foorum.akvarist.ee

Nonii, tuli välja et see ei olnud sooleinfektsioon. Sorry, et vana teema üles kitkun, aga uut teemat alustada pole vist mõtet.

Pärast selle kala surma on läinud veel üks kala ja teine ootab järge.
Sümtomid on kõigil samad, alguses jäävad teistest kõhnemaks, hakkavad imelikult ujuma ja siis hingeldama.
Haiguse lõppfaasis on kalad alati hallikaks muutunud. Lõpused on lumivalged ja lõpuse kaante peal on imelikud mustad täpikesed.
Vahest sügavad kalad end vastu liiva.

Alguses proovisin ise haigust tuvastada. Vahepeal olin veendunud, et kaladel on lõpuse kaanid. Aga pärast ravimi (JBL Aradol) akvasse panemist ei ole midagi muutunud. Üks kala jälle haige.

Kõige imelikum asi on see, et see haigus tundub olevat väga sarnane sellega mis mu eelmise akva koos kuue barbusega välja suretas.
Pärast seda ma muidugi desinfitseerisin akvat päris korralikult.
Kui akva oli uuesti üles seatud, võtsin ma endale 5 corydorast.
Mõni kuu oli täitsa rahulik, kalad olid terved, aga siis hakkas jälle suremine pihta.

Ja nüüd mul on täielik segadus, olen googeldanud siit ja sealt, aga päris täpselt sobivat haigust pole leidnud.
Nüüd ma paluks teie abi, äkki saab veel mõnda kala päästa.

Pakuksin välja et hetkel polegi teil kõige suurem probleem teada saada mis konkreetne haigus teil kalu tapab vaid teada mida edasi teha. Kõige selle põhjal mida te oma akvaariumist kirjutanud olete pakuksin välja järgmist:

1. Mõneks ajaks vähendaks või lõpetaks üldse igasuguse väetamise.

2. Muretseks 10-20L plastikust joogivee kanistri ja kasutaks seda vee hoidmiseks enne vee vahetust- so. kasutaks ainult 4-5 päeva seisnud vett ilma igasuguse keemiata ja konditsioneeriteta.

3. Veevahetusi teeks lähikuudel plaanilislt 10% iga 4-5päeva tagant. Hiljem ehk ka harvemini.

4. Muretseks korraliku luubi et kalu ja taimi lähemalt vaadelda. See on oluline, palju detaile näeb alles lähemal vaatlemisel. Kaladel on tervise head indikaatorid uimede seisukord ja üldine värvumus. Mistahes stressi korral (kui muud stressifaktorid nagu kalade mittekokkusobimine, varjupaiga puudumine vms. on välistatud) võib teha plaanivälise 10% veevahetuse ja mõelda stressi põhjuste kõrvaldamisele. Kalu ja taimi vaadeldes õpime neid tundma ja seeläbi märkame ka väiksemaid muutusi. See omakorda võimaldab meil kogemuse korral ennetavalt reageerida. Kalade käitumise jälgimine ei vaja küll luupi ja on sedavõrd ensestmõistetav et ei hakanud seda eraldi esile tooma.

5. Põhja sifooniks esialgu väga kergelt ja pindmiselt.

6. Muretseks mõned kiirekasvulised taimeliigid kui veel ei ole.

7. Kui veel ei ole, lisaksin lähikuudeks keskmise tugevusega aereerimise õhupumbaga. Lisaaereerimine aitab välja kujuneda stabiilsel mikroflooral. Hiljem kui akvaarium on stabiilne ja taimestik piisav ja välja arenenud, võib õhupumbaga aereerimise akvaariumist isegi eemaldada. Taimed eraldavad piisavalt hapnikku.

8. Ostaksin kvaliteetseimat kalatoitu mida antud liigile saada on. Selleks peab lugema veidi välismaiseid foorumeid ja tegema valiku saadavuse põhjal. Olen tellinud eksootilisemaid toite ka ebay vahendusel. Mitmekesine ja kvaliteetne toit on väga oluline kalade tervise seisukohast.
Asjatundjatel ja aretajatel on mitmekülgse toidu valik isegi number üks teema. Sedavõrd tähtis on õige toit. Õige toitmine (kui palju ja kui sageli) on omaette teema, seda peab mõni asjatundja konkreetselt juhendama vastavalt konkreetsele toidule.

9. Kalad pole veel kogu akvaarium. Ise soovitaksin teil lasta sel akvaariumil vaikselt oma elu edasi elada isegi kui kõik kalad esialgu surevad. Vähehaaval lisaksin mõne teo, hiljem mõne kreveti. Kaugemas tulevikus lisaksin kalu vaid 1-2 haaval. Hea oleks plaanida akvaariumi mingit kindlat biotoopi silmas pidades ja luua optimaalsed tingimused kaladele ja taimedele. See polegi nii ensestmõistetav ja lihtne.

Need on vaid mõned mõtted mis ei pretendeeri tõele. Teistel akvaristidel võivad olla teised soovitused. Loodan et erinevad arvamused mahuvad kenasti koos eksisteerima. Kalade haigused on väga keeruline teema ja midagi arvata raske ilma laboratoorse kinnituseta. Üks väga hea ülevaade kalade haiguste temaatikast asub siin:

http://rainbowfish.angfaqld.org.au/Disease.htm

Kirjutatud küll vikerkalu silmas pidades aga vast kohaldatav suures osas ka teistele liikidele. Teema on jagatud mitmesse artiklisse ja artiklite menüü asub vasakul. Edu!

Olgu, aitäh nõuannete eest, ma võtan neid kuulda ja vaatan kuidas asi läheb.

Abi oleks ka sellest kui te aegajalt oma akvaariumist mõne uue pildi teete. Üks pilt räägib mõnikord rohkem kui sõnaline kirjeldus. Saaksime teid jooksvalt aidata niipalju kui oskame.

Alustavas akvaariumis (ja seda 3 kuud vana akvaarium on) juhtub nii mõndagi. Võtavad võimust erinevad vetikaliigid, kalad on stressis, isegi taimed ei kasva alati nii hästi kui võiks. Aga see on normaalne. Tasakaalus mikrofloora ja normaalse lämmastikuringe tekkimine võtab aega, akvaristi ülesanne on senikaua akvaariumi keskonda võimalikult stabiilsena hoida ja leevendada kalade ja teiste elusorganismide stressi (peamiselt veevahetuste ja kvaliteetse toiduga)

Meetod mida eespool pakkusin pole päris tavapärane praktika. 64L akvaariumi on aga minu arvates võimalikult vähese sekkumise ja minimaalse tehnikaga lihtsam stabiilsena hoida. Vaid kalade arv (biokoormus) ei tohiks suureks minna. Pigem täpselt nii suur et katta taimede toitainevajadused. Taimedel on sellisel juhul oluline roll - nad peaksid olema vähenõudlikud ja piisavalt kiirekasvulised.

Nagu juba mainitud võib nõrgenenud kalal välja lüüa mitu erinevat haigust ja see mis tegelt tapab ei paista alati välja.

Küsimus ega sa mingeid tigusi vanast akvaariumist sisse toonud?
siis võiks tegu olla ich-iga
kuigi sellesse ei tohiks kalad surra

Seega vaata hoolikalt surnud kala luubiga üle (eriti neid musti täppe)

Täiendavat lugemist
http://www.aquaticcommunity.com/disease/fw/

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Eip, mul pole tigusid olnudki. Aga ma ise kahtlustan, et kaladel on mingi väline parasiit, sest kõik lähevad lõpuks täitsa halliks. Ich ei saa vist jah olla, ühtegi valget täppi kaladel pole.

Et välistada kalatoidust tingitud vee kvaliteedi halvenemist, soovitaksin teie kalade puhul mõnda aega toitu vaid tablettide kujul. Kindel ja järgiproovitud toit on Tetra põhjakalade tabletid spirulinaga. Kahjuks toidu täpset nimetust ei mäleta, aga leiate nad poest kindlasti. Piisab vast hetkel 1/4 tabletist päevas. See toit pole parim aga vähemalt välistab hetkel vee kvaliteedi olulist halvenemist toidu tõttu. Mulle tundub see suurim muretsemise koht.

Teod ei ole akvaristide hulgas alati heas kirjas, kuid julgen soovitada teile ka 1 - 2 tigu liigist Asolene Spixi. Omal on nad juba mõnda aega ja olen esimest korda tigude võimekusest üllatunud. Nad on väga aktiivsed kõikesööjad ja puhastavad akvaariumi isegi paremini kui ancistrused või otod. Pealegi söövad nad toidujäägid mis kaladest üle jäävad.

Vabandust et mu soovitused targutamise moodi kõlavad aga sedalaadi pisiasjadest edukas akvaariumipidamine näibki koosnevat. See on pidev õppimise protsess. Edu veelkord!

kui surnud kala veel alles siis võid selle loomarsti juurde viia, et tuvastada.
Keegi siin foorumis kirjeldas omaa seiklusi haiguse tuvasamisel

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Nii nüüd panin pilte ka albumisse üles.
Kas JBL toidud ei sobi? Ma tegelikult toidan kalu väga vähe, eriti veel nüüd kui alles ainult kaks kala.
Tahaks kala lahkamisele viia küll, aga ma ei tea kus üldse vastu võetakse.
Iga loomaarst ju ei võta?

Tatari loomakliinikus võetakse.

Vaatasin uusi pilte, teil on igati kena alustav akvaarium.
Tundub et osa taimi näitab juba kerget juurdekasvu. Kalad ei tundu piltidel olevat heas vormis. Aga ka mitte väga halvas. Kui 2 nädala pärast uued pildid teete, saaksime ülevaate ka muutustest.

JBL toite ei tahaks kommenteerida, aga soovitan siiski hetkel spirulinaga Tetra põhjatablette. Nädalas nii 2x külmutatud sääsevastseid minimaalses koguses teeks ka head. Peaasi et toit suhteliselt kiirelt ära süüakse.
Soovitaks jupi räni-kardheina hankida, taimi väetaks hetkel regulaarselt kuid minimaalselt, sama easycarboga.

Akvaariumi puhastage vast pindmiselt ja põgusalt (välja arvatud lahtised põhjasetted mida saab välja sifoonida). Andke talle rahu. Parem kui dekoratsioone jms. hetkel ei liiguta, ka klaase puhastage vast kord 2 nädala tagant.

Regulaarsed veevahetused seisnud veega 10% 4-5 päevase intervalliga oleks optimaalne.

edit: osadel kalaliikidel on stressi korral selgelt näha üldist värvumuse ja mustri muutust (guraamid, emased bettad), corydorase puhul seda selgelt vast ei erista. Corydorastel pidi stressi tunnusteks olema hingeldamine, apaatsus, keerlemine ühel küljel vastu põhja. Nad on tundlikud halva vee kvaliteedi ja kemikaalide/ravimite suhtes. Samuti võivad nad stressi korral eritada toksiine (vt. http://www.ianfuller.com/articles/authors/i_fuller/s_p_c/authors.html ). Samuti võib igaks juhuks kontrollida akvaariumivee temperatuuri kahe erineva termomeetriga. Paleatuse jaoks otimaalne temperatuur oli mälu järgi 21 - 24, seega võib akvaarium vajada suvekuudel isegi väikest jahutusventilaatorit.
Neil kaladel on loomupärane käitumus aegajalt veepinnale hingama söösta, selliste sööstude sagenemine pidi olema hea indikaator vee kvaliteedi halvenemisest.

Kuidas teie kaladel ja akvaariumil läheb?

kahjuks mitte väga hästi, akvaarium seisab tühjalt. Kõik kalad surnud. Ei teagi mida enam teha, ei julge uusi kalu osta ja täitsa otsast peale ka ei taha alustada. Mul mõned taimed veel sees. Aga aitäh küsimast .

Mul on tavalisi kirsikrevette, õuntigusid ja taimi üle, kahjuks asun Tartus.

Ise samas olukorras lisaksin hetkel vaid krevette, tigusid ja taimi ning laseksin akvaariumil vaikselt oma elu elada. Poole aasta pärast tooksin ehk mõne tugevama kala. Bettad ja guraamid on näiteks keskmisest vastupidavamad kalad.

Desinfitseerimine on kahe otsaga asi. Iga tõsisem desinfitseerimine hävitaks ka kasulikku mikrofloorat. Ise laseksin akvaariumil oma elu elada. Kui üldse desinfitseeriks, siis metüleensinisega. Viimasega ei pea akvaariumi tühjaks tegema, m.-sinist lisatakse mingi arv päevi iga päev lihtsalt akvaariumivette. Täpsemalt (kogust, päevade arvu ja kust seda saab) oskavad ehk targemad öelda.

Okei, ma pigem lasen akval lihtsalt natuke aega seista.
Aga enne kui ma viimase kala maha matsin, siis vaatasin ta lõpusekaane alla. Nägin, et lõpused olid lumivalged ja lõpuse kaane sisekülgedel olid mingid mustad täpikesed reas. Moodustasid kaarjaid ridasid.
No kui keegi nüüd oskaks öelda diagnoosi, siis oleks lõpuks see salalik haigus leitud, mis tappis mu 12 kala.