foorum.akvarist.ee

ei tea ,mis viga lamab põhjas ,ennem viskus end kõrgelt selg ees alla ,ehk oskab keegi aidata.noor isend alles sai kuu eest toodud

teema lukku,ants surnud ,loodetavasti oli see ainuke kala millest ilma jäin...mis viga ei teagi.lihtne on öelda vaata sinna ,loe sealt ,ei leidnud midagi tarkka,seega ei tea millesse suri

Enne postitamist oleks võinud siiski lugeda seda vihjatud linki...
Ega me mingi oraaklite bande pole kes kohvipaksu pealt Sinu akva tervist ja kalade olukorda hinnata oskavad. Sellel lingil ,mida Felch rõhutas ongi paksult (rasvases trükis kirjas) mis lähteandmeid abistamiseks vaja oleks .
Kui aga paksu kirja ei märka siis ehk mõni moderaator suudab selle teksti ka punaseks värvida.
Ja foorumis on vastamine ehk oma kogemuste jagamine siiski vabatahtlik tegevus .Nõuda ,et midagi tarka Sulle öeldud pole ??? Mille alusel see ütlemine toimuma pidi ? Sinu esimese posti järgi ?
Kust kõrgelt ta alla viskus ? Defineeri määrangud kõrgus ja viskumine ...
Esimese posti järgi arvaks ,et tegu meeleheitega ...

_________________
kodune 200 liitrit (led 24x3W)

vabandan kui liigselt ärritusin,ei suutnud ähmiga kohe välja lugeda,mida teha aga ega see oli nii tunni küsimus,teha ei saanudki midagi.aga viskus alla erinevatelt kõrgustelt algul ronis mööda akva seina üles välja ja siis alla ,hiljem kännu pealt sama kordus.ehmatas ära kui ta nii selili lamas ja aidata ei oska

ah jaa unustasin lisada siis.akvaarium 96 liitrine ,seadmetest olemas soojendus ,sisefilter ,aeraator eraldi,vee temperatuur 26-27 kraadi,kaladest 2 antsu,5 gupit,6 mõõksaba,3platyt,2mollyt.rohkem ei oska lisada,toidan põhiliselt kuivtoiduga,sera oma oli ja mingi teine ka ,vaheldumisi,kurki sai antsudele antud.Vett olen vahetanud iga nädal,viimane nädal jäi küll vahele kuna platydel olid pojad sündimas,ei julgenud puutuda.Niipalju siis minu akva kohta.Oleksin tänulik nõuannete eest ,et rohkem kalu ei sureks .

kui ühtegi teist kaasnevat sümptomit (täpid,laigud,narmendavad uimed vms.) ei olnud, siis sellised järsud sööstud on tavaliselt mingi närvisüsteemi häirest tingitud. närvisüsteemi rike omakorda võib tekkida mitmetel põhjustel, eeskätt veetingimustest aga ka näiteks traumast. esmaabi sellisel juhul on alati veevahetus aga kui närvisüsteem on juba kahjustada saanud, võib ka siis olla liiga hilja. sestap kui sa oleksid kohe kirjutanud need andmed, oleks saanud juba sulle vastust kirjutada. põhjust otsiks esialgu sellest, et sul on veevahetus vahele jäänud. võibolla oled sa ka kalu üle toitnud ja no3 on üle kriitilise piiri, selleks tasub hankida no3 test. kui suures ulatuses sa tavaliselt vett vahetad? vahel võivad selliseid sümptomeid põhjustada ka parasiidid ja viirused, nii, et ka teisi kalu tasub tähelepanelikult jälgida igasuguste muude haigussümptomite ilmnemise märkamiseks. sellise ühelauselise appikarje peale tõesti ei ole võimalik mitte midagi arvata, sest meie sinu akvaariumisse ei näe ja ei tea, kuidas on selle eest hoolitsetud.

Tänan nii pika ja asjaliku vastuse eest ,veelkord vabandan ,et ei osanud kohe piisavalt andmeid lisada.Vett vahetan tavaliselt 20 l.Kus kohast neid teste saab,kas igas zoo poes need olemas? Täna šifoonin läbi ja vahetan vee ära ,ehk olukord siis stabiliseerub. Ületoitmisega ,ei teagi ,kardan ise ka sama aga kui palju näiteks tuleks siis anda ja mida täpsemalt ,kas elussööt on oluline ?Vabandan kui küsimused suht rumalad,ma ju algaja .Kaunist päeva !

teste saab igast endast lugupidavast loomapoest. vett vaheta esialgu kuskil 30% ja peale testimist on näha, kas on veel vaja.
toita tuleks selliselt, et kaladele etteantud toit oleks täielikult ära söödud 1 minuti jooksul ja järgi ei jää mitte raasugi. kui toitu jääb peale 1 minuti möödumist veel vette või põhja, siis sai liiga palju ja jäägid tuleb välja korjata ning kalu järgmisel päeval mitte toita. ületoitmine on kalade puhul alati miljon korda hullem, kui alatoitmine, sest roiskuvatest jääkidest tekkivad ühendid on kaladele ohtlikud. elussööta võiks anda kord nädalas, see hoiab seedesüsteemi korras ja väldib kõhukinnisust kaladel. lisaks võid omnivooridele ja herbivooridele anda nt. kurki või salatilehte, sobib ka kõrvits. selline toores toit võib jääda vette ühe suure tükina kuni ööpäevaks, mitte kauem. tekkiv peenike pudi tuleb ära korjata, et jällegi vältida roiskumist.