foorum.akvarist.ee

Ma sain nagu aru, et tegemist on Eestis asuva allikaga (esiteks pole seal teadaolevalt keemiatehast ja sõna "allikas" ise ütleb ka seda, et seal tuleb vesi (niisiis põhjavesi) maa alt ja suundub väljapoole, mitte ei suundu sinna sisse mingeid solgiojasid). Tegemist pole ka tiigiga, kaevuga ega muu taolisega. Põhjavesi on Eestis teadaolevalt väga puhas, vähemalt enne seda, kui ta mõnel pool pumbatakse läbi roostes ja räpaste torude kraanidesse. Ja mis puutub "puhastatud kraaniveesse", siis see tähendab seda, et vesi tuleb kuskilt kohutavalt mustast Ülemiste järvest või kanalisatsioonist ja seda lihtsalt on vaja puhastada.

Päris üldistada ka ei maksa. Ülemiste järv ei ole kogu Eestimaa veeallikas, aga see ju päris naeruväärne, et vett pumbatakse kanalisatsioonist

Kogu Kuressaare vesi on pärit põhjaveest ja on tehtud ainult minimaalset puhastamist. Võin teda julgelt, otse akvasse valada. Isegi seisma ei pea. Niiet "puhastatud kraanivesi" võib ka tegelikult puhas olla.

Lõppudelõpuks kasutab igaüks ikka seda mis on käepärasem, ligem ja kättesaadavam.

Minu soovitus on, et allikast võib julgelt vett võtta, sest see vesi on tugevalt läbi filtreeritud pinnasekihtide poolt, aga esmased testid peaksid kindlust lisama(PH, KH, GH)

_________________
240L, Molly'd, Neoonid, Rasboorad, Ludwigia Repens , Crypt. Wendtii 'Mi Oya', Anubia Barteri

Ma siis täpsustaks ka igaks juhuks, kuna allikate all peavad inimesed silmas vist erinevaid asju.
Minu arust on allikas see koht, kust vesi maa seest välja tuleb. Sellest kohast 10 m allavoolu (või 5m või 20, selle piiri tõmbab igaüks ise ) ei ole see enam mitte allikas vaid oja. Kui allika vee karedus ja pH on sobivad konkreetses akvaariumis peetavatele kaladele ja taimedele, siis ma ei näe selle vee kasutamises akvaariumi jaoks mingit probleemi.
Oja vee kasutamist akvaariumis ma kellelgi soovitada enam niisama lihtsalt julgeks, kuigi kindlasti on palju selliseid ojasid, mille vesi võib sobida.

Konnade sigimisest ka veel siis nii palju, et sellise oja vett ma kohe kindlasti kasutada ei soovitaks ja mitte ainult konnade sigimise perioodil, vaid ka muudel aastaaegadel. Mitte et see vesi kemikaalide mõttes kuidagi halb oleks, vaid selle tõttu, et seal elu liiga palju ja mitmekesine. Seda, millise pahalase sa selle veega oma akvaariumisse võid tuua, ei anna veetestidega kuidagi kindlaks teha.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

põhjavesi on väga lai mõiste. kunagi ei või teada, millisest kihist see allikas parajasti tuleb. pealmised kihi võivad olla ka enne "torusid" üsna reostunud. (sellist põhjavett tegelikult "torudesse" ei panda). enne kasutamist oleks hea teha põhjalik veeanalüüs.

_________________
160Liitris, 1 ancistrust, 1 F-SAE, 9 danio malabaricust
100Liitris gupid, teod

Huvitav oleks teada, kas keegi on viitsinud lasta teha oma veest analüüs tervisekaitse laboris. Nii keemiline kui mikrobioloogiline. Maksab palju, aga on väga täpne.

Tervisekaitselabori mikrobioloogiline analüüs võib küll väga täpne olla, aga samas akvaristika seisukohast ikkagi suhteliselt mõttetu, sest otsitakse sest meetodid on seal välja töötatud inimesele ohtu kujutavate elukate otsimiseks. Kolibakterite arv muidugi näitab ka üldist fekaalset reostust. Samas on looduslikus vees mitmeid akvaariumiasukatele ohtlikuid tegelasi, kes on küll tunduvalt suuremad kui mikroobid, kuid palja silmagi sellegipoolest raskelt leitavad.
Suuremates linnades oma kraanivee keemilise koostise teada saamiseks ei pea kindlasti analüüsi tellima, mõnel juhul piisab, kui neid andmeid veefirmast küsida.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

kontrollitud kraanivesi on jah midagi muud, aga ma pidasingi silmas rohkem neid, kellel on kaev või kasvõi allikas. Mind huvitaks küll, mida need kiirtestid üldse näitavad (rääkides siis keemilisest analüüsist), st kui täpsed nad on. Jah, muidugi ma saan aru, et akva jaoks pole ülitäpsus vist oluline.

seoses nende suuremate elukatega, keda palja silmaga ei näe, ma võin omast kogemusest öelda, et mikroskoobi alla näeb akva vesi suht jube välja, seal on igasugu väänlevaid, sibavaid, rohelisi, läbipaistvaid, tiirlevate narmastega jne elukaid. Aga minu kass jõi seda ja jäi ellu...

Valdav osa maailma eluvormidest ongi ohutud. Päris paljud neist väänlevatest ja siplevatest elukatest mitte ainult ei jäta ka kalad ellu, vaid on neile maimueas asendamatuks toiduks Puhas (destilleeritud) vesi olekski teine äärmus, mis näiteks kellegi janu kustutamiseks samuti kõlbmatu on.

Inimesena, kes igapäevast leiba nende elukate vaatamisega teenib, peaksin küll mainima, et korraliku filtriga akvaariumi plankton on suvalise järve või mere omaga võrreldes üsna igav

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

minu kass joobki ainult akvaariumi vett ja tunneb ennast suurepäraselt