foorum.akvarist.ee

Paar aastat tagasi sai 10 liitrisesse akvasse vesi pandud, natuke Peipsi kruusa põhja, paar taime, õhupump ja 4 gupit. Valgust andis tavaline öölamp. Varsti sai gupisi nii palju et nad kolisid 60 liitrisesse, koos vanade asjadega. Lisandus 3 põhjakoristajat (antsu). Gupisi sai aina rohkem ja rohkem, kuni üks hetk hakkasid surema ja viimased 50 viisin loomapoodi koos viimase antsuga. Nii lõppesgi mu akvaariumi pidamine seekord.
Nüüd sai siis koju tassitud üks raudraamiga 200l akva (kunagi oli Felch'i oma). Mingi aja pärast läheb tagumine klaas vahetusse, sest seal mõra sees. Esimene küsimus siis oleksgi, et kuidas sellisel akval klaasi vahetad? Peab vist kõik teised külje klaasid ära katkuma, siis vanast silikonist puhtaks ja uuega kokku?
Lugesin siin foorumis natuke ja leidsin teema, kus räägiti Eesti vetest püütud kalade "kodustamisest". Rääkisin elukaaslasele ja kuna ta harrastus kalamees, siis oli asjast vaimustuses Omalaadne oleks asi kindlasti.
Teine küsimus siis, et kas oleks üldse loogiline, et minusugune algaja võtaks ette 200liitrise akva Eesti vetest püütud kaladega (arvatavad elanikud oleks roosärg, koger, võibolla lepamaim, ahven või midagi sellist).
Kolmas küsimus, et palju võiks kogu üritus maksma minna (filtrit on vast vaja ja võibolla veel midagi?)
Valgustust ka pole, selle mõtlesin esimese mõttena teha kaheosalise: torud (säästu või mis iganes vaja oleks) ja ööseks LED.... Kokku monteeriks elektrikust vend Oleks selline asi mõeldav?

Rohkem vist hetkel küsimusi polegi... võibolla kunagi tekib

Tänud neile, kes vastata viitsivad

Kunagi oli meie pere 100 liitrisel akval tagaseinas suur pragu, siis sai silikooniga sissepoole teine klaas peale pandud. Silikooni laigud ja pragu ei häirinud meid, pigem vastupidi - taimede vahelt paistev tagaklaas tundus huvitavam, kui varem.
Kuna 200 liitrises akvas on tasakaalu kergem saavutada, kui 10- 50 liitrises, siis peaks see algajale paremini sobima. Kaladest soovitan soojalt kokresi, mul nendega väga palju meeldivaid mälestusi (200 liitrises akvas oli mul kaks 20cm kokre koos viie guraamiga). Kuna kogred on väga vastupidavad kalad, siis tehnikast neile peale filtri midagi ostma ei peagi. Taimi armastavad kogred küll kogu aeg välja tirida, nii sai nendega akvas kasvatada vaid anubiast - seda nad nii väga ei kiskunud.

Filter kindlasti vajalik. Valgustuse võimsus oleneb sellest millisedi taimi soovid kasvatada. Aga ~1,000.- peaks valgustuse peale arvestama. Akvaarium tuleb ülevalt katta sest paljudele eesti kaladele meeldib veest välja hüpata. Ühe minu koger tee lõppes seetõttu kurvalt.

Hästi tunnevad end minu akvas särg, lepamaim ja mudamaimud. Kui soovid võin mõne mudamaimu sulle anda, mul neid 9. Mudamaimud söövad muide käest.
Väikses stressis paistavad olevat nurg ja latikas.
Koger on päris vahva kala, esimeseks asukaks akvaariumisse parim valik. Minul tegelesid taimede sikutamisega põhiliselt roosärjed, viisin nad jõkke tagasi.
Ogalikega läks natuke nihu ehk surid ära .
Pean plaani linaski muretsemiseks.

_________________
320l
Eesti kala (lepamaim, särg )

Mul ka akvas (200L) eesti kalad ja seda juba vist kolmandat aastat.
Kogred, viidikad, tippviidikad, särjed, üks vingerjas ja mõned maimud
Kunagi oli linask ka, aga kuna ta valis hüppamiseks vale suuna, sattus kahjuks kassi hammaste vahele:( . Niiet, kui keegi kuskilt kogemata mõne ca 10cm linaski välja peaks sikutama, oleks käsi.
Ahvenat ja teisi röövkalu ei soovita lepiskaladega ühte purki pista, viimastest ei jää midagi järgi. Pealegi ei kipu ahvenad eriti vastupidavad olema.
Valguse peale nüüd päris 1000.- ei lähe. Ise ostsin Metsanurga tn "poest" kasutatud 3*36W armatuuri miski ~200.- eest, lisaks 3 toru Megaluumenist (~250.-) ja ehituspoest suured nurgad seinale. Valgus langeb mu akvale ~30-40cm kõrguselt.
Filtriga on muidugi teine lugu. Kui tahad head ja odavat, siis kõigepealt ostad odava ja siis hiljem hea (tean omadest kogemustest). Ise kasutan EHEIM Ecco kõige suuremat mudelit ja julgen kõigile seda soovitada, kellele see mahupoolest sobib. Mingeid jamasid pole sellega, ptüi-ptüi, olnud ja kuulda pole seda ka (asub toas voodi kõrval). Samas väiksema akva küljes ripub EHEIM Liberty 400 "Hang-on" tüüpi filter, mis ajab vahest oma kõrisemisega öösiti nii närvi, et pean välja tõmbama.

_________________
Akvaarium:
200L : gupid, antsud, mollid, krevetid

Kui tihti peaks vett sellises akvaariumis vahetama? Ja kui palju korraga?
Veel tahaks teada, et milliseid taimi võiks sinna siis panna, ma mõtlen, et soendust pole vaja, aga kas taimedele see loeb? Valgustuseks läheb esialgu 2 toru, need olid sellel akval ka varem.
Ikkagi on veel õhus, kuidas klaasid akva küljest tervelt kätte saada ja pärast tagasi panna? Kas kuumaõhu puhuriga on asi võimalik? Või on mingi lihtsam viis?

Vett soovitaks vahetada korra nädalas. Mina vahetan ~30% veest.
Taimedega on lugu lihtne, www.tropica.com ja sealt siis advanced search ja toksid oma vee ja valgususe parameetrid sisse ja nimekiri olemas.
Minul kasvavad edukalt vallisneria, bacopa caroliana, egeria densa ja Echinodorus 'Ozelot'.

_________________
320l
Eesti kala (lepamaim, särg )

Kas tõesti tuleb nii tihti nii palju vett ära vahetada? Et sisi 30% oleks 60liitrit iga nädal? 6 ämbritäit viskan minema ja panen sama palju asemele?
Väga kahtlane, siis saan mõne nädalaga vee tassimisest suured musklid

vabandan et vahele segan, aga tahaks teada kust seda vett võta kas kraanist või osta poest...?
ja mittu päeva see vesi peab seisme enne kui kalad sisse lasta?

ettetänades.

Vesi tuleb ikka kraanist jah, pole veel kuulnud et keegi Eviani või Värska vees kalu peaks Nädal peaks vist laskma seista veel, nii palju kui ma lugenud olen.


Igatahes ilmnes nüüd veel üks probleem, lugesin et liiga kare vesi on kaladele kahjulik. Kuna elan üsna Tallinna ligidal ja meil on oma puurkaev, mis võtab vett otse paekihtide vahelt, siis tõenäoliselt on karedus üsna suur. Katlakivi tekib küll üsna palju igale poole. Kas selline asi on väga hull, või saab seda vett kuidagi pehmendada? Äkki Eesti kaladele polegi see kare vesi nii hull, kui ma siit kodukandi ligidalt nad püüan, siis peaksid olema harjunud. Iseasi kuidas need kalad kelle poest toon (põhjakoristajad näiteks) asjasse suhtuvad. Kunagi olid põhjakoristajad (antsud) küll tavalises kraanivees, aga kui tahan veel mingisuguseid kalu, siis pean vett pehmemaks muutma? Mis siis Eesti kalad ütlevad?
Oeh, liiga palju vist küsimusi.

Esiteks kohalikest vetest püütavad kalad on "külmaveekalad", "poekalad" seevastu armastavad kohalike jaoks liiga sooja vett. Teiseks ei ole selline kardinaalne biotoopide segamine eriti arukas tegu. Maria võib Sulle sellest ilmselt lähemalt rääkida.

_________________
Akvaarium:
200L : gupid, antsud, mollid, krevetid

Mina kasvatasin akvaariumis karpkalu kõige suuremad olid 1,5kg hästi võimsad kalad! Samuti oli mul haug akvas ääretult huvitav tegelane. kui liiga suureks kasvasid rändasid tiiki!

Mina isiklikult lasen kraanist võetud vee otse akvasse. Veidi keemiat ja korras.

Põhjakoristajatest sobivad jahedamasse akvasse mõned corydoraste liigid.

_________________
:/

Milliseid eesti kalu ma siis põhjakoristajateks peaksin kasutama? Kuskilt minema püüdma säga või midagi sellist? Ma arvan, et poest ostetud põhjakoristajad elavad üle selle, et peavad oma kodu kogredega jagama. Ja kuna antsud ja mingi vuntsik mul kunagi elasid rõõmsalt akvas, millel polnud soojenduspulka, siis vast need sobivad ikka.

Kui põhja vaja koristada, siis seda saab sifoonides ka teha, sellejaoks ei ole eraldi elukat vaja. Mõningad teod tegelevad ka põhjast toidu otsimisega.
See "elavad üle" suhtumine ei kõlba ka kuskile. Koduloomi ei võeta selleks, et nad "üle elaksid", vaid neile tuleb tagada ka maksimaalne võimalik heaolu.

_________________
Akvaarium:
200L : gupid, antsud, mollid, krevetid

Ise võtsin ühe akva lahti skalpelli ja ziletiga silikooni välja urgitsedes. Toimib küll, kuid läheb vaja üsna palju aega ning kannatust. Peale pikka uuristamist ning lõpuks ka lahti saamist vaatasin, et mõistlikum oleks olnud siiski kohe uued klaasid osta, klaas suht odav ning vanad kipuvad ikka veidi kriibitud olema. Eks ma siis ostsingi. Vanad jupid vedelevad siiani keldris ning ootavad midagi, kedagi