foorum.akvarist.ee

Tere
Nende haiguste koha pealt olen üsna suutmatu ja paluks abi selle tuvastamisel.

Pildil oleval neoonil on nagu silmad punnis, kõht pisut punnis ja alles pildi pealt nägin et ka parema põse peal mingi valge laik. Värvi poolest täiesti kahvatu. Ujub nagu oleks kivi selgas, kuidagi raskelt rahutult ja ahmib pidevalt, samas toidupoolisest ära ei öelnud. Kõhu peal soomused oleks nagu sakilised v. turris.
Mis see võiks olla, ja kas see on nakkav?


Eile suri üks neoon, seda pidasin lihtsalt vanaduseks, kuna oli teine juba kõhetu, kokku kuivanud olemisega ja raske ujumisega mõnda aega olnud.

ph - 6,9, KH-6, NO3-15, po4-1, no2-0
ballooni co2
T-26c / VV-20L nädalas.

_________________
125L vett ja väike troopika.

vesitõbi ehk dropsy, vt. haiguste artiklit.

Aitäh.
tolle neooni olen igaks juhuks tõstnud erladi anumasse, panin sinna ka ravimi.
milline vajafus on teha kogu akvale profülaktiline ravikuur. või milliste tundemärkide järgi seda otsustada?
kas Ektolfluid sobib raviks, se mul ainus ravim, mis kodust võtta oli. peaks olema bakterivastane ?

mõtlen veel, et mis võis valla päästa selle hetkel.
Muutusi on nii mõnigi.
* uus taim, ja kõvasti ümberistutusi + valgustuse muutus
* mõned päevad tagasi sai otsustatud rikastada toidulauda külmutatud toiduga (mingi mix)... ise kahtlustan, et sellest vast misagi sai järsku....

_________________
125L vett ja väike troopika.

ektol fluid sobib. dropsy üldjuhul teistele kaladele üle ei kandu, tegemist on organismi reaktsiooniga haigustekitaja(te)le. sümptomid ilmnevad kaladel, kes on nõrgemad. enamasti on põhjuseks pikaajaline vee saastatus. no3 tasuks luubi alla võtta.

Hmm... kas NO3 - 15 on väga palju.
See mul enamvähem alumine piir, et taimed lagunema ei hakkaks. kui no3 10 peal on siis taimed karjuvad näljast. 15 olen saavutanud kompromissi läbi pikkade "läbirääkimiste". NO3 madalamaks ajada peab vaatama natuke kompleksemalt seda niigi keerukat ekosysteemi.

Kas dropsy võib olla tekkinud ka parasiitidest, panin tähele sellist külje sügamise ligutust mõne kala juures, mis tundus kahtlane ? kiire sööst külgepidi vastu kivi või lehte. Teistel kaladel ei ole küll silmaga migit viga näha.

_________________
125L vett ja väike troopika.

dropsyt ei põhjusta parasiit. haigustekitaja dropsy puhul on bakter või seen või mõlemad koos. millega sa reguleerid no3 taset? ainult veevahetustega? kas põhja sifoonimine toimub või mitte?

Ok, siis ikka saasta paljuvõitu.
VV teen iga laupäev ~20L mis on siis ~16% veest või umbes nii.
Põhja sifoonin korralikumalt sealt kus vaba kruusa on, taimede vahel natuke pindmist kihti solgutan nii kuidas toruga ligi saab, ja sambla vahelt ka solgutan ja katsun soga kätte saada.
Reguleerin veevahetuse ja KNO3 lisamisega, sest kala kakast mulle ilmselt ei piisa NO3 säilitamiseks. Lisada vaja siiski õnneks suht vähe, max 5ppm nädalas või vähem, mõni nädal pole olnud vaja lisada.
teste teen reeglina enne veevahetust.
CO2 tiksub pidevalt sisse ja väetistest kasutan KNO3, KH2PO4, K2SO4, Saechem Fluorish, -Trace ja -Iron
K2SO4 - 12-15ppm nädalas
KH2PO4 - 0,5-0,75ppm nädalas.
KNO3 - kuni 5ppm
Fluorish ja Trace soovituslikult ja Iron Fe näidu järgi 0,3ppm taseme peale rehkendatuna

Üks uus taim sai sisse natuke enne seda, seal võis mõned bakterid kaasa ju saada tegelikult....

_________________
125L vett ja väike troopika.

tead seda vanarahva ütlemist, et liiga palju head ei ole kunagi hea? mulle tundub, et praegu just nii ongi. tõmba üks lonks (ca liiter) sifooniga põhjakihist, lase tund settida ja mõõda no3 ja po4.
muide, mis teste sa kasutad?

testid on JBL tilgutid ja topsid.

tegin siis ka nii, et võtsin sifooniga põhja lasin settida ja tegin testid.

NO3-~15
PO4 - 1 - 1,2

Veest tehtud testidel
NO3 - kaldub 15-20 kanti
PO4 - 1 - 1,2

Igaks juhuks tegin ka kolmanda testi nii et imesin süstlaga vee kruusa vahelt mõnest erinevast kohast (hägune vesi tuli) aga suuremat näitu ei saanud.

Kui põhi oleks häiritud siis ilmselt ootaks säärasel juhul märksa suuremat numbrit.
Samas viimane nädalavahetus sai tehtud suuremat sorti suurpuhastus, kus paljud varred said välja võetud, põhi sifoonitud ja siis uuesti värsked varred tagasi pandud. ilmselt seepärast ei ole ka sealt suurt midagi erinevat enam hetkel leida. Proovisin küll võtta sealt kus enamasti sifooniga ei sorgi.
See katse aga huvitav mõte millele pole tulnud.

_________________
125L vett ja väike troopika.

no kui oli suurem suurpuhastus, siis tagantjärgi ei tuvasta enam midagi. aga. po4 üle 2 võib pikaajaliselt selliseid jamasid esile kutsuda. samuti no3 üle 50mg/l. häda ongi selles, et testides võtad sa proovid üldjuhul pinnalt. suurem osa laguprodukte pesitseb aga põhjas. ka taimed omastavad suurema osa toitaineid läbi juurte, vähem läbi lehtede, seepärast võiks väetisi mitte hoida maksimumdooside lähedal, kui akvaariumis elavad kalad. puhtalt taimeakvaariumis tee, mida heaks arvad.
kui muidu võib akvaariumis kõik ok olla, siis puhastuste käigus keerad sa osa pinnast ringi ja vees olevate ühendite konsentratsioon tõuseb, kuniks see uuesti osaliselt settib või taimede poolt ära tarbitakse. sellepärast tiheda muruvaibaga akvaariumites pinnast ei näpitagi.

Maria, tänan sind nende nõuannete eest.

Siiski tahan uskuda et mul vees niiiii suur ikka no3/po4 sisaldus ei ole olnud. mis põhjas taimede vahel on muidugi ei tea.

Pisut olen aga selle peale kogu aeg mõelnud mida ma saaks teisiti teha... Hetke olukord aga selline, et järgmine neoon on samade sümptomitega.
Esimesi terveks ravida ei ole õnnestunud, läksid kalavabariiki.

Olen teinud suuremad veevahetused, sellega saanud no3 allapoole, ja RO veega hakkan vaikselt iganädalaste veevahetustega karedust alla ajama.
Loodan sellega siis saada vee loomulikule keskonnale lähedasemaks. Sellega peaks langema ka taimede vajadus kõrge toitainesisalduse järele ja no3 ja muud peaks sobima väiksema tasemega, lõpptulemus peaks saama puhtama vee.

Üks küsimus veel. Kas dropsy võib olla põhjustatud näiteks suurest hapniku või gaasi kontsentratsioonist vees, või kas see võis vallandada selle haiguse. Mõtlen selle peale kuna haigusnähud algasid peale valguse muutust. Mõned korrad on olnud vees väga palju peenikesi mullikesi mida taimed ohtralt välja mulistasid.


--------------
Eelnevalt mainitud suurpuhastuste kohta... Kui on olnud vajadust taimed pinnast välja võtta, nii et pind ilmselt segi ajab ja sellega sodi akvasse ajab olen endale teinud ühe nipi: Nimelt enne puhastust läheb filter seisma, et vältida suurt vee ringlust. Peenema toruga sifooni otsa panen taime juurte juurde ja panen sifooni imema (peenem sellepärast et vee vool kole tugev ei oleks ja akva kiiresti tühjaks ei imek ning oleks aega kõrval toimetada). Sellega ainus voolus mis selle koha peal toimib, kus taimedega siblin on sifooni tõmme. Suurem osa sodist mis taimede välja võtmisega tekib imeb sifoon minema. Kui taimed olen kätte saanud puhastan selle koha põhjast ka sifooniga ära, kuna enamasti sinna vahele ei saa ja sinna ikka koguneb imesodi..
Kui taimed väljas ja põhi sifoonitus, alles siis läheb filter tööle tagasi.
See lihtsalt üks viis kuidas vältida suure sodi ringi paiskamist taimede puhastuse käigus.

_________________
125L vett ja väike troopika.