foorum.akvarist.ee

Tere,

Peale mitut aastat hoovõttu sai kevadel pojale 100Liitrine akva välja otsitud.
Seisis juba aastaid jõude. Peale suve koos konnakulleste, kiilivastsete, ujurite ja muude pisimutukatega kolis
akva tuppa. Nüüd juba mitu kuud raamatuid, foorumeid ja muidu veebimaterjale uuritud.
Plaanis oleks teha midagi paludaariumi moodi. Rohkem küll akvaariumi moodi.
Huvi pakkunud krabiliigi kohta googeldades leidsin ühe asjaliku lingi kust sain palju kasulikku infot
ja mõtteid sisustuse osas: http://paludarium54l.blogspot.com
Asukateks tuleksid krabid Pseudosesarma moeshi (aka Sesarma bidens / Sesarma mederi) ja kaladest
mollyd-platyd ( vee näitajate poolest sobivad ka kokku ).
Esialgu muid kalasid ei plaaniks kuna kuuldavasti leiavad kõik põhjakalad kiiresti tee krabide kõhtu:)
Tigude kohta pean veel uurima.
Taimedest Anubias sp. ja Cryptocoryne sp. liigid. Need pidid ainsad olema mida krabid süüa ei taha.
Anubiase kohta on ka kindlamat infot, et taimtoidulised neid tõesti ei taha.

Akva ise 70(L)x30(S)x50(K)cm.
Aluskappi on veidi "tuunitud", et raskusele vastu peaks ja vidinad ära mahuksid.
https://www.dropbox.com/sh/l3hyewc6m0h1 ... G_3106.jpg
https://www.dropbox.com/sh/l3hyewc6m0h1 ... G_3107.jpg
Tehnika poole pealt on olemas Eheimi 2224 filter ja soojenduspulk.

Valgust ja kaant veel pole. 2x24W T5 torudega peaks valgust vist piisavalt olema?
Kaane plaanisin algselt teha mustast PVC plaadist ja sinna alla ka valgusti. Veidi rohkem on
hakanud aga meeldima mõte läbipaistvast pleksist kaanest millel nt. selline valgus:
http://www.akva.ee/569-dual-pro-2x24w-60-80cm.html
Saaks vajadusel tegelasi ülalt piiluda ja kogu krempel näeks ka veidi "õhulisem" välja.
Samas on väike kahtlus, et kui lambid on kaane peal, siis läheb kogu "küte" taevasse ja
kas krabidel äkki külm pole sel juhul? LEDidele esialgu ei mõtle.

Analoogselt ülal toodud 54l paludaariumi lingile sai tagaseina "poolsaar" tehtud.
Selle vahega, et sein tuleb ettepoole kaldu. Saab maismaa osa suurema ja ka akva
osa ei tule liiga väike: https://www.dropbox.com/sh/l3hyewc6m0h1 ... G_3108.jpg
Sein sai tehtud omadest kividest ja 5kg Naks2-st. Kõigepealt sai akva mõõtudele vastav raam tehtud.
Kivid nõudekas pestud (pesuvahenditeta, lisatud veidi äädikat)) ja liiva sees kivide asetus läbi mängitud.
Siis raamile küpsetuspaber põhja teibitud, et segu plaadi küljest lahti saada. Mittemärguv silikoonpaber
(suurte rullikleepsude tagapaber nt.) oleks parem. Küpsetuspaber on veidi õhuke, märgub ja rebeneb
kui segu pahtlilabidaga ettevaatamatult peale hõõruda. Paberile saigi kõigepealt mõnemilline kiht
segu, sinna peale krohvivõrk ja veel veidi segu laiali. Paar tundi kuivamist ja siis kivide ladumine.
Lisaks võrgule sai ülaserva veel üks käepärast olev roostevaba liist lisatugevduseks pandud.
Peale kuivamist ja raami-paberi eemaldamist sai veel korralikult harjatud-pestud.
Pildirida ka: https://www.dropbox.com/sh/l3hyewc6m0h13lf/VG4-95BC47#/
Kui tagasein külgedelt akvaariumisilikooniga akva külge liimida, siis peaks ta vist püsima?
Algselt tekkis mure, et kas peaks mingid lisakinnitused tagaseina külge panema, sest seina kaal
on 20kg. Aga akvasilikoon peaks vist suht hästi hoidma? Muidu ei püsiks vist akvaariumid ka koos…
Akvapõhja ja seina vahele peaks mingi pehmenduse panema. Mis oleks parem, peno või matkamati riba?
Peno vist deformeerub aja jooksul vähem...st. matkamatist hakkab sein läbi vajuma?

Pinnaseks plaaniks nii akva kui "saare" osale alla mulla ja peale kruusa. Mulla ja kruusa vahele
tuleks krohvivõrk, sest krabid pidid kõvad kaevurid olema.
Taimed istutaks kruusa sisse ja võrku mingeid auke tegema ei hakkaks. Juured peaks ju ise
võrgust läbi mulda kasvama? Taimede ümber peaks vist suuremaid kivikesi laduma, et välja
ei kistaks?
Mullaks sai valitud Kekkilä veetaimede muld (vesikasvimulta). See on vist ainus kuhu pole väetiseid
ja kanasõnnikut lisatud. Biolanilt ei leidnud ühtegi väetamata segu. Läbikuumutamine on ka suht lihtne.
6L kotitäis mahtus ilusti suuremasse ahjuvormi ja peale puuahju kütmist sai ööseks ahju tõstetud.
Keetmise ja praeahju ees see eelis, et mulla hais läheb korstnasse ja elektrit ei kulu:)
Kruusaga plaanin sama teha.
Erinevaid juurikaid ja kive tuleb ka, et krabidel oleks maismaale ronimiseks tagaseinalt mingid
alternatiivid. Peidukohti peab ka rohkelt valmistama.

Käivitamisest…filtriga kaasa tuli JBL-i filterstart. Kas sellele lisaks võiks mingi aja jooksul lisada
JBL Denitroli või on Seachem Stability parem? Ja kas Stabilityt kasutades Filterstarti üldse on
mõistlik lisada…?
Viimsi uue veepuhastusjaama vesi peaks igasugustest kahjulikest ühenditest vaba olema,
seega mingit veekonditsioneeri vist tarvis pole?
Sissetöötamise kohta on infot nii palju, et kipub juba segadusse ajama…kas bakteripreparaatide
kasutamisel võrreldes aeglasemat meetoditega, tavapäraseid ammoniaagi, nitrite ja nitraatide
tasemetõuse ei teki?...Ja kas/või protsess kulgeb lihtsalt kiiremini, või peab esimesed kuud ikka valvel
olema ja pidevalt teste tegema? Antud krabid pidid nitrite suhtes väga tundlikud olema.
Kas peaks neutraliseerimiseks igaks juhuks käepärast olema Seachem Prime?
Testritest…JBL TestCombi.set( http://217.159.139.46/store/Store/Detai ... ct=2550000 )
+ lisaks NH4 ja GH testid. peaks esialgu piisama vist?

Tuli nüüd väike eepos, aga lühemalt ei õnnestunud kahjuks:)
Märkused, parandused, nõuanded oodatud...

_________________
under construction...

Tere ja Head uut!

Vahepeal asi arenenud ja on ka mõned probleemid tekkinud.
Mõtlesin küsimused eri teemade alla lahku lüüa, aga proovin esialgu siia jääda.
Üritan jälle kõik täpselt ära rääkida. Äkki oskab keegi midagi diagnoosida

Alustuseks sai vahesein liimitud, nii seina taha kui alla mullapõhi, mullale peale
kiht peenemat liiva ja krohvivõrk. Võrgu peale jämedam liiv ja kruus.
https://www.dropbox.com/s/esk66rvq6oxe0yb/_MG_3143.jpg
https://www.dropbox.com/s/9brh3wr7ue1hfws/_MG_3138.jpg
https://www.dropbox.com/s/iarj2q4a104gs2p/_MG_3140.jpg
https://www.dropbox.com/s/nftybl06vq4a6zy/_MG_3147.jpg
https://www.dropbox.com/s/tgl6swvjnvh9tby/_MG_3148.jpg
https://www.dropbox.com/s/10hq9klqe3edars/_MG_3151.jpg
https://www.dropbox.com/s/fea39gl6shm9wy6/_MG_3152.jpg
Sisustuseks kivid, paar juurikat ja taimed istutatud (Anubias, Cryptocoryne).
Osad Anubiased sai hiljem saarelt vette ümber istutatud.
https://www.dropbox.com/s/vb06mbo73phmpz9/_MG_3163.jpg
https://www.dropbox.com/s/zlruthlfb5xvkvl/_MG_3168.jpg
Flööt sai algul paigaldatud tagaseinale.
https://www.dropbox.com/s/64vip0m7xdg1fzp/akva1.m4v
Aga veevool ja üleujutus saarel oli sellest liiga tugev. Panin flöödi
vee alla, ainult üks ava veepinda "liigutamas" ja sai torusse üks lisa-auk
tehtud millest pritsib veidi saarel asuvale Anubiasele.
https://www.dropbox.com/s/kb15ofhyhpqa9y0/Akva2.m4v
https://www.dropbox.com/s/js1aoox9fuitix6/P1250693.jpg

Praeguseks akva "käinud" 18 päeva. Krabisid veel pole. Kümnendal päeval tulid
sisse 4 gupit ja 2 õunakat.

Esimeseks mureks ongi, et üks õunakas oli viiendal päeval surnud. Kas selline variant
on üldse võimalik, et ta lihtsalt "uppus". Kas nad peavad oma "hingamistoruga" regulaarselt
õhku hingama, või saavad ka vees oleva hapnikuga hakkama? Selles nurgas kust ta surnult
leidsin on üleval kivide vahel selline "tupik" kust veepinnani ei pääse.

Teine mure juurikatega.
Kaks suurt Mopani juurikat värvivad vett ikka päris korralikult . Enne akvasse panekut sai
poolteist nädalat vee vahetustega kausis leotatud ja kaks korda 3 tundi keedetud. Müüja
soovituse järgi pidi söefiltriga 1g / 1L kohta mõne nädalaga värvi ära saama. Kahjuks
polnud aega kottide ja puruga tegelda ja sai ostetud söefiltri padjad.
http://217.159.139.46/store/Store/Detai ... ct=2628220
Kas on nii, et need pole nii efektiivsed kui süsi fitrikotis? Vesi pole erilist värvimuutust näidanud…

Umbes nelja-viie päeva pärast tekkis juurikale ka selline 5mm paksune rohekas limane vetikakiht.
Sellest olin juba enne lugenud, aga lootsin, et pika keetmisega selle alged kuidagi hävivad.
Sai vetikad harja ja sifooniga enamuses maha nühitud. Uut paksu kihti kasvanud pole va. mõnes
õnaruses on vist samast vanast kihist midagi järel. Kuid päris ära kadunud ei tundu.
Kas on kellelgi kogemusi, jääbki see kasvama, või kaob ka ajaga?
Kas gupid ja teod söövad seda?


Kolmas mure veega.
Kraanist tulev vesi on näitajatega: GH15°, KH10° ja pH7,5-8. Akvaariumis hakkas miskipärast GH jaKH
langema ja 9. päevaks oli GH13° ja KH8°
Kuna krabid eelistavad veidi karedamat vett ja pH-KH suhte järgi on ka CO2 vees vähe, siis
tahtsin CaCO3 lisamisega KH-d tõstes ka CO2 taset taimede jaoks paremaks saada. Proovisin algul
lubjakivijahuga (5g/50liitrile), aga sellest ei muutunud midagi peale selle, et vesi läks hägusemaks.
Järgmisena panin akvasse mõned austrikarbid ja kaks purustatult ka filtri põhja. Praeguseks
on GH ja KH jälle oma algse kraanist tuleva taseme juures.
Kas nende teokarpidega on üldse võimalik mingit märkimisväärset KH muutust saavutada?
Ja kui kaua aega võiks võtta, et mingit mõju märgata oleks?
Vesi on ka suht hägune hoolimata sellest, et filter on kogu aeg taga olnud. Millest see võiks
põhjustatud olla?

Neljas mure taimedega. Eriti Anubiase perekonnaga kellest 11-st istutatud ilusast taimest on
alles üks suur A. lanceolata ja mõned A. barteri v. nana'd…needki kahtlased.
Kolm ilusat suurt A. barteri't, kolm A. barteri v. nana't ja üks A. barteri v. angustifolia on lihtsalt
alt ära mädanenud Istutatud sai ilusti juhendite (topica.com) järgi. Risoomid pinna peal jne.
Cryptocoryned kasvavad ilusti ja ei tundu midagi häda olevat.
Siin üks pilt ka hetkeolukorrast selle muutusega, et vasakul pole enam ka seda viimast ühe lehega A. barter'it.
https://www.dropbox.com/s/nzvadyd49qva9am/P1250692.jpg
Barterid hakkasid minema suht kummaliselt leheservadest (risoomid tundusid veel ok olevat) :
https://www.dropbox.com/s/jl32dxst25fnyuv/P1250683.jpg
https://www.dropbox.com/s/z5zceecqsnncqb7/P1250684.jpg
https://www.dropbox.com/s/47srul44kajje9f/P1250686.jpg
https://www.dropbox.com/s/cp1jluvxr078hrw/P1250687.jpg
https://www.dropbox.com/s/fb9i2644nia2ym9/P1250699.jpg
Üks hetk olid aga enamusel varred risoomi juurest mädanenud ja irdusid lihtsalt.
Siin üks viimane näide väljatõstetud juurega:
https://www.dropbox.com/s/dlfbuxfzgfun76e/P1250697.jpg
https://www.dropbox.com/s/7wdi3w7rfz434aj/P1250706.jpg
Siin ka v.nanal näha kuidas lehed risoomilt irduvad.
Kusjuures teisel lingil olev taim juurika külge seotud ja pole üldse pinnases.
https://www.dropbox.com/s/roq04qy8c5bmlsu/P1250709.jpg
https://www.dropbox.com/s/3t8bhsrksf6tk7v/P1250711.jpg
Korra kahtlustasin, et süüdi see 5g lubjakivijahu mida akva vasakule poolele filtri sissevõtu lähedale
kallasin. Osa vajus taimelehtedele ja pinnasesse. Aga ei tahaks uskuda, et sellest vähesest
nii suured muutused.
Mullapõhja ja siin foorumis ka mujal kirjeldatud "soo-gaase" vms. kahtlustasin ka, aga siis
peaks see ju vist kõikidele taimedele mõjuma?

Lisan siia igaks juhuks ka testide andmed (ajaliste suuremate muutustega).
t° pidevalt 26°C
KH 10° - 8° - 10°
pH 7,5 - 8 (praegu selle 3,0-10 testiga täpsemalt ei ole võimalik)
GH 15° - 13° - 15°

NH4 <0,05 kuni 11. päeval 0,6 (2päeva peale kalade toomist ja üks päev pärast mädanenud
taimede eemaldamist). Järgmistel päevadel 1.0 (ka peale 40% veevahetust koos Prime ja
Stabilityga). Kalu ei tundu häirivat.

NO2 2. päeval 1,0
5. päeval 0,1 ja sealt edasi <0,01

NO3 2. päeval 5,0 ja edasi vahelduvalt 0,5-1,0

Fe algul <0,05-0,2.
9. päeval 0,6 - vahetasin ~20% veest ja
11.päeval oli 0,4
13. päeval, peale 40% veevahetust ikka 0,6

Esimestel seitsmel päeval lisasin Stabilityt. Esimese veega ja vee lisamiste / vahetamistega lisasin Prime.

Valgust saab 2x 24W 9 tundi ööpäevas.

Tegin täna (18. päeval) ka värsked veetestid:
KH 11°
GH 15°
pH 7,5-8
NH4 1,3
NO2 0,9
NO3 5,0
Fe 0,6
Peale seda vahetasin ~ 50% veest.
Homme teen uued testid.

_________________
under construction...

Selle lubja koha pealt ei tea akva kohta öelda aga kas maismaal ei "põletata" umbrohtu sellega?

Õunakas võis lihtsalt nõrk olla ja igasugu veeparameetrite kõikumistele kohe sussid visata või siis lihtsalt oli tema aeg minna.

Teine mure peaks ise varsti kaduma koos veevahetustega. Ise hoidsin oma juurikaid kuu aega vees ja vett vahetasin paari päeva tagant. Eks akvas võtavadki muutused palju aega. eriti head muutused. Ja algavas akvas on vetikas tavaline nähtus. Eks ta varsti taandub kui veenäidud stabiilselt korras.

Kolmandaga aitab kui ei eksi ka mereakva liiv tõsta gh. Hägusus võib ka tulla bakteripuhangust.

Taimede koha pealt seda, et algul võivad veidi kiduramaks minna tänu istutamisele ja trantspordile. Nana puhul soovitatakse vanad lehed üldse ära lõigata, et kiiremini uues akvas kasvama hakkaks. Muidugi peab olema toitained, valgus ja co2 tasakaalus. Kui ühte liiga palju või vähe võib sama juhtuda. co2 saad tõsta diy co2 abil. õpetusi nii siin, netis kui tuubis.

Lisaks veel, et see oli hea nali..et pojale akva... mul algas samamoodi, et muretsesin poegadele väikse akva.. nüüd juba 4 Akvat.

Tänud,
Selle surnud õunaka pärast ma siis enam ei muretse. Teine roomab siiani rõõmsalt ringi. Ehk siis oligi
tema aeg läbi…

Umbrohu lubjaga "põletamise" kohta ei tea. Kustutamata lubi on küll söövitav, aga see lubjakivijahu
ei tohiks seda vist olla... Igatahes rohkem seda otse akvasse ei doseeri. Võib-olla kui väga vaja, siis võib
mingi tihedama filtrikotiga filtrikihtide vahele panna. Aga usun, et austrikarpidest on küllalt.

Ma ei kujutanud ette, et Anubiased mul nii käituvad. Aga lasen siis akval veidi käia ja proovin hiljem uuesti.
Vaatan ka kas need paar kidurat kosuvad.
Huvitav, kas neid "pool-mineku-peal" taimi oleks kuidagi ka päästa saanud?

GH ja KH tõstmisega tekkis veel üks uitmõte…lugesin guppyde raamatust, et meresoolaga vesi pidi neile
ja ka teistele sugulastele (mollyd-platyd) meeldima. Krabide puhul oli sama teema, et pidid ilusti magedas
elama, aga kuna on ka pärit riimveelisest keskkonnast, siis paremini pidid elama õrnalt soolases. Ja ka
järglased pidid ainult soolases arenema. Peaks uurima kas see gupidele sobiv tavaline meresool sobiks
ka krabidele? Ja kuidas sool GH ja KH keskkonda mõjutab? Ja bakterikeskkonda? Ja taimi?
Et kas sellega peaks ootama veidi kuni akva käima saab, või on mõistlik kohe tegutseda…

CO2 ga ma pigem jändama ei hakkaks. Üritaks võimalikult ilma hakkama saada.

Peale eilset 50% veevahetust on vesi muidugi läbipaistvam. Aga kollakas värv on tänaseks tagasi tulema hakanud.
Ja testide järgi on NH4(ammonium) veidi langenud 1,3 -> 0,5. NO2 (nitrit) aga tõusnud 0,9 -> 1,0.
Ja NO3 (nitraat) ka tõusnud 5 -> 10
Kas see on märk, et hakkab tööle…või tuleb lihtsalt veevahetusest…?
NO2 tase muidu väga kõrge, aga kaks päeva järjest vist veevahetust ei tehta?
Seda seachemi Prime ei maksa vist ka iga kord kui NO2 tase tõuseb lisada? Nagu aru olen saanud
peab asi ise tööle minema?
Kaladel ja teol tundub ka ok olevat.

Võrreldes 25a taguse ajaga on teadmised akvaristikast ja võimalused muidugi hullult edasi arenenud.
Pidasin siis aastaid ka üht 100 liitrist.
Või polnud vene aja lõpus lihtsalt infot ja selle asemel oli "algaja õnn"
Igatahes üritan asjaga tegelemise edaspidi kuidagi ikkagi pojale delegeerida.
Ja kui kunagi ruumi juurde tekib, siis võiks mingi suurema kasti üles seada
100L tundub juba praegu üsna "kitsas".

_________________
under construction...

kui NO-d on tõusnud üle kriitilise piiri võib teha ka 50+% veevahetusi iga päev sest muidu kalad lämbuvad selles mürgises vees.
See Seachem Prime ei täida küll eriti neid NO kahandamise ootusi mis ta purgile märgitud on. Vähemalt mul mitte ei õnnestunud.
Aga eks kogenumad kalahuvilised parandavad mind!

Anuubistel ära risoomi veel minema viska, kui ka lehed küljest kaovad - sealt võib veel uusi lehti tulla, kui kohaneb.

Mina selle GH ja KH muutmisega ei mängiks; see mis kaladel ja krabidel ja teistel elukatel kuskil raamatus kirjas, on selline keskmine ja enamus saab väga hästi hakkama ka teiste näitajatega vees.
Vees on üle 50 erineva elemendi, miks peaks neist paari siis nii pingsalt jälgima
CO2 tase tõuseb ka ise kui sulle akvasse elanikke juurde tuleb, seega pole ka see htekel oluline.

Sissetöötamise ajaks soovitan akvasse tuua ka mõned kiirekasvulised taimed, kes ´aitavad ka hästi nitrite taset alla viia (NO2 peaks saama ikka 0; NO3 vahemikus 5 - 15 on enamasti OK)

Pean vett vist homme jälle vahetama. Peale teist veevahetust on ammonium normis <0,05
aga nitrititase ikka stabiilselt 1,0 ja vist rohkemgi. Nitraadid tõusid päevadega 5->10->20 ja peale teist
veevahetust eile, oli täna 7,5. Huvitav, et kaladel ei tundu kõige vähematki häda olevat nendega.

Mõtlen juba, et kas äkki on testitulemustel midagi paigast. Kas JBL tilgatestide purkide pesemisel
mingeid erinõudeid ju pole? Ja peale korralikku pesu ja täielikku kuivamist pole vist vahet mis testi
selle purgiga enne tehti?

Anubiste risoomid said osad lihtsalt purki tõstetud. Vaatab mis saab…need mis jõudsin ära visata olid ikka
läbi mädad ja haisesid ropult. Vaevalt et sealt midagi enam areneda oleks olnud:)

GH ja KH tuunimisest ka loobusin. Piisab austrikarpidest hetkel. Eks vaatan kuidas edaspidi selle meresoolaga
olukord muutub. Kui muidugi julgen üldse…

Peaksingi vist mõne taime jah juurde panema, sest vasak pool muidu päris lage. Anubised ja Cryptocoryned sai
seepärast valitud, et krabid pidid enam-vähem kõik muud nahka panema. Aga kuna hetkel neid pole, siis võiks
midagi panna. Eks pärast vaatab kuidas krabidele maitseb Mis oleks selline lihtne ja "lollikindel"…midagi nendest?
http://www.tropica.com/en/plants/plantd ... px?pid=015
http://www.tropica.com/en/plants/plantd ... px?pid=058
http://www.tropica.com/en/plants/plantd ... x?pid=053A
http://www.tropica.com/en/plants/plantd ... x?pid=056A

_________________
under construction...

kareduse tõstmisest nipalju, et sõõgisooda pidavat, GH-d tõsta, ise pole proovinud, pigem üritan ise vastassuunda minna, GH-d langetada

Minu teada kasutatakse söögisoodat rohkem KH tõstmiseks, GH tõstmiseks kasutatakse kaltsiumkarbonaati või siis pigem purustatud merekarpe

_________________
240L, Molly'd, Neoonid, Rasboorad, Ludwigia Repens , Crypt. Wendtii 'Mi Oya', Anubia Barteri

Jah, peale KH tõstmise tõstab söögisooda ka pH-d. Seda mul enam kõrgemaks ajada pole küll vaja...

_________________
under construction...

Taimedest võiksid kasutada midagi, mis on ilma juurteta või ei pea panema pinnasesse.

Sinu linkidest siis egeria densa
Näiteks Ceratophyllum demersum, Ceratophyllum demersum "Foxtail",
Guppi grass.
Pinna peale võiks ka Pistia Stratiotes panna.

Microsorum Pteropus
Microsorum Pteropus "Windelow"
Microsorum Pteropus "Philippine"
on ka veidi tugevama lehelised, mida saad juurika külge siduda ja võib-olla isegi katsetada krabide juures.

Neid enamus taimi jagatakse ka siin foorumis.

Tänud, üritan siis valvel olla ja kuulutusi jälgida. Praegu pakutakse:
/viewtopic.php ... highlight=
See esimene peaks vist ka ok olema?

Sain ma nüüd õigesti aru, et kiirekasvulisi taimi oleks vaja selleks, et vees olevad liiigsed NO-d ära tarbida.
Kas juhul, kui lõpuks tsükkel töötab ja liigsed NO-d tarbitud, peab jällegi mingeid väetisi doseerima hakkama?
Mõtlen just nende pinnasesse mitte kinnituvate puhul...

Neid päris pinnapealseid ei julge kasutada, sest pinnast ~50% võtab see "saar". Siis ei pruugi alla enam
valgust jõuda.

_________________
under construction...

Nende kiirekasvuliste taimede mõte on selles, et akva stabiilseks saada (käivitusraskused üle elada) ja hiljem, kui veenäidud stabiilsed, võid need kiirekasvulised välja visata.
Igasugused väetised paneks ma kohe mitmeks kuuks kuhugi luku taha.
Las enne tekib ikka korralik bakterikoloonia ja taimed jõuvad korralikult juurduda ja siis ajapikku hakkad aru saama kas ikka vaja väetisi lisada või mitte; eriti olukorras kus akvas mullapõhi.

Sa ju tahad ikka akvat esmalt kalade ja krabide pärast, seega sa väga pirtsusid ja nõudlike taimi seal kasvatama ei hakka.
Kui akva põhirõhk oleks taimedel siis on mõtet põhjalikumalt mõelda väetamiste, suure valguse ja co2 peale, aga antud juhul ei näe ma igasugustel lisanditel suurt mõtet.
Enamus cryptocorynesid ja anubiaseid on sellised pommikindlad, et kasvavad pea igasugustes tingimustes.
See anubiaste risoomi mädanemaminek on kunagi ammu ka endal läbi elatud, aga ei mäleta mis selle põhjustas. Ega nad sul äkki transportimisel liiga palju külma saanud?

Üldplaanis, see teise korruse lebola krabidele on väga vahva idee.
Aga kas sellest kivikuhilast ja paarist kännust piisab, et krabid saaksid sinna lebolasse ronitud?