkki juhtus?

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad

Fotol oleval kalal on bakteriaalse infektsiooni sümptomid - lõhenenud uimed ja soomuste ebakorrapärane asetus. Samuti on kala kõhnunud. Kui teiste kaladega kõik ok, siis hetkel pole vaja akvaariumis midagi muud teha, kui ettevaatlikult veevahetuste intervalli tõsta.

Minu arvates võib häda algpõhjus olla selles, et kuigi veenäidud on enam-vähem, siis nii harvade puhastuskordade juures hakkab pinnasesse kogunema ammoniaak. Kui see mullidena pinnasest vabanema hakkab, siis kahjustab see kokkupuutel kala kehapinda katvat limaskihti, mis kala bakterite ja muude välismõjurite eest kaitseb. Tagajärjeks on enamasti bakter- või seeninfektsioonid. Kui sa soovid endiselt niiöelda hooldusvaba akvaariumit pidada, siis ammoniaagitest tuleb ka arsenali võtta.

Tänan soovituste eest! Tegin ammoniaagi testi ära, tulemus on <0.05 ppm, ehk siis alla testi tundlikkuse. See on JBL tilgatest, seisab mul käivitamise ajast. Pole seda testi tõepoolest teinud, ei tulnud selle peale, et tükk aega käinud akvas võib ammoniaagioht tekkida.

Ehk peaksin mingi antibakteriaalse preparaadi igaks juhuks ostma, et oleks iga hetk kohe võtta?

Kas Te leiate, et kala on kõhnunud? See paneb muretsema, sest teised kaks vana emast skalaari näevad umbes samasugused välja Ma pole tähele pannud, et nad halvasti sööksid või et neid söötmise ajal kõrvale tõrjutaks, sest nad on teistest väiksemad. Mul on akvas kaks põlvkonda skalaare: 4 (nüüd 3) vana ja 4 nooremat, kes on vanadest oluliselt suuremad. Äkki peaksin kalu rohkem söötma? Olen seni kinni pidanud reeglist, et tuleb anda nii palju, kui nad 3-5 min jooksul ära süüa jõuavad.

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad

Torgi paar korda pinnast läbi ja tee pärast seda tunni pärast uuesti test. Kui pinnas on pikalt puhastamata, siis see hoiab ammoniaaki kinni ja ega see nii naljalt vette ei satu, enne kui suurte mullidena ja siis on ka kohe näidud laes. Kui peale läbitorkimist näit ei muutu, siis võib otsida põhjust ka mujalt. Testi kõlblikkusaega ka vaata igaks juhuks.

Kala on kõhnunud, jah. Sellele viitab see, et silma suurus ei ole keha suurusega proportsioonis ja ülauime juures puudub piisav rasvapolster.

Kui pood lähedal, siis ravimitega kiiret ei ole - neil säilivuskuupäev ja kui ära ei tarvita, siis läheb lihtsalt raisku. Sööta koguseliselt rohkem kindlasti vaja ei ole, pigem võiks toiduratsiooni vaheldust tuua. Kõhnumine võib olla tingitud ka sellest, kui kalad on väga pikka aega sama sööda peal, kui veetemperatuur on allpool soovituslikku vahemikku, kui kalu on akvaariumis liiga palju, kui kooslus on ebasobiv ja sajal muul põhjusel veel.

Tsurkisin pinnast ja tegin tunni pärast uue testi - ei mingit ammoniaaki. Test kõlblik kuni 04.2014. Põhja kohta aga peaksin seletuse lisama: nimelt on mul kõige all muld (~2-5cm), selle peal plastvõrk ja siis alles kruus (~4-5cm). Kuna torkisin plastpulgaga, mis võrgu silmast läbi ei lähe, siis läbi torgitud sai vaid kruus. Kui Sa leiad, et peaks päris põhjani läbi torkima, siis praegu ma seda tegema ei hakkaks, jätaks hommikuks, kalakestel ju öörahu juba.

See patt on mul tõesti hinge peal, et olen põhiliselt Novobeli helvestega kalu toitnud. See toit maitseb neile teistest kuivtoitudest ilmselgelt rohkem. Paar korda nädalas on nad siiski ka sääsevastseid saanud. Temperatuur on stabiilselt 26-27 kraadi, sellest allapoole pole minu teada laskunud. Kuuma ilmaga kippus mõnel üksikul päeval 29 kraadini tõusma, aga siiski mitte üle selle. Kalu on vast tõesti paljuvõitu, aga mulle tundub, et mitte katastroofiliselt, kooslus justkui kah väga hull pole... Eks ma siis püüa menüüd mitmekesistada.

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad

Ükski asi, mis siin märgitud, ei anna õigust lambist ära surra, peale kurvastuse, sest fotolt paistis ainult üks emane, aga see ei tapa, mingi asjade halb kokkusattumus. Huvitav, et veenäitudel pole häda. Ikkagi teeks tihedamalt veevahetusi. Kui sa ainult aurustunud vett asendad, siis ükskord on vesi liiga paks, metallid, soolad, no ma ei tea.

_________________
Väga laisk

Fotolt paistis ainult üks emane seetõttu, et tõstsin ta väiksesse akvasse, kui ta hädises seisus eest leidsin. Võib-olla see kiirendas tema lõppu, häda algpõhjused on aga ikkagi arusaamatud.

Ära auranud vett olen ma destilleeritud veega asendanud, nii et soolade kontsentratsioon ei peaks kasvama. Kraanivesi on mul nii viletsa kvaliteediga, et seda väga hea meelega suurtes kogustes akvasse ei valaks. Varem tõin korralikku vett maalt, see võimalus mul nüüd puudub.

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad

Ehkki olen sagedaste suurte veevahetuste pooldaja, ei saa öelda, et see on ainus tee. Tõsi pole ka see, et vee lisamine vaid aurustunud vee asemel tingimata põhjustab mingite elementide akumuleerumist - kõik sõltub ikkagi konkreetsest akvast. Kui teha sagedasti suuri veevahetusi, siis see hoiab akvas olukorra kontrolli all ilma et oleks vaja teha veeteste, ka üleasustus ei tekita enamasti sel juhul probleeme. Vanasti kardeti et suured veevahetused mõjuvad bakterikolooniale halvasti - see on tõsi vaid juhul, kui veevahetusel lisatav vesi sisaldab kloori ning veekonditsioneeri ei kasutata. Ehk siis suhteliselt sagedased ja suured veevahetused on lihtne ja kindel valik algajate jaoks.
Samas on võimalik tõsise taimeakva korral hakkama saada ka väga väheste veevahetustega, sel juhul peab lihtsalt akva olema kindlasti korralikult sisse töötatud ning mingil juhul ei tohiks seal olla üleasustust. Ilma taimedeta ahvenaakva puhul paraku see variant ei toimi - keegi ega miski ei kõrvalda kalade elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid. Et miks ei toimu taimeakvas mingite elementide akumuleerumist? Põhjus on lihtne - taimed pruugivad mitte ainult nitraate, vaid ka teisi elemente. Ning taimedele vajalikud muud elemendid peale nitraatide jõuavad akvasse jälle kalatoiduga (või siis lisaks veevahetustel veega või akvaristi poolt teostatud väetamistega). Nii et kui kalu on liiga palju, siis taimed ei jõua kõiki jääkaineid ära kasutada ning ilma veevahetusteta kalad surevad solgisurma samamoodi nagu elustaimedeta akvas, kus ei tehta piisavalt veevahetusi. Kui kalu on väga vähe, siis jälle toitaineid jõuab läbi kalatoidu vette ka vähevõitu ning taimed kiratsevad - kuid see on väiksem probleem. Nii et väheste veevahetustega on täitsa võimalik hakkama saada, aga see nõuab akvas kenasti toimivat tasakaalus ökosüsteemi. On akvasid, kus on ilma veevahetuseta hakkama saadud aasta (ning oleks saadud ilmselt kauemgi). Algajatele seda varianti kindlasti ei soovitaks, siin on teatavaid ohtusid - ntx sellises akvas võib vee koostis olla tublisti erinev kraaniveest ning uute kalade lisamisel võib tekkida probleeme.
Muide, see, mis pinnases anaeroobsete protsesside käigus tekib ning vette sattudes probleeme tekitab, on enamasti vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (H2S, vanasti nimetati väävelvesinikuks), tuntav iseloomuliku mädamunahaisu poolest. Ammoniaagi äkiline tõus on enamasti ohuks siis, kui bakterid on pihta saanud või akvas on midagi lagunemas - mingi elaniku jäänused, lagunevad taimeosad jms., uue mullapõhjaga akva korral võib algul ka mullast tulla omajagu ammoniaaki.

_________________
http://akvarist.eu

Jah, Rein, olen Su soovitusi hoolega lugenud ja neist palju abi saanud, ole Sa tänatud! Oma esimest akvaariumi pidasingi sagedaste veevahetustega ja kõik toimis suurepäraselt. Kuni ühel hetkel hüppas NO3 tase 50 ppm peale ja mitte mingite veevahetustega seda alla ei saanud - osutus, et kraanist tuligi sellist vett. Uue akva puhul seadsin algusest peale eesmärgiks tasakaalulise ökosüsteemi väljaarendamise ja kõik on seni hästi läinud - kuni selle ootamatu surmajuhtumini. Nüüd üritan aru saada, mida ma valesti olen teinud. Soovin siiski ka edaspidi Walstadi meetodi järgi akvat pidada. Ma ei usu, et sagedaste veevahetuste peale üle minnes teen ma midagi paremaks, eriti kraanivee kvaliteeti arvestades.

Mingit mädamunahaisu (ega muud halba lõhna) akvast küll ei tule, vesi on selge ja ükski test (NO3, NH4, pH, KH, GH, PO4, Fe, Cu - JBL tilgatestid) midagi hullu ei näita, kõik on nö rohelises tsoonis. Viimane veevahetus (aprillis, 20%) sai ette võetud siis, kui KH langes 4-ni ja GH 6-ni.

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad

Sellise kraanivee korral tekiks mul juba kartus oma tervise pärast - nitraatide lubatud piirmääraks joogivees on 50 mg/l (ppm). Kui see muutus toimus äkki, siis tekib ka küsimus, mis juhtus? Väetised sattusid kuidagi joogivette?

Kui teiste kaladega on kõik korras, siis ma väga ei muretseks. Ka inimesed surevad vahel päris noorelt äkksurma ning täpset põhjust ei õnnestu sugugi alati tuvastada. Ka mul on juhtunud, et kala viskas ootamatult sussid püsti, samas ühelgi teisel kalal polnud midagi viga - tont teab, kas neelas miskit alla, oli mingi sisemine häda äkki vms. Surnud kala kohene lahkamine mõnel juhul aitab põhjustest aru saada - kuid ei tarvitse..Kra ka korra üritas oma hoolealuse surma põhjusi tuvastada, põhjus jäigi müsteeriumiks. Kalapoodides muide kohaletulnud kaladest sureb ka vahel karantiinis mõningane osa maha vaatamata sellele et transport oli juba tükk aega tagasi. Ehk siis tahan öelda, et ära seda surma väga südamesse võta, akvas ei tarvitse midagi halvasti olla. Pigem hoia allesjäänud kaladel silma peal, söötmise aeg on selleks eriti sobiv - kohe on näha, kui mingi kala hakkab teistest erinevalt käituma vms.

Ma enam ei mäleta, kui äkki see muudatus toimus, mul polnud tollal ka kombeks vett kuigi tihti testida. Tartu Veevärgi veebilehel on uhkelt kirjas, et "Kas teadsite, et Tartu joogivesi on üks puhtamaid terves Eestis?" Vaatamata sellele pole ma sugugi õnnelik kraanivee üle, milles GH ja KH on alati laes ning NO3 sisaldus tihtipeale lubatud piiri lähedal. Arvatavasti siiski mitte kogu aeg, ma pole järjekindlat monitooringut teinud ning 7. veebr 2013 avaldatud ametlikel andmetel oli Tartu joogivees nitraadi sisaldus <0,1 - 26,1 mg/l.


Teiste kaladega tundub hetkel kõik korras olevat. Kaks allesjäänud vanemat emast skalaari näevad kõhnavõitu välja, püüan neid edaspidi tähelepanelikumalt jälgida.

Suur tänu Hulkurile, Mariale ja Reinule nõuannete eest! Ma arvan, et selle arutelu võib nüüd lõppenuks pidada. Vaevalt enam aru saab, mis mu kalakesega juhtus.

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad