Olen jätkuvalt mures oma Oranda pärast
Baktopuri kuurist on 3 nädalat möödas. Vahepeal kolisin kalad suuremasse (100 l) akvasse ringi. Esialgu tundus kõik positiivselt laabuvat. Aga mõned päevad tagasi hakkas Oranda norutama. Tegelikult juba suurde akvasse ringi kolimisel panin tähele, et ta kippus rohkem ühe koha peal paigal olema kui varem. (Väikeses akvas siples ta päris hoolega ringi). Viimased päevad on ta konutanud põhjas, võimalikult peidus. Vahepeal tuleb küll välja ja teeb mõned tiirud, siis kaob jälle põhja. Uimedele ja saba otsa on tekkinud tumedad täpid. Kala kõht on päris tugevalt punnis ja täna avastasin, et ka soomused on turritama hakanud
Ka seljauim on vastu selga lidusse tõmmatud, mitte ei hoia enam uhkelt püsti, nagu varem.
Vahepeal lootsin (naiivne vist), et ehk on ime sündinud ja kala valmistub marja heitma (paraku ma isegi ei tea, kuidas kuldkalad sel ajal tavaliselt käituvad). Kuna tal kõhu alla on ka punakad laigud tulnud, lootsin, et ongi mari tulemas..
Saba ei ole tal eriti taastumise märke näidanud. Sellepärast otsustasin veel ühe baktopuri kuuri teha. Hoidsin Orandat pool tundi tugevas rohu lahuses ja nüüd on ta teist päeva akvas rohuga. Panen ka paar pilti, kas sealt on võimalik midagigi lohutavat välja lugeda?
/404.htmlSeal on võrdluseks ka kuu aega tagasi tehtud pildid.
/404.htmlSai päris pikk murekiri, aga oma pea ei võta, mida kalakese aitamiseks veel teha ja kas on üldse mingit lootust teda terveks ravida?
Nii palju veel, et pärast akvasse rohu panemist hakkas Punamütsikesel niitjat ollust erituma, Orandal aga mitte. Kuna ka kere on paisunud ja soomused turritavad, kas võib olla hoopis sooleummistus?