Tere Pärja!
Kivid kuumutatakse siis, kui need on toodud loodusest või on ostetud ehituspoe kruusa. See on selleks, et võimalikud bakterid-parasiidid ja muud pahalased ei satuks akvaariumisse. Akvaariumipoodides müüdav kruus on eelkuumutatud ja seda uuesti kuumutama ei pea.
Ajakirjades kirjutatakse ühte, teist ja kolmandat. Kahjuks on akvaristika selline hobiala, mille kohta käivat materjali on nii palju, et see ei mahuks iialgi ühe ajakirja kaante vahele, rääkimata ühest artiklist. Soola lisamine on mõneti nõukaaegne pärand akvaristikas, kasutati ja kasutatakse selleks, et vähendada kalade haigestumist, kuna sool on nõrgalt desinfitseeriva toimega. Paraku osa kalu (eriti põhjakalad ja labürintkalad, näiteks Betta splendens) ei talu soola ja seepärast peaks soola lisamisega akvaariumisse olema ettevaatlik ja tõttöelda on seda parem üldse mitte teha. Soolavannid on levinud ravivõte siis, kui kala on haigeks jäänud aga igapäevaselt ei võta ju me isegi "igaks juhuks" ravimeid.
Vett tuleks vahetada kord nädalas umbes viiendik kuni neljandik akvaariumi mahust - põhjast sifoonitakse sodine vesi välja ja peale kallatakse puhas vesi. Nii tekib veeringlus, mis tagab selle, et jääkained viiakse akvaariumist välja aga säilib kasulike bakterite hulk akvaariumis. Täielikku veevahetust ei tehta kunagi ja korraliku sifoonimisega ei ole vaja akvaariumit puhastamiseks ka tühjaks tõsta.
Soovitan osta koju NO3 tilgatest, selle abil on võimalik jälgida, kas veevahetused sellise kalahulga kohta on piisavad. NO3 ehk nitraatide hulk vees näitab lihtsamalt öeldes kalade väljaheidetest, toidujääkidest ja muudest orgaanilistest ühenditest lagunemise käigus tekkivate saasteainete hulka, mis suures koguses on kaladele ohtlik. Normaalne NO3 tase on 0-10mg/L kohta, kuni 20mg/l on kaladele ohutu ja üle 50mg/l juba väga ohtlik. Veevahetustega viiakse need jääkained akvaariumist välja ja testi abil on lihtne kontrollida, kas näit püsib normis või on vaja järgmine veevahetus teha ehk pisut suuremas mahus, kui tavaliselt.
|