foorum.akvarist.ee

Tere hommikust, mure järgmine: Punane barbus, kelle sugu ja vanust ma ei oska öelda, oli eile veel täies elujõus, kuid täna ujub küljepeal, ei saa ennast õigeks keerata ja otsib peidukohti, taimede vahele. Akva 110 litrit, elanikud 3 mõõgut, 2 mollit, 4 barbust, 1 ancistrus ja mõned taimed ka. Viimane veevahetus oli nädal tagasi, vee näidud on korras. Küsimus on selline, et kas ma saan midagi ta heaks veel teha, või läheb ta meil ära?

Minul oli ühe rasbora'ga (Trigonostigma heteromorpha) mõni kuu tagasi analoogne juhtum. Ostsin esimese lainena endale 10 rasbora't kui hakkasin neid peale aklimatiseerumist akvasse laskma siis oli üks kuidagi imelik ja ujus sandilt. Viimane surigi pea et samal tunnil, teised 9 olid elu ja tervise juures. Kuna mulle ümmargune arv 10 meeldis siis otsustasin järgmisel päeval 1 rasbora juurde osta.

Ostsin siis uue suure krapsaka rasbora (ise valisin) ja lasin kala akvasse. Akvasse pääsedes ajas rasbora millegipärast ennast koheselt küljeli ja ujus eemale peitu. Ujuminegi oli sellel rasbora'l kuidagi kartlik ja hädine. Ma ei osanud sellest olekust algselt midagi arvata. Kuid oh imet, 2-3 päeva pärast oli uus rasbora omasugustega kambas ja ma ei eristanud teda enam teiste seast.

Käesoleval hetkel on akvas 10 rasbora kamp kes panevad pidevalt laiates teisi kalu paika.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

No mul on ta juba mitu päeva selline. Poeb taimede vahele peitu ja ujub nagu lest. Nüüd ta avastas enda jaoks triki, kuidas püsti püsida, nikerdab ennast kivi ja taime vahele seisma. Muidu isu on tal hea ja ujub ringi päris aktiivselt, aga lihtsalt ei suuda ennast püsti ajada. Ei tea, mis tal juhtus, samas tol öösel oli äike ja kuulsin kuidas keegi hüppas suure pauguga (Tavalisest suuremaga) vastu filtrit. Mul on filter akva peal. Äkki põrutas ära ennast? Ma ei tea, kas äike neid ehmatab sedasi? Muidu selliseid kergemaid vopse käivad pidevalt vastu filtrit. Igatahes kala suremas ei ole, ta paistab väga elujõuline, kuid ilmselt on mingi nikastus, mis ei lase püsti ujuda enam. Elame-näeme, loodame, et taastub veel.

Eks siin võib olla 2 levinumat põhjust. Probleemid ujupõie gaasivahetuses , või kordinatsioonis. Mõlemad kesknärvisüsteemi talitluse häired. Mõlemad võivad olla põhjustatud infektsioonist. Kordinatsioon võib häiruda ka löögist. Samuti võib löök vastu "kesknärvisüsteemi"(pead), hilisemalt põhjustada erinevate organite töös kõrvalekaldeid.

Vahepeal tuvastasin, et tal oli saba kõver, kas on võimalik saba luud ära murda? Igatahes tundus sedamoodi....
Täna siiski rõõmustab ta meid sellega, et taastub ja suudab juba akvaariumile 2 ringi vapralt ka püstiasendis peale ujuda.

Mõne päeva siis ujus kala normaalselt ja aktiivselt ringi, ei mingit küljele vajumist ega midagi. Täna järsku keeras kõhu üles, ujus tagurpidi ikka veel aktiivselt, lõpuks läks punni ja ajas soomused laiali nagu käbi, tõmbles 2-3 korda ja surnud ta oligi Kõhu üles keeramise hetkest läks kuskil 15min. Misasi see nüüd siis oli?

Tunnen kaasa...
Vaata (guru Maria) artikleid: /article_view. ... fldAuto=15 ja sealt edadi "Dactylogyrus vastator" - kas sümptomid klapivad? Vist poleks midagi teha saanud kui oleks ka teadnud...

Sümptomid:Soomused on nahast eemal (turritavad nagu käbil), silmad võivad olla pundunud, kala on apaatne. Suurendusklaasi või mikroskoobi all võib soomuste vahel näha u. 0,2mm kollakas-läbipaistvaid parasiite = See osa Maria kirjutisest Dactylogyrus vastatori kohta on eksitav info. Ei ole küll kunagi näinud et see parasiit soomused turri ajaks. Kala ei ole apaatne ,vaid äärmiselt närviline ,sügades pidevalt lõpusepiirkonda. Soomuste vahel ei ole võimalik parasiite näha, kuna nad elavad lõpustel.

Nüüd märkasin et ka gyrodactylus on vale kirjeldusega. Viimane ei parasiteeri lõpustel ega aja kala hingeldama. Kui kala hingeldab ja parasiidid on nii kehal kui lõpustel, on tegemist topeltinfektsiooniga, gyrodactylus PLUSS dactylogyrus, mida esineb sageli. Loodan et vastavad parandused artiklis saavad tehtud, kuna sageli suunatakse abipaluja pikema jututa seda teost lugema.