foorum.akvarist.ee

Lugesin kusagilt, et kui ületoidetud kalad rasvuvad, kahjustab see nende maksa niivõrd, et asi lõppeb surmaga. Kui aktuaalne probleem see praktikas on ? Kui kaua ja mitmekordse toidunormiga peab kala söötma et see juhtuks ? Mitte et ma võtaks eesmärgiks kala suretada, vaid vastupidi - seda vältida. Millised liigid on selles suhtes õrnemad ? Kas ka kuldkalad ?

_________________
325 l akva: 4 kongo tetrat, 4 Melanotaenia boesemani, 1 M. lacustris, 4 M. herbertaxelrodi, 1 M. praecox, 4 M. australis(?), 2 M. rubrostriata(?), 2 Garra cambodgiensis
160 l akva: 1 komeet, 2 shubunkinit, 2 Danio aequipinnatus, 3 SAE-d

Nii palju, kui siit foorumist kuldkalade kohta lugenud olen, siis nende ülesöötmine tasub end eriti kurjalt kätte. Pole küll räägitud kuldkalade rasvumisest, kuid loogiliselt võttes - mine tea kas rasvuvadki - neil ju magu pole. Peapoolses otsas söömiseks üks auk ning teises otsas väljutamiseks teine auk. Nii nagu mina olen tarkade jutust aru saanud, siis kuldkalade ülesöötmise puhul võib neil nihkuda paigast ujupõis. Kui eestpoolt kugistatakse rohkem peale, kui tagant välja jõuab tulla, siis saabki see eluks vajalik organ paigalt nihutatud ja see juba mõjutab nende ujumisvõimet (tasakaalu hoidmist) ning võib ka olla letaalne. Ujupõie nihkumine võib vast lükata paigast ka mõne muu organi (ega nad seest ikka päris tühjad ka ole!). Mine tea, mida see endaga veel kaasa tuua võib!

Teised kalad vast ei õgi nii aplalt ning toit jääb hoopis lihtsalt akva põhja roiskuma tekitades muid probleeme (akva vee kvaliteet, vetikad...)

Kuldkalade ülesöötmisega on peamiselt see probleem, et see reostab jubedalt vett. Kuna kuldkalal tõesti ei ole magu, siis kui anda liiga palju süüa, tuleb osa toidust teisest otsast poolseedimata välja, mis põhjas siis lagunema hakkab ning veenäitajad metsa keerab ja kala tervisele halvasti mõjuda võib. Lisaks võib saada kala kõhukinnisuse (mis on võrdlemisi tavaline kui antakse ainult kuivtoitu) või sisemised ujupõie jms kahjustused. Ujupõie kahjustused ei ole enam kuidagi ravitavad.

Kuldkaladele soovitatakse teha paastupäevi (kus ei annagi süüa mõnel päeval) ning vahepeal anda kuivtoidule vahelduseks usse või herneid (külmutatud rohelised värsked herned, sügavkülma letist saab) - sulatad paar tk üles, koorid kesta ümbert ära ja lõikad väiksemateks tükkideks (vaata, et liiga teravaid servi ei jäks), et suuruselt neile suhu mahuks. Annad tükke ühekaupa, et nad ikka ära sööks need, mitte ei jätaks põhja kividevahele vedelema. Herneid ei kulu palju, mingi 2-3 tk korraga (oleneb kalade suurusest ja palju neid on) ning neid võib paar korda kuus anda.

Soovitatakse näiteks sellist menüüd, et kord nädalas paastupäev (näiteks pühapäev) ja päev enne seda anda ainult herneid hommikuks ja õhtuks (nt laupäev). Siis 5 päeva jälle erinevaid kuivtoite, siis laupäev usse, pühapäev paast jne. Ühesõnaga - kuldkalade menüülaud on päris kirju. Mul on kokku 3 erinevat toitu + herned + ussid


Aga rasvumisest ma kuulnud ei ole (samas, tunnistan, pole uurinud ka). Loogiline on, et mida rohkem sööta seda suuremaks kalad iseenesest kasvavad.

Heh, pole näinud kusagil topeltlõua ja õllekõhuga kala, kui multifilmid välja jätta. Küll aga kuulsin ühelt kalamehelt vastupidise juhtumi juures täheldatavat imet: kui kala sattub kehvadesse tingimustesse ja on näljas, siis tema kahaneb, muutub lühemaks ja pisemaks, justkui kasvaks tagurpidi. Ei kujuta küll ette, kuidas luud kahaneda saavad, aga mine tea. On sel jutul mingit tõepõhja ka all?