Ei tahaks uut teemat teha, aga kysimus on pisut erinev.
Nimelt - gupid, eranditult isased, kipuvad ajapikku välja surema. Mingit pandeemiat pole, aga järkjärgult kipuvad teised k6ik lusika nurka viskama:(
Tunnused - enamasti kärbub jupiti saba kerge hallika kirmega kärbumisjoonel, yhel albiinol läks see suisa punaseks. Karmimatel juhtudel t6usevad soomused suti turri, aga mitte alati. Söövad hästi kuni surmani, enne vahetut l6ppu koordinatsioonihäired nac. K6hnaks ei lähe. Muid tilbendisi ega nähtavaid lärakaid pole. Esimene nuriminemise märk indiviidi juures on tegelikult see, et ei aja naisi (emaseid) taga enam
Ja nii keskmiselt 1-2 kuus, stabiilselt.
Pojandusi paistab ka morjendavat, oli-oli paarkymmend tykki ja enam äkki ei ole. Kes teab.
Muud kalad, ntx platid keda on 1 mustmiljon ja paar tykki veel tunnevad ennast nagu v6i sees. Midagi pole neil häda.
Panin korra mingit Tetramedica Generaltonicut (metyylsinine jms sees), myyja soovitas kui baktopurre kysisin. Yks taim suri välja muud nähtavat kasu pold.
Eeldades et ma neid gupisunnikuid ikka edasi pidada tahan - mis ette v6tta?