foorum.akvarist.ee

Tere kõigile ! Pärast pikka aega akvaariumitest eemalolekut on mul jälle meeldiv võimalus sukelduda taas sellesse meeldivasse ja salapärasesse maailma . . Esimene akva oli 80 - ndate lõpuaegadel , aga ausalt tunnistades oli see kalade jaoks päris karm katsumus . Mis seal ikka soovida , kui on tahtmine aga puuduvad teadmised , vahendid , võimalused .... Hästi elasid ainult teod , keda oli mustmiljon . Suve hakul sain sugulase käest ilma ressursse kulutamata annetuse teel 45 - liitrise purgi ( 30x30x50 ) koos kõige sinna juurde kuuluvaga . Pärast pikka enese sellel teemal harimist tõin alustuseks vajaminevad vahendid ... põhjapinnas ja kruus akvapoest , sealtsamast ka esimesed taimed .... Lilaeopsis , Mikrosoorum ( vist ) ja mingid lahedad ` pallid ` ,mis vabalt põhjas ringi veerevad . Veel on akvaga kaasa saadud kõigi tõsiste akvasõprade meelehärmiks laev ning kunsttaim . Enese õigustuseks niipalju , et mõtetes on asustada akvasse ka krevetid , kes siis saaksid seal omi krevetiasju ajada ning taim , mille hiljem mingi elustaime vastu vahetan ( palun soovitusi ) , üritab natukene visuaalselt varjata filtripumpa ning soojendit . Sissetöötamise ajal kasutasin ka SERA vee - ja bakterikonditsioneeri Veenäitajad on küllaltki enam - vähem ( kasutasin ribateste ) Ph- 8 ( katsetasin alandamiseks ka SERA ph- minus kondentsiooni , aga millegipärast erilisi muutusi ei märganud ) Kh 10 -ne ringis ning GH natuke alla .See oli siis tehtud tööd . Edaspidisteks mõteteks on , et järgmine nädal tuua esimesteks kaladeks sisse kiillaik - rasboorad . Kui nad on parvekalad , siis mingi 5- 6 isendit . Hiljem ühe betta - poisi ja mingi kogus krevette( Kui palju oleks optimaalne ?) . Sellise kooslusega tahaks ka piirduda . Tigudest niipalju , et teadlikult ei tooks , aga kui ikkagi tulevad , siis paar killertigu , et neid prügitigusid korrale kutsuda . Sissejuhatuseks vist piisavalt . Jään ootama teiepoolseid arvamusi , ettepanekuid , õpetussõnu , ka kriitikat .... . Ain Pärnust .

Tervist!


Natuke kodutööd ikka tehtud.

Ürita kusagilt tilgatesti hankida/laenata vms, et saada oma veest täpsemat aimu.Ribatesti põhjal pole mõtet vast hakata veekeemiat muutma.

Harlequin Rasbora-väga kena ja aktiivne kala.Esialgu võta neid 3-4tk,et akva veel moodustuv bakterikoloonia ei saaks liiga suurt lööki.
Pärast tood kalu juurde.8tk võiks neid vähemalt kokku olla.


Soovitaks akva käivitamiseks mõnelt foorumlaselt ränikardheina välja kaubelda,saad ehk vähema vetikapuhanguga hakkama.


Allan

veekeemia muutmine on pikas perspektiivis kulukas ettevõtmine,
lihtsam oleks olemasoleva vee parameetrite järgi valida sobiv eluskooslus

Akvaristika seisukohast on 1970 ja 1980 dekaad nüüdse info ning tehnikaga võrreldes "kukepea". Minagi pidasin 1970 dekaadis 40L akvat ja alustasin uuesti "valge lehena" 2013.

Algatuseks rasborad pole paha mõte, vastupidavad kalad. Krevettidest võta kindlasti amano krevetid, 4-6tk. Need kasvavad parajalt suureks (vähemalt 2-3cm) ja jäävad kalade keskel ellu. Amano krevetid nimelt ei karda kalu, pealegi on naad ülihead vetika ja muude jääkide sööjad (ka laibad). Kõik teised krevetid mis sa akvasse võtad heidavad suure tõenäosusega kalade keskel hinge kas stressist või süüakse ära. NB! Betta võtmine koos krevettidega pole vast eriti hea mõte. Betta võib krevetid ära süüa. Betta ei sobi kokku daaniote, tetrate, barbustega jt (bettale ei pidavat meeldima uhked isased guppyd), ehk siis kiirete kaladega kes võivad huvituda betta uimedest. Läheb betta uimede kitkumiseks!

Kuna sul on 45L akva siis fauna komplekteerimisel on mängumaa kitsam. Mõtekas on vast võtta väikeseid parvekalu, nende valik akva poodides on täiesti olemas.
Taimede suhtes minul soovitada on suht raske. Ma eriti taimdele rõhku ei pane, pealegi minul need taimed akvas suurt elutseda ei taha (koolevad mingi aja jooksul ära). Minul pole taimede jaoks ei silma ega kätt. Akvas võiks olla üks juurikas, see meeldiks krevettidele ja teistele selgrootutele.

Pane siis akvast ja faunast albumisse üles fotosid, et teised akvaristid võiksid pilgu peale visata ning vajadusel sulle anda nõu.
Soojenduspulga võid laotada horisontaalselt akva põhja. Kui vaatad minu albumi siis võid sealt näha erinevaid minimalistlike paigutusi ja teisi "akvaristilisi katseid".

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Tänud asjalike nõuannete eest ! Panin nüüd ühe pildi ka siia albumi . Ütlete , et ribatestid ei ole usaldusväärsed , aga kas keegi on katsetanud , kui suured on siis andmete erinevused tilk - ja ribatestide vahel ? Ning mille kurja pärast neid ribateste siis üldse tehakse ja müüakse , kui nad valetavad .... Oskate te öelda millal võiksin need Amano krevetid akvasse asustada ? Ning veel - missuguseid sorte on akvaariumisse samblaid - samblikuid ? Ja kas need kinnituksid ka akvaariumi dekoratsiooni ( laev ) külge ? Parimat ....

Ribatestid need on oma olemuselt ebatäpsemad kui tilgatestid.
Kui on vaja milligramm-haaval konsentratsioone mõõta, siis ribatestid ei ole eriti sobivad.
Igapäevaseks akvaariumi kontrollimiseks või kui mg-täpsus pole vajalik, on need ideaalsed.
Ühe ribatestiga saab enamvähem ettekujutuse, mis seis akvaariumis on. Enam mugavamalt ei saa.

Too lahe pall on ilmselt Cladophora aegagropila.

Ribatest on mugav ja kiire teadasaamaks oma akva vee üldpilti. Ma ka alguses kasutasin usinast. Aga samas, kui mingi näit ribakal kahtlust äratas, siis kontrollisin tilgagatestiga üle. Tänaseks enam ribatesti ei kasuta. On välja kujunenud omad testid (NO2, NO3 ja NH), mida sagedamini kasutan. pH ja KH ka olemas ja lisaks palju muudki (hapnik, vask, raud...)

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Järvepall ei ole enam Cladophora perekonnast.
Täna on selle kõige uuem tunnustatud ladinakeelne nimetus Aegagropila linnaei
Cladophora aegagropila on vananenud.

Kasulikku lugemist:
Eesti Maaülikooli bakalaureuse töö: Saar, Katrin "Järvepall, Aegagropila linnaei (Kützing)", Tartu 2010, (*.PDF, 1,55MB)

Ise soovitaks siiski ka taimedele veidi rõhku panna. Esiteks on su vee-elukad taimedega akvas rahulikumad ja tervemad (rohkem varjupaiku, vähem stressi jne). Teiseks aitavad taimed vee kvaliteeti hoida, kolmandaks on taimeakvas vähem vetikaid, kuna taimed tarbivad vetikate eest toitained ära. Neljandaks on taimedega akvaarium lihtsalt ilusam.
aga vali omale nn algaja taimed, mis lepiksid ka vähema valgusega ega oleks pirtsakad toitainete vähesuse suhtes. Vetikapallid, mis sul akva põhjas on, on väga head ebasoovitavate ainete eemaldajad veest (neid keera aeg-ajalt, et kasvaksid ühtlaselt ja säilitaks oma rohelise värvi) ning vähenõudlikud. Vähenõudlikud ja algaja akvasse head on veel Anubias (kuigi kallivõitu, aga ilus), Cryptocoryne, enamik veesamblaid (Vesicularia, Taxiphyllum), Microsorum, Monosolenium. Ise soovitaks kindlasti ka ujuvtaimi - need samuti ühed paremad vee "parendajad", kuna eemaldavad väga tõhusalt liigseid toitaineid veest, lisaks pakuvad kaladele varjevõimalusi ning kuna enamik kalu eelistab hämaramat valgust, siis on kalad ujuvtaimedega akvas ka rahulikumad, julgemad ja tervemad.

Ja mida rohkem taimi, seda suurem on nendest saadav kasu efekt.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Tere!
Parasjagu rookisin akvast välja kard-räniheina nii 3-l ämbritäie, lisandina lemled, prügitigusid ei ole. Kui kättesaamiskohana Jüri või Meremeeste haigla Tallinnas sobib, jagan lahkesti ära.

Edu!
Anneli
53 58 53 59.

_________________
120 l: Tetra Ex 1200, antsud, mõõksabad, platyd, klaaskalad, kirsikrevetid, vohav taimestik.

Vetikapallid pidasid meie akvas vastu kusagil 1-aasta. Seejärel muutusid kahvatuks ja koledaks.
Räni-kardhein pidas vastu 1-2 kuud, filtrist tekitatud tugev veevool räsis selle taime ära ja muutis pudedaks. Terve akva oli tükikesi täis.

Algajale akvaristile oleks taimedest ehk vaja midagi tugevat, vastupidavat ja kasvujõulist. Midagi sellist mis akvas mõne kuuga ära ei kooleks. Minulegi meeldiksid vastupidavad taimed.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Kui tingimused on ebasoodsad, siis taimed kipuvad ikka ära lagunema...
Räni-kardhein on algavasse akvasse üsna hea pakkumine, sest sel taimel pole juuri - sobib isegi ilma põhjapinnaseta akvasse ning valgust ka teabmis palju ei nõua. Ja kui teda enam vaja pole, siis on lihtne välja rookida. Miinuspoolel jah see, et kui akvas on väga lammutajad kalad, siis võib juhtuda, et hekseldatakse peeneks. Kui kaua panges on seisnud, siis annab ka tublisti pudi.

_________________
http://akvarist.eu

Vetikapallid on ühed vastupidavaimad taimed tegelikult. Nende puhul peab teadma lihtsalt paari nõksu. Sel juhul on nad pikaealisemad kui enamik teisi taimi.

Kui vetikapall muutub kahvatuks või ilmuvad valged punktikesed peale, siis tavaliselt on põhjuseks liiga tugev valgus. See taim ei taha palju valgust, vaid eelistab just hämaramaid kohti.

Sage (soovitavalt iganädalane) veevahetus tuleb kasuks, sest vetikapall tahab värsket vett. Ka looduses kasvab ta kiiremavoolulistes jõgedes, kus alati värske vesi.

Lisaks tasub teda aeg-ajalt veest välja võtta ning kuivaks väänata peos või siis vee all puhtaks pesta, sest kogub endasse igasuguseid jääkaineid ja saasta. Võid pesta ka kraanivees, jälgi ainult, et selles poleks kloori/kloramiini -see tapab vetikapalli.

Ja siis võiks vetikapalli vahetevahel vees ümber pöörata, et põhjas olev külg pruuniks/halliks ei tõmbuks ning et säiliks ka palli ümar kuju.

See taim ei taha kõrgeid temperatuure - üle 25 kraadises vees kipub ta imelikku värvi minema ega kasva enam hästi.

Vetikapall talub hästi ka nõrgalt soolast vett (looduses leidub teda ka riimvees), seetõttu eriti hea kaaslane näiteks eluspoegijate akvades, kes samuti paremini nõrgas soolvees edenevad.

Jaapanis peetakse vetikapalli lausa lemmikloomana akvaariumides, kuna tugevama filtrivooluga anumates ta veereb ise vahvasti mööda põhja ringi

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Krevetid võid tuua sisse siis, kui akva on täiesti valminud. Nad tahavad head vett, st NH4/NO2 kindlasti nullis ja NO3 alla 20 hoida.

Vähenõudlikud veesamblikud: Vesicularia dubyana (ehk Taxiphyllum barbieri), Fissidens fontanus, Vesicularia ferriei weeping, Taxiphyllum spiky. Võid mõelda ka Monosolenium tenerumi peale - see pole otseselt samblik, kuid sellele sarnane ning samuti vähenõudlik.

Kõiki neid samblikke võid kinnitada tamiili või tugevama niidiga nii dekoratsioonide kui puujuurikate kui kivide külge. Mingi aja pärast kinnituvad nad siis juba ise nende külge, välja arvatud Monosolenium tenerum, mis ei kinnitu ise.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Tere ! Tänan asjalike nõuannete eest ... mis on andnud palju mõtlemisainet . Olen vahepeal muretsenud taimi juurde ....cerataphyllum , riccia ( Sellest taimest ei saagi aru on ta ujuvtaim või kinnitub ka kändude , kivide külge ? Raamatus kirjutab üht aga müüja väitis teist . ) , monosoleniumi ( selle kohta kinnitas ka müüja , et hakkab kivil kasvama ) . koos nendega sain veel kaasa peoga prügitigusid ning väikest lemmelit . Riccia ning monosoleniumi sidusin heas usus laeva külge kinni .... eks aeg näitab mis juhtuma hakkab . Üldiselt ei saa arugi , et taimedel väga halb seal akvas oleks . Veeparameetrid sain paika ning julgesin asustada akvasse ka viis Kiillaik - rasboorat . Ning siis tegin vist andestamatu vea .... tellisin ka 4 amano krevetti . Kui olin nad ära tellinud siis avastasin , et NO2 paigast ära . Viimased 4 päeva olen tegelenud mõtlemise ning veevahetustega . Abimeheks veel Sera Toxivec . Täna jõudsid krevetid kenasti oma uude koju ning rasboorad pandi kohe paika . Istusid laeva sisemuses ja jälgisid sealt uusi entusiaste . Nüüd pean ainult jälgima - tegutsema veeparameetrite kallal ning lootma , et midagi katastroofilist toimuma ei hakkaks . Parimat teile kõigile !