foorum.akvarist.ee

Tere

Minu akvas on algusest peale olnud selline anomaalia, et kalad lõõtsutavad. Enamus kaladest on diskused, kuid sama kehtib ka teiste kalade kohta. Ühest küljest on kõik nagu ok, kalad kasvavad ja näevad head välja, kuid seletamatutel põhjustel on mõni kala ka aja jooksul saba andnd. Surnud on viimase aasta jooksul üks ramirez, kaks kiiversäga, mõned neoonid ja üks diskus. Haigustest olen ravinud üks kord mannatera. Hetkel on akvas 10 diskust, 6 antsu, 2 bootiat, 1 ramirez. Söötnud olen graanuleid, sääsevastseid ja loomasüdame mixi. Alguses andsin sääsevastseid ja südant külmutatud peaast, kuid viimasel ajal olen lasknud toidul enne ära sulada.

Akva andmed:
540L
temp: 29C
Kh: 3
Ph:6,8
NO2: 0,05
O2: 8
NO3:40
PO4: 0,1
Automaatne pidev osmoos vee vahetus: 50L nädalas pluss 2x kuus akva puhastamisel 100L.

Mõned pildid albumis.
Oskab keegi arvata, mis jama on?

Mismoodi see lõõtsutamine täpsemalt välja näeb? Kas kalad kogunevad seda tehes pinnale või põhja või teevad seda suvalisel ajal suvalises kohas? NO3 on üle lubatud taseme, see peaks olema alla 20mg/L, midagi roiskub seal.

Tänud vastuse eest.

Kalad lõõtsutavad jah kogu aeg suvalises kohas.
Lõõtsutamine iseenesest üliintensiivne ei ole.
Võib tähendada vähest lõõtsutamise vähenemist, kui kõhud täis.
Tõmban siis NO3 alla, eks siis vaatame edasi.

To:Maria. Mulle on ka mitmeid kordi soovitatud NO3 taset alandada nimelt on see akvaariumis 10-20 vahel.Testid on tehtud JBL tilgatestriga.Pakis olevalt kasutusjuhendilt aga loen. Tsiteerin:nitraadid on mineraliseerumis protsessi lõppjääk ja need pole kaladele isegi suurtes koguste mürgised.Kuid nitraatidel on kahjulik mõju taimede kasvule ja mõnede kalade elutegevusele.Seetõttu tuleb nitraatide konsentratsiooni hoida vees alla 50mg-l eriti seetõttu,et nitraatide kõrge konsentratsioon edendab vetikate kasvu. Vabanda palun aga enam ei saa ma aru. Missugune ta siis nüüd olema peaks?Tänan.

Optimaalne: 0-20mg/L, üle normi 20-50mg/L, ohtlik üle 50mg/L.

Mõned kalad on nitraadi suhtes vähemtundlikud, kui teised, eriti, kui nitraatide konsentratsioon on tõusnud aeglaselt. Pikas perspektiivis mõjutab see tugevalt kalade immuunsüsteemi ja vereloomet. Nitraatide mõjul muutub hemoglobiin methemoglobiiniks, mis tähendab seda, et punased verelibled ei suuda siduda piisavalt hapnikku ja organismis tekib hapnivaegus. Halvemal juhul ja kõrgemate NO2-NO3 näitajatega lakkavad siseorganid lihtsalt töötamast, väiksemate konsentratsioonide puhul on kalad lihtsalt haigustele vastuvõtlikumad ja jäävad kasvult väiksemateks.
Seda ei saa kindlasti väita, et nitraadid ei ole suurtes kogustes kaladele mürgised. Kui nitraadid on teatud ja mitte eriti kõrge taseme korral ohtlikud juba inimlapsele (hunnik selleteemalisi teadustöid on kaitstud EMÜs), siis mida need võivad teha kalaga, kelle kehamass on umbkaudu 1/10 000 inimese omast.

Kas sellest juhendist saaks skännitud pilti või fotot?

No nüüd olen saanud üle suure punnitamise NO3 40mg/L pealt 20mg/L peale.

Selle peale arvasid mu kõige suuremad diskused marja heitma hakata

/404.html

Kahjuks pani sinine (arvatavasi isane) kohe peale marja heitmist marja nahka.

Järelikult muutusid veetingimused nii heaks, et tuli hakata mõtlema pereplaneerimise peale. Esimene sats tavaliselt lähebki aia taha, muide. Küllap nad proovivad uuesti.

Muide väike nipp "tagantutsitamiseks". Kuna Discused on originaalis pärit Amazonasest ja Amazonase piirkondades on tavaliselt kalade paljunemisperioodiks vihmaperioodid, siis bioloogilise kella käivitamiseks aitab vahel sellest, kui akvaariumis kastekannuga kunstlikku vihma tekitada. Piiskade vibratsioon ja värske vee juurdevool pidid kalad tegutsema panema.