Sellega on tegelikult asi üsna lihtne - saab hakkama testidega ja saab hakkama ka ilma. Asjad võivad halvasti minna ka testide kasutajal. Akvaariumis enamus probleeme on seotud viletsa vee kvaliteediga, testid on mõõdikuks vee parameetrite kohta. Tüüpiline vee kvaliteedi probleem on tingitud jääkainete liigsest kontsentratsioonist - olgu selle algpõhjuseks siis bakterikoloonia puudumine alustavas akvas, üleasustus, ületoitmine vms. Sedalaadi probleemid on regulaarsete suurte veevahetustega hõlpsasti ärahoitavad, selleks pole teste vaja. Pealegi, mida meile testid selliste probleemide korral ütlevad? Eks ikka seda, et vaja on teha veevahetust.
Edasi, vee parameetrid. Kui vesi tuleb mingist suuremast veevärgist, siis on veeettevõttel selle kohta olemas veeanalüüsid, mida tehakse regulaarselt ja mis on nii põhjalikud, et ükski akvarist ei saa oma hobitestidega ligilähedalegi - vt. ntx
Tallinna vee analüüside tulemusi. Enamasti on need avalikud, kui pole, siis ilusti küsides tõenäoliselt pole neid raske saada. Ehk siis mingi veeettevõtte klientidel kraanivee parameetrite teadasaamiseks teabmis suurt põhjust teste soetada pole. Tõsi, ma ei kujuta ette, kui palju näidud veevärgi piires torudes voolates võivad muutuda, ilmselt siin on ka erijuhte. Ntx kui peaks olema vaja teada pH taset, siis seda tuleks nagunii mõõta kohapeal.
Mõni võib nüüd väita, et pH ja KH test on vajalikud CO2 doseerimisel CO2 taseme hindamiseks. Vale! Hobitestid on suhteliselt ebatäpsed (värvitoonide kokkuajamine silma järgi jms.), tulemusi võivad mõjutada mitmed nüansid ja lõpuks on selline mõõtmine episoodiline. Märksa mõistlikum on soetada
CO2 püsitest - mugav, mõõdab pidevalt, piisavalt täpne.
Järgmisena võib väita, et teste on vaja väetiste sobivalt doseerimiseks. Tegelikult saab
EI meetodit kasutades väetisi doseerida piisavalt täpselt ilma teste kasutamata. Mõned kogenud akvaristid suudavad muide ka silma järgi ära öelda, milliseid toitaineid on taimede jaoks tarvis juurde lisada (abx ntx
see). Nii et ka väetamine pole tõsiselt võetav argument testide soetamiseks.
On aga siiski hulk inimesi, kellel oleks teste mõistlik omada. Need on need, kes saavad joogivee oma salvkaevust, individuaalsest puurkaevust, allikast vms. Sellisele joogiveele oleks kasvõi oma tervise huvides soovitav tellida veelaborist korralik analüüs, aga saan aru, et see on kallis ja seetõttu seda just sageli ei tehta. Sel juhul oleks küll mõistlik vett ise testida, Eestis on kohati vee parameetrid üsna erilised ja sel juhul oleks mõistlik valida akvasse elanikud, kellele selline vesi sobib.
Peale selle on hulk laisku inimesi, kes ei viitsi tihti veevahetusi teha.
Neile on testid vajalikud, et olla kindel, et vee kvaliteet ei lähe käest ära. Ntx tõsises taimeakvas saab väga pikalt ilma veevahetusteta hakkama, on kodanikke, kes pole üle aasta vett vahetanud ja kõik on hästi. Olen ise ühes taimeakvas üle poole aasta saanud veevahetuseta hakkama ja oleks saanud pikemaltki, tahtsin lihtsalt ise lõpuks asju ümber korraldada. Üldiselt on see siiski ekstreem, kui kalad saaks rääkida, siis nad ilmselt sooviks siiski veevahetusi. NO3 test näitab, kas veevahetused sissetöötanud akvas on piisavad või mitte, nii võib sellest ka juba pisut kogenud akvaristil kasu olla.
Lõpuks, kui on tekkinud mingid probleemid, siis veetestidega mõnel juhul saab tõesti põhjustele jälile.
Pean aga tunnistama, et mul pole juba päris mitu aastat kodus ainsatki veetesti ja ma ei mäleta, millal viimati vett testisin - see oli nii ammu. Vahel arvatakse ekslikult, et testimine on kogenud akvaristide jaoks. See on vale! Testimine on kasuks just algajale akvaristile, kes ei tarvitse ise märgata, kui asjad viltu lähevad, kogenud akvarist taipab seda enamasti juba muude tunnuste alusel - vee värvi, lõhna järgi, akva elanike käitumise jms. järgi.