foorum.akvarist.ee

Nii ja ikka 1 küsimus õhus palju seda kruusa 120l akvale vaja?
kusagil nägin seda arvutust ka kuida arvutada aga no nüüd ei leia enam ülesse ...
tuhlasin ja ei tule kusagilt vastust....


Aitäh!

Ele

Vt. ntx http://www.aqua-calc.com/calculate/grav ... ular-solid
Ca 5 cm paksune pinnasekiht on üldjuhul paras, kui on mingeid eriti võimsa juurestikuga taimi plaanis kasvatada, siis võib ka rohkem tarvis minna.

_________________
http://akvarist.eu

Tere
Reinu kalavalik:
4 x Xiphophorus maculatus või Xiphophorus variatus
6 x Danio rerio
4 x Corydoras (võib valida saadaolevate liikide hulgast)
1 Ancistrus sp.


Vaatasin ja mõtlesin kui paneks sellise
valiku kas nad omavahel sobivad ja
palju ma neid panna saaks ?
Tabel näitab, et sobivad omavahel aga kas ka päriselus asi toimib?
120l
Xiphophorus maculatus või Xiphophorus variatus ehk mõõksaba siis 4tk
Danio rerio 6tk
Skalaarid 2 tk (leidsin ,et 50l kala kohta) - algul välisatsin need aga vaatasin, et kui leian sellist värvi skalaari mis mulle meeldib siis võib täitsa olla. Kuigi Rein neid ei soovitanud ka aga mix ?
Ancistrus sp. 1 tk


Terv
Ele

Mina läheksin kalavalikul edasi Reinu pakutavaga.

Skalaare mina sinna punti ei valiks. Esiteks arvan et 120L akva on skalaarile väikesevõitu ja akva ise peaks skalaari jaoks olema sügavam. Teiseks akvaristikas viidatakse sellele et näiteks kiire ja elav Zebra Danio (Brachydanio rerio) ei sobi kohe mitte kokku skalaariga. Zebra danio nagu iga teinegi kiire kala võib hakata näksima ning kitkuma aeglase skalaari saba ja uimi. Seega võib akvas olev kombinatsioon danio vs skalaar osutuda mõlemale osapoolele stressavaks ja probleemseks.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Skalaaride jaoks oleks hea omada tiba suuremat akvaariumi lihtsalt, nende jaoks on oluline ka akvaariumi kõrgus. Nende kalade puhul peab vaatama, et nende naabriteks ei satuks kedagi, kes uimi naksavad. Ja lõpuks on see probleem, et neid kalu läheb akvas lihtsalt paljuks. Daaniod on pisikesed kalad, skalaarid on märksa suuremad. Sellisesse akvasse ma kujutaks ette kahte skalaaripaari koos 3-4 Corydorasega - kas see just kõige atraktiivsem kooslus on.

_________________
http://akvarist.eu

Ok aitäh teile !
Tahan, et mu kaladel oleks hea!
Õudusega mõtlen siis ämma kalade peale kes on 3 skalaari ja 1 põhjakoristaja 80l akvas .
Jään siis Reinu valiku juurde.



Terv
Ele

Pakuks veel mõne variandi.
Ntx barbuste akva - 6 x Puntius titteya, 6 x Puntius nigrofasciatus , 6 x Puntius tetrazona
Tetrade akva: 6 x Aphyocharax anisitsi , 6 x Hyphessobrycon herbertaxelrodi, 6 xHemigrammus erythrozonus, 6 x Hyphessobrycon eques
Või ntx paar Pelvicachromis pulcher-eid, 6 x Nannaethiops unitaeniatus, 5 x Synodontis nigriventris

_________________
http://akvarist.eu

Pakutud kindlate kalaliikide kooslus akvas on täiesti omaette lahend.

Black Ruby Barb (Puntius nigrofasciatus) esimeses valikus on ilus ja elavaloomuline kala. Eriti kena siis vaadata kui isased rammu mõõdavad.
Serpae Tetra (Hyphessobrycon eques) teises valikus pidi söömisel käituma nagu piraajade hord ehk siis lähevad täiega pöördesse. Feeding frenzy!
Upside-Down Catfish (Synodontis nigriventris) kolmandas valikus on tagurpidi ujuv väike sägaline. Ma ei teadnudki et selliseid kalu on üldse ilmas olemas. Väga huvitav.

Minu meelest on veel omapärane ja põnev kala Blind Cave Tetra (Astyanax fasciatus mexicanus), kasvab 7-9cm. Noorisenditel on alguses silmad peas, hiljem silmad kasvavad kinni ("kukuvad ära") ja kala elab kogu oma edaspidise elu pimedana. Looduslikult hämarates veealustes koobastes elutsev kala lihtsalt ei vaja silmi ja kasutab oskuslikult teisi meeleelundeid. Kuid sellegi pimeda tetra puhul on hoiatatud et koos aeglaste kaladega neid akvas pidada ei tohiks, sest muidu hakkavad pimedad nägijaid kiusama.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Nii valmis ta sai.
Kas sisse ja väljavool sai mul õieti?
Piisavalt kaugel üksteisest ?

Ja väljavool on normaalselt või peaks rohkem veepinnal olema ?
Soojendus peaks ka ok olema õieti ?

Ma ajasin näpuga ikka järgi ja tegin nii nagu kirjas aga ikka tahan kinnitust saada kas olen õieti tehtud.
Pilt albumis kuna ma ei suutnud seda kuidagi siia panna.

Muidu kõik õigesti aga mina panen oma akvades soojenduse horisontaalselt põhja ligi. Seda ohutuse ja praktilisuse pärast. Kui vett vahetada, ja unustad soojenduse välja võtta, kütab see klaasi nii kuumaks, et kui uue vee peale valad lendab see kildudeks... Esimese pulga tegin nii puruks. Teiseks on palju lihtsam seda peita kui ta horisontaalselt põhjas on.

Kas väljavool veesulinat ei tekita ja kas see ei häiri?

Vaadates fotot võib ütelda et välisfiltri sisse- ja väljavool koos kaugusega on igati paigas. Välisfiltri väljavool võib täiesti olla ka vee all. Kui väljavool on veest väljas siis vesi nö. "soliseb-suliseb" akvasse, pritsib kõikjale ja võib mingil hetkel lihtsalt häirima hakata. Vaatan et sul ei ole akval kaant. Kas need välisfiltri sisse- ja väljavoolutorud on sul ikka kindlalt fikseeritud? Kui väljavoolutoru juhtub akvast mingi ime läbi välja libisema siis on uputus ja kalade kuivale jäämine.

Näiteks minul on välisfiltri jms paigutused olnud sellised (vahest muudan väljavoolu suunda ja kõrgust).

Jah, soojenduspulk peaks olema täiesti vee all (juhtmega veekindel korpus). Kui sellises asendis vett vahetad ja soojenduspulk voolu all kuivale jääb siis võib kuuma-külma üleminekul puruneda.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Pakun, et 99% akvaristidel on soojenduspulk vertikaalselt, nii nagu teemaalgatajal. Eks see ole pisut maitseasi, peaasi, et soojendi osa veest välja ei jää. Ise panen harilikult ka vertikaalselt, aga võimalikult põhja lähedale - nii on teda lihtsam taimede taha ära varjata.
Tundub, et väljavool on suunatud otse soojenduspulga peale - see pidurdab vist veevoolu üsna tublisti? Nagu juba mainitud, kui väljavool on veepinnast kõrgemal, kipub sulin närvidele käima. Eesmärk on saada veepind ühtlaselt liikuma. Kõige parem on selleks "flööt", aukudega toru väljavoolu otsas. See on abiks ka siis, kui filter on liiga võimas. Ise olen harilikult üritanud sisse- ja väljavoolu panna akvaariumi pikema külje otstesse, diagonaalselt - et saada veevool võimalikult ühtlaseks.

_________________
http://akvarist.eu

Ja kaan on olemas aga kuna seal kaane tagaosas oli vähe auke siis ei hakkanud
kohe auke sisse lõhkuma kui ei ole asjas kindel kas torud piisavalt kaugel teineteisest
ja kas asi õige.
Kuna te kinnitate, et asi OK siis homme teen vastavad augud kaande ja asetan kaane
peale.

Kalad tulevad nii nädala pärast alles

Välisfiltri sissevoolutoru katsu võimalusel paigutada veel vasemale poole nurka ja soojenduspulk paiguta võimalusel väljavoolutoru kanti paremale. Siis sa ei pea tegema 3 auku vaid piirdud 2-ga. Dekoratiivsem. Ka võiksid veel läbi mõtelda selle et kas teed need kaks auku akvakaane külgotstele või tagumisele seinapolsele osale. Standard akvade kaantel on augukesed akva ragumises osas. Eks see ole siis ka ilusam vaadata sest tavaliselt jääb tagumine osa seina poole.

Aga noh minu nõuanne on rohkem selline "juuksekarva pooleks saagimine". Pedantide ja maksimalistide lõputu värk.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Jep seal kus on sissevool püüan siis teha selle augu võimalikult vasakule.
Paremal kus on väljavool on juba auk olemas püüan seal selle toru võimalikult nurka panna
kui ma nüüd Reinu juttust õieti aru sain. Ja teen ikka augud tahaseina mitte küljepeale .
Tegin joonis ka kas see värk peaks siis selline välja nägema Reinu jutu põhjal ?