foorum.akvarist.ee

Panen siia kirja omapärase probleemi, mis olen ühel oma kuldkalal avastanud. Nimelt - lõõtsutamine, jõuetus, kerge apaatsus.


Kala ise on ca 3-4 aastat vana, seega juba täisikka jõudmas.
Akvaarium: 240L
Taga suur filter, JBL oma, + defuusor lisahapnikuks
Asukaid seal kolm.
Veenäidud tegin ka, täna on isegi veevahetuspäev jälle. Kirja panen NO2 ja NO3, sest need on peamised.
NO2: 0
NO3: 15-20 vahel
Lisan muidu veevahetusel ka akvaariumisse veidi soola, lisaks on filtril taga uv-lamp.
CO2 ei ole.
Veevahetused on ca 20% vett, kord nädalas.


Kala minuga olnud umbes 3 aastat aga tulnud juba suurena. Varem pole probleeme olnud, ütleks, et igati terve kui purikas. Nüüd, ca kuu aega tagasi, hakkasin märkama, et kala on veidi loid, loium kui ma muidu olen harjunud kuldkalu nägema. Kahtlustasin, et ehk loid haigusest. Uurisin luubiga (üleni valge kala, vb palja silmaga ei näe midagi) ning tegin suure resoga pilte, et siis arvutis uurida - mitte midagi. Väliselt on kõik korras. Ei täppe, ei tupse, verevalumid paistavad eriti hästi välja valgelt kerelt - mitte midagi. Ei süga ta ennast ka, kõhna ei ole, pundund ei ole, soomused on ilusad, ülevalt vaadates ilus kergelt ümar nagu kuldkala ikka olema peab, ei ole ujupõis paigast ära ega muud seesugust.

Võtsin ta pingsama jälgimise alla kuna nad mul enamik aega silmaall on, seda just peale seda kui avastasin, et tema muidu siidine saba on otsast paarist kohast lõhki löönud (minujaoks muremärk - sest reeglina tähendab see, et vesi on halb; teiste sabad on korras). Umbes 3/4 oma ajast lebab ta põhjas, ilusti otse (mitte külili või vildakalt), nii nagu kuldkalad aegajalt ikka pikutavad. Küll aga pani mind muret tundma tema muu käitumine. Pinnal õhu ahmimine (mis on tema puhul uus käitumine) ning siis allapoole sööstmine, kusjuures õhumullid tulevad nii suust kui lõpuste (?) vahelt välja; uuesti pinnale, sama asi, sukeldudes tulevad suured õhumullid suust välja. Pole näinud teisi kalu nii tegevat, st - pidevalt tegevat. Aegajalt ikka juhtub, et ahmivad pinnal palju õhku sisse, siis lasevad õhu välja. Kuid valge teeb seda nüüd viimaselajal ikka suht "koguaeg".

Teine murettekitav käitumine: ujub ja ujub ning siis järsku teeb nagu lennuk hädamaandumist - crash! Langeb raskelt põhja nii nagu ei jaksaks enam edasi ujuda, lõõtsutab silmmärgatavalt. Tänu sellisele hooletule maandumisele ja innertsist lohisemisele mööda kruusa oli ta oma kõhualt ka mõned soomused ja anaaluime ääred kergelt verele kraapinud, lisasin vitamiine ja hoidsin silma peal, et hullemaks ei läheks ning need on tänaseks veidi paremaks läinud. Õnneks on kruus meelega ostetud lihvitud, mitte teravate servadega, vaid ovaalsed lihvitud kivid.

Just aga see hingedalmine, näiline jõuetus, pinnal ahmimine ja õhumullid tekitavad mus küsimuse, et kas asi ei või äkki olla kopsudes või südames? Või äkki viitab see mõnele haigusele, millega pole ma ise varem kokku puutunud? Võibolla eelneb see mõnele seisundile/haigusele, mille muud märgid pole veel välja löönud? Kummaline küsimus muidugi sest ega sa kala puhul ju ei tea kunagi. Aga kui väliselt on kõik korras... Kogu see jant on kestnud nüüd sellises staatiumis üle nädala (alguses oli leebem ja piirdus vaid kerge õhuahmimisega pinnal ning tavapäraselt rohkem loid olemisega), mis on muutnud kala ka suht apaatseks. Ta ikka suhtleb kui akvaariumi juurde tulla, sööma tuleb, sööb suht normaalselt aga söömise ajaks (tõmbab terad suhu) langeb põhja ja jääb sinna liikumatult lebama (ainult suu töötab), teised togivad teda eest ära, ta ei vaevu liigutamagi. Kui muidu kompab kuldkala söögiajal põhja, siis tema seda väga ei tee. Tunbub, et ei jaksa?

Kindel olen ma selles, et ma ei näe tonti seal kus seda ei ole. Tont on aga ma ei saa aru mis tont ta selline on. Täiesti abitu tunne tuleb peale. Tahaks nagu midagi teha. Kahtlustasin korraks isegi kõhukinnisust (mine tea, mis tunnet kala kogeb) aga see ei paista ka mureks olevat.

On kellelgi analoogseid näiteid olnud? Või äkki on midagi, mida ma ei ole ise märganud? Ideid? Kaasarääkimist?

Kindel on vähemalt see, et kopsudes viga ei ole.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

Tõesti tõesti... täitsa õigus. Ei ole kopse ju üldse Sõnastame end siis ümber.. lõpuste töös ei saa vast probleeme ometi esineda? need ei puneta ega midagi seesugust

Ei tea mis tõvega tegu, väga levinud haiguspilt kuldkalade puhul. Ise kuldkalu ei pea(ega talu) ,aga bactopur directi nende kalade kasvatajad antud sümptomite puhul kasutavad.

Kusjuures hakkasin mõtlema selle bactopur jutu peale - mingid siseparasiidid ei või ehk muret tekitada? Sügamist samas ei esine, mis (minu mäletamist mööda?) sisemiste olenditega kaasnema peaks.

Ikka tundub bakteriaalse lõpusetõvega tegu. Haigustekitajate kolooniad paiknevad lõpustel. Väiksemad kalad (gupid) hakkavad tavaliselt väga närviliselt end sügama ja surevad veepinnal lämbumisse või üldisesse mürgitusse. Samas akvaariumis olevad kuldkalad seevastu lamavad enamjaolt põhjas olles äärmiselt apaatsed, hingavad raskelt. Bactopuri võiks vist proovida küll. Kui ei aita võib tegu olla dactylogyrusega -ja ravim gyrotox.

fotot?

Tegin suured pildid: LINK (loodame, et töötab korralikult)

Vast on lihtsam kui ei hakka teemat koormama suurte piltidega.
Jüri pakutud variant tundub isegi kõige lähedasem. Mul endal analoogsete haigustega kogemus täiesti puudub

Pilt näeb välja üx-ühele sellega mida olen ´´lives´´näinud. Võta midagi ette kuldkalad kipuvad selliste tunnustega loojakarja minema.

Käisin Kalakeses ja sain eSHa rohu. Loodame, et on kasu. Ootame ja vaatame.

Kahjuks seekord pidime alla vanduma. Teised kaks on sama ergsad nagu alati, Valge läks parematele jahimaadele.

Kui sellised tugeva loiduse sümptomid ilmnevad on üldiselt juba hilja.