foorum.akvarist.ee

Tuleb haiguse (uimemädanik, mõni valge tups) tõttu Furanol2'e ravi ette võtta.

Kasulike bakterite säilitamiseks tuleks filtrimeedia eemaldada(ilmeselt ikka sama akva vette) või asetada teise akvasse. Siit aga küsimus, et kas need haigusetekitajad seal ei paikne (filtrimeedias, vees, (pinnases))?

Kõrval muliseb 54L kuhu on nädalake tagasi tõstetud pinnast, vett ja taimi (üldakvast, kus nüüd peaks raviga pihta hakkama), eile kolisid ka krevetid sinna sisse(3tki pärit ka "haigest" akvast). Kas võiksin hoopis kogu filtri (sisefilter) sinna tõsta seniks? On võimalik, et olen ka haigusetekitajad sinna ümber tõstnud? Seal hetkel filter puudub (aga juba tellitud). "Haigesse" akvasse paneks seni muidugi mullitaja.

Otsingut kasutades jõudsin selleni, et keegi oli sama küsimuse püstitanud kuskil teemas, aga vastus tundus, et jäi saamata.

Soovitatakse ka lisada 300-500g söögisoola 100L kohta, et ravi tõhustada. Ravitavad kogred seda vast kannatavad, aga kui suure põntsu see taimedele paneb?

Kui juba furanoliga ravid pole soola vaja. Furanool 2 taimi ei kahjusta. Said vist juba ise ka aru et oled haigust igale poole tõstnud. Filtrid jäta ravi ajaks akvasse tööle. Kui filtri eemaldad siis pead teda eraldi desinfitseerima. Bakterikultuur filtris selle ravimiga ei saa otseselt hävitatud ,vaid DNA muudetud. Nad ei tegutse enam täie võimsusega omal alal.Võimalik et peale ravi on siiski vajalik uut kultuuri lisada.

"Filtreerimine ja toitmine ravikuuri ajal:
Furanol 2 võib põhjustada suurel hulgal puhastavate bakterite hävimist filtris. Seetõttu soovitame teil ravikuuri ajaks ühendada filter akvaariumist lahti ning lasta töödata mõnes teises akvaariumis või anumas, et säilitada puhastavaid bakterid. Aereeri ilma filtrita akvaariumi ravikuuri ajal hästi. Kui võimalik ära kalu toida.
Pärast ravikuuri:
Enne filtri taasühendamist akvaariumiga eemalda kõik filtrimaterjalid ja säilita niiseks, jahedas kohas...(jutt söe kasutamisest)...Viska ära filtrivatt ja süsi ning aseta filtrisse tagasi eelnevalt eemaldatud filtrimaterjalid.Lisa Acclimoli" ...jne. Soovitavad lisada ka siis uut kultuuri.

Siuke jutt on siis paberil eesti/inglise keeles.

Kui ma nüüd Teist õigesti aru sain, siis haigusetekitajad siiski paiknevad vees/pinnases/filtrimeedias? See tekst ravimi infos siis nagu soovitaks haigust "säilitada ja levitada" , et peaks uue doosi ostma vm. ? Või peaks "soovitustest" hoiduma?

"Doseerimine lühiajaliseks raviks:
1tbl 1L vee kohta. Aseta haige kala umb. 30min. sellesse lahusesse. Aereeri vett ravi ajal tugevalt ning jälgi kala. Peata ravi, kui kala ilmutab ebamugavustunde märke. Korda sarnast ravi 3-ndal ja 5-ndal päeval."

Siit võiks ka nagu välja lugeda, et kurjategijad paiknevad kaladel ja saab ka üksikuid kalasid akvas ravida (samas haigus nagu jääks sisse?). Samas seda ümber trükkides taipasin, et on ka variant, kus on vaja ravida kala/kalu keda tuuakse sisse tervesse keskonda. Ei tea kas kõik ravitsejad jäävad siinkohal pikemalt mõttesse, ja mõtlevad ka sama variandi välja, või hakatakse ruttu ükshaaval haigeid kalu akvast ravima.

Jüri ja ravimiinfo kipuvad vastuollu minevat sellesosas, kas haigusetekitaja paikenb mujal keskkonnas või mitte.
Kas ma olen asjadest valesti aru saanud või pika päeva järel uimane pea jätab kuskil midagi vahele .


//Sorasin veits veel otsingus ja...
Tsiteerin siinkohal kasutajat nimega Maria
"mis puutub ravimite kasutusjuhenditesse, siis kui seal oleks kirjas kõik võimalikud võimalused, kuidas ja mille vastu seda kasutada, siis saaksid koos ravimiga kaasa u. 100-leheküljelise raamatu. ravimitootjad eeldavad, et ravimi müüja või veterinaar suudab vajadusel abivajajat konsulteerida ja anda endapoolsed soovitused tegutsemiseks."

Igatahes jamh, peab omal kogemusi olema, või konsulteerima nendega kes asjast rohkem teavad .


Selgus ka, et ravim hoopis Furanol I.
Filtrimeedia jääb siis akvasse vedelema. Pärast häid baktereid juurde kallama ja loodetavasti läheb sealt ilusti edasi käima ja ei teki konflikte.

Ei kujuta ettegi miks mingi infolehe peal nakatunud filtrimeediat soovitatakse säilitada? Eks ikka sellepärast et pärast näpuga ei saaks näidata ´´ furanol tappis kultuuri´´ ja infektsioon jääb ka ilusasti ellu, mille tulemusena on vaja ikka ja jälle kukrut kergendada. Ei kui tegu on bakteritega ei saa lollusi teha ja tuleb lihtsalt leppida uue käivitamisega(halvimal juhul).Kogu selline filtrimeedia eraldi hoidmine sobib ideaalselt parasitaarsete nakkuste puhul, enamik neist hukkub ilma peremeeskalata päevade ,isegi tundidega.

..suurt vahet ei ole kas furanol 1 või 2 - nitrofuraanid kõik ja vorbitud neid palju variante tänu resistentsetele.

Njamh, eks ta nii ole.


Lisainfoks veel, et Furanol2 ei pidanud üldse isegi saadaval enam olema.

"Furanol2 pole juba viimased 3 kuud üldse saadaval ( nimelt sisaldab Furanol2 toimeainet, mis on Saksamaal saadaval ainult retseptiravimina ja ma pole päris aru saanud, kas seda ei toodeta enam nüüd üldse või ainult ekspordiks, aga ladu on igatahes sellest tühi, ma ise arvan, et nad muudavad jälle koostist, sest seda on juba mitme uue ravimiga tehtud samadel põhjustel)." - Katrin KALAKE

Ma enam ei mäleta miks nitrofuraane keelustatakse ,vist mingi geeniteema oli. Bactopur direkt peaks olema inglismaal ja ameerikas keelatud(inglismaal siiski eriti sellest välja ei tehta).furanool ja Bactopur direct(nifurpirinol) on suht sarnase toimega - mõlemad nitrofuraanid.Viimast meil veel vähemalt müüakse.Nitrofuraanid on minuteada ainsad sünteetilised antibiootikud mis ka paljusi parasiteerivaid ainurakseid hävitavad - see on siis vist üks külg sellel filtrimeedia teemal.

Leidsin ent täna samasuguse ebameeldiva küsimuse eest nagu aaa. Kuna teema haakub ei hakanud uut tegema.
Käigus on hetkel 2akvat, väike 35l ja ca 6nädalat käinud 400l. Momendil elukateks eluspoegijad. Kahtlus tekkis mul seoses guppyde sabadega. Vanadel isastel on sabade servad justkui kulunud, osadel ka lisaks kulumisele narmendavad, mõni vanem isane normaalsest kõhnem. Noortel isastel aga sabad terved. Kolm isast on läinud mõni aeg tagasi ka kalataeva (tol hetkel ajasin selle sterssi kaela). Eile läks väikesest akvast kalataeva ka vaevu aasta vanune isane mis pani mind siiski kahtlustama haigust, sest guppy peaks idee poolest ju elama vähemalt 2aastaseks. Sümptomid lähevad kahtlaselt kokku uimemädanikuga.
Ehk siis olen minagi ravimise valiku ees. Loogiline oleks seda teha väikeses akvas.
Kas see lause võiks anda lootust et kui suure akva seltskond viibib ravil, ehk siis akvas pole kedagi peale harjasnina, võivad hukkuda ka selles akvas elutsevad bakterid?

_________________
35l akva, krevetid, mõned emased guppyd, Vesicularia ferriei 'Weeping'
300l vett, start 14.01.2012, 2 harjasnina, 15 guppyt, 4 kiiversäga (Corydoras julii ja C.panda), 15 musta neooni, 5 daaniot, 4 sõbrantsi gouraamit

See on normaalne,et suure sabaga guppil saba natuke narmendab.Need bakterid igas akvas kogu aeg olemas,ründavad siis kui kalad nõrgemad,või vesi paigast ära.See ei tähenda veel,et ravi ei võiks teha,kuna mõne kala haigestumisel võib hakata haigus ka teistele.Eraldi akvas seda ravida ei ole mõtet,kuna pisikud jäävad suures akvas ikka alles.Samuti soovitaks kasutada mõnda vähe leebemat ainet,mis filtri baktereid ei tapa.Esmalt ikka jälgi asja,kui saba lühemaks ei lähe,või mingeid muid sümptomeid ei ilmne,ära parem tee midagi,tõsi võid natuke panna accimoli vms.Palju Sul temperatuur on akvas?

_________________
vana saga

Uimemädanik - bakterhaigus. Tuleks teha siis ravi kogu keskkonnale. Tuleks ka kõik abivahendid ja muu akvaga kokku puutuv desinfitseerida.

Näiteks "mannatera" haigus ja odinoos on parasiithaigused. Nende puhul siis vast võiks loota, et parasiidid surevad ilma peremeesorganismita mingi aja pärast. Kindlasti on ka eri parasiitidel erinev ajavahemik, mille nad suudavad ilma peremeheta hakkama saada.
Ma usun ka, et akvasse jääv harjasnina sobib parasiitidele, et seal endit "säilitada" ja hiljem "edasi kanduda".

Tundub, et tegu võib olla uimemädanikuga. Pildid ja muu info akva kohta (veetestid) ei teeks kindlasti paha, et targemad saaksid kindlamalt öelda millega tegu ja mida edasi teha.


//vana saga jõudis juba ette

Ma ise ka esialgu arvasin et normaalne, sest selline kulunud saba on vaid eakatel isenditel. Käituvad muidu normaalselt, kui see eilne väikese akva tegelane välja arvata.

Ega see ravimise mõte mind väga ei vaimusta küll, teha restart akvale mis alles saavutas stabiilsed näidud. Samas kui on vajalik siis pigem nüüd kui kunagi hiljem, sest alles otsin sinna püsielanikke. Erinevaid artikleid lugedes selgub et selliseid baktereid elab igas akvas ja kas ravi kõik 100% välja võtab? Ja kes garanteerib et ma kusagilt uute kaladega jälle midagi huitavat sisse ei too.

Akva temp on 25kraadi ja vanad suuresabalised guppyd elasid enne minu juurde jõudmist suhteliselt ekstreemsetes tingimustes, ainult ma ei osanud sabasid enne hoolega jälgida.
Õige õige, mida ma küll mõtlesin kui seda lasuet lugesin . Veetesti päev on meil laupäev, NO2 juba mõnda aega ilusti null, NO3 kõigub seal 5-20, GH stabiilselt 18, KH=13. Veevahetus nädalas korra 20%.

_________________
35l akva, krevetid, mõned emased guppyd, Vesicularia ferriei 'Weeping'
300l vett, start 14.01.2012, 2 harjasnina, 15 guppyt, 4 kiiversäga (Corydoras julii ja C.panda), 15 musta neooni, 5 daaniot, 4 sõbrantsi gouraamit

Mina teeks suures akvas veevahetust harvemini,kuna veenäidud korras ja akva suht uus,asukaid ka mõõdukalt,nt 2nädala tagant.

_________________
vana saga