OK, mõned mõtted. Vabandust, sellest ei oska lühidalt kirjutada.
Filtri efektiivsusest. Mida üldse mõeldakse filtri efektiivsuse all? Üldjuhul räägime kolmest filtreerimise meetodist: mehaaniline, keemiline, bioloogiline.
Mehaanilise filtreerimise all mõistame veest kõikvõimaliku sodi mehaanilist eemaldamist - mida rohkem sodi, mida kiiremini, mida peenemat sodi suudame mehaaniliselt eraldada, seda tõhusam on mehaaniline filtreerimine. Kanisterfiltri kasutamine mehaaniliseks filtreerimiseks pole kuigi mõistlik - ta ummistub kiiresti sodiga ning tuleb siis puhastamiseks lahti kiskuda, see on aga halb kanisterfiltris asuvate bakterite jaoks. Pealegi teevad just mehaaniliseks filtreerimiseks loodud kiirfiltrid selle töö palju tõhusamalt. Kui on soov kanisterfiltrit kasutada mehaaniliseks filtreerimiseks, siis on mõistlik pruukida kanisterfiltri
sissevõtu otsa käivat eelfiltrit - seda saab puhastada, ilma et peaks kanisterfiltrit lahti kiskuma.
Keemilise filtreerimise all mõtleme veest mürkainete eemaldamist ja neutraliseerimist, tüüpiliselt kasutatakse selleks aktiivsütt. Kanisterfiltri puhul mõeldav, aga antud juhul ei paku see meile huvi.
Bioloogilise filtreerimise all mõtleme aga akvaariumis kogunevate kahjulike jääkainete bakterite abil ümbertöötamist vähemkahjulikeks ühenditeks. Mida suuremat bakterikolooniat suudab filter majutada, seda rohkem jääkaineid suudab see bakterikoloonia ümber töötada, seda efektiivsem on filter. Siin ei saa aga jätta kõrvale tõsiasja, et bakterikoloonia ei saa kasvada suuremaks kui akvaariumis tekkivate jääkainete kogus, mis on talle toiduks, võimaldab. Akvaariumid on erinevad. Väheste kaladega madaltehnoloogiline taimeakvaarium saab läbi ka sootuks ilma filtrita, vett liigutav pump on loomulikult abiks, ühtlustab veetemperatuuri, kannab taimedele toitaineid, rikastab vett hapnikuga jms. Samas kirevahvenlastega tihedalt asustatud akvaariumis võib olla lisanduv jääkainete kogus muljetavaldav ning enamasti pole ka taimi abiks jääkaineid ümber töötlemas - efektiivne filtrisüsteem on sellise akva jaoks eluliselt tähtis. Ehk siis alati pole põhjust filtri efektiivsust taga ajada, kui ikka toitu napib, siis on ka kallis kõrgtehnoloogilises biofiltris sama väike bakterikolooniake kui mingis lihtsas odavas hiinakas. Mõnedki taimeakvade omanikud on kanisterfiltri seest hoopis tühjaks teinud ja kasutavad seda suuremalt jaolt lihtsalt vett liigutava pumbana - nii on ka väiksem risk, et ootamatu pikema voolukatkestuse korral filtris olnud, hukkunud ja lagunevad bakterid filtri uuel käivitumisel akvaariumi vette sattudes reostuse tekitavad, lisaks on sellist filtrit väga harva tarvis puhastada. Olen ise kanisterfiltris mitmeid erinevaid lahendusi katsetanud, kuid kuna tõsist koormust taga polnud, siis polnud ka mingit vahet, kas filtris oli spetsmeedia, laavakivid või ntx lausa lihtsalt kruus.
Kui aga tegu on tõsise koormusega ning vaja efektiivset filtrit, siis kaaluks ise kanisterfiltri asemel juba sumba kasutamist. Sumbal on mitmeid eeliseid kanisterfiltri ees, mida ei viitsi siin lahkama hakata - mainiks vaid, et pikema voolukatkestuse korral pole bakterikolooniale nii suurt ohtu kui kanisterfiltris.
Küsid, kas tegid õieti. Eks ikka, aktiivsüsi on abiks siis kui vaja ntx ravimid peale kuuri veest kätte saada vms., tavakasutuses söefiltril eriti mõtet pole, taimeakvas on lausa vastunäidustatud. Kui kasutatud filtrimaterjal oli ikka akvaariumifiltri jaoks sobiv, siis peaks kõik hästi olema. Kui peenfilter on liiga peene, siis võib lihtsalt juhtuda, et veevool jääb peagi nõrgaks ja tuleb jälle filter lahti kiskuda.
Samas videos välja käidud mõte, et sodi on hea enne kinni püüda, kui see bakterite jaoks olulist biomeediat hakkab ummistama, on põhimõtteliselt õige, kuid siin on mõned agad. Kui panna nagu videos see peenfilter enne biomeediat, siis enamasti peenfilter ummistub liiga kiiresti ning sealt hakkab igasugu möga (olete ju näinud, milline ollus sinna tekib kergesti) liikuma veega biomeediale - just seda me aga ei taha. Ning videos näidatud moel kokku pandud kanistrit lahti kiskudes peame igal juhul häirima ka biomeedial olevaid baktereid; kui peenmeedia on kõige ülemine, saab selle ära vahetada ilma baktereid häirimata. Ise olen selle peenmeedia kanistrist hoopis välja visanud, pikendab hooldusintervalli märgatavalt.
Ehk siis Eheimil on täiesti mõistetav loogika: vesi voolab alt üles (teistel firmadel on muide ka kanistreid, kus vesi voolab kanistris hoopis ülalt alla), kõige all on meedia, mis püüab kinni kõige jämedamad osakesed (ja on ka koduks bakteritele), siis jäme svamm mis püüab kinni tiba suuremad osakesed ning on samuti koduks bakteritele, siis biomeedia mis majutab põhiosa baktereid, seejärel peenfilter ja vajaduse korral kõige peal söefilter. Ma ei välista tegelikult, et videos näidatud variant toimib teatud juhtudel hästi - kui peent sodi tuleb kanistrisse minimaalselt (kuna ntx on kasutusel eelfilter või püütakse eraldi filtriga kinni vms.), võib see olla täiesti OK. Kui aga peenfilter sageli ummistub, siis see lahendus ei sobi.
Otsi
Postitatud: Pühapäev Veebr 16, 2014 10:42 
tubli asi hakkab ilmet võtma....nüüd peaksid hakkama taimi juurde muretsema- kui soovid tihedat taimi täis ökosüsteemi
kaane kohta: kas kaane tagumisele küljele ei olnud võimalik neid tuulutus avasid puurida...enda akva kaanel tegin kunagi just tagumisele ja külgmistele augud...esiplaanil segavad veidi vaatevälja - aga noh mis tehtud see tehtud ja ega ma ei tea su akva kaane ehitust
). 