Siilimammi kirjutas:
Millega ma mõõdan vee karedust?
Natuke üldisemat.
Vee karedus jagatakse kaheks: mööduv (KH ehk karbonaatkaredus) ja püsiv karedus ja kokku annavad nad üldkareduse (GH, General Hardness)
Üldkaredust oleks sul vast vaja mõõta vaid ühe korra, et teada mis üldkaredusega vesi sul kraanist tuleb, seega mis karedusega vesi on su akvaariumis. Ise ma küll seda mõõtmist tähtsaks ei pea, suhteliselt ebaoluline teadmine. Tolle kareduse muutmisega sa vaevalt lähiajal tegelema hakkad, niiet las olla
Natuke olulisem kareduse mõõtmine on KH ehk karbonaatkareduse mõõtmine. Seda eriti siis kui tahad Co2 lisamisega tegeleda, ning Co2 taseme mõõtmine käib läbi testide (KH ja pH)
Ok, erinevatel kalaliikidel on kah omad kareduse kriteeriumid, aga seda mina jälle eriti tähtsaks ei pea...pole ka eriline kalakasvataja
Nüüd vastame küsimusele
vee karedust saad mõõta kareduse testidega KH ja GH (eelista tilgutamiseteste)
Siilimammi kirjutas:
Taimele mis väetis on hea, vee keemiline tasakaal, millega mõõdan?
Kuna sinu plaan on panna akvaariumisse kaks kala, ehk võib välja lugeda, et kalu uleb suhteliselt vähe, siis võiks soovitada mõnd kompleksväetist, näiteks Tropica Plant Nutrition+. See vedelväetis sisaldab kõike vajalikku (nii makro kui ka mikroelemente). Mingeid väetisepalle või kuule ma soovitada ei oska, pole kasutanud ja usun et ei hakka ka..
Vee keemiast rääkides, siis hea oleks kui kontroll oleks peal..NO3, PO4, Fe (ehk raud), Ph ja KH
NO3 - nitraat (vajalik makroelement taimedele)
PO4 - fosfaat (vajalik makroelement taimedele)
nende kahe omvaheline suhe on kah niivõrd, kuivõrd oluline..et mitte vetikaid aktiivseks ajada..suh võiks jääda sinna 1/15-1/20 kanti (väiksem osa fosfati, suurem osa nitraati)
Fe - raud (vajalik mikroelement taimedele)
kuna raud on mikroelement, siis on ta ka hea element mille järgi enamvähem saab mõõta üldiselt mikroelementide sisaldust vees
Need kolm taimedele vajalikku toitaimet on tolles eelnimetet kompleksväetises olemas (kusjuures nitraadi ja fosfaadi suhe on seal ka paigas)
Üks makroelement on tegelikult veel...K ehk kaalium, seda mõõta ei saa (vähemalt eesti akvapoodidest sa sellist testi ei leia). See on ka selles väetisesegus olemas, niiet pole põhjust muretseda.
Ph - vee happelisus (eriti vajalik jälgida, kui lisad Co2'e ja samalajal on sul akvaariumis ka kalad, krevetid..)
KH - karbonaatkaredus (minuarvates vajalik ainult taimekasvatuses, st, et kui ma taimi ei kasvataks, siis seda testi ma ei kasutaks)
Veelkord ütlen, et kui veeteste soetama lähed, eelista tilgutamise teste
Siilimammi kirjutas:
Miks peab akvaariumi põhi olema loodis? Merepõhi pole ju sile?
Nii, siin on ilmselt keegi kellegist tiba valesti aru saanud..
Põhi, ehk põhjamaterjal nüüd küll loodis olema ei pea. Igasugu mägesid ja orgusid vooli oma põhjamaterjalist niipalju kui süda lustib..aga nagu eelkõneleja ütles, siis võiks üldplanis põhjakruus olla kergelt ettepoole kaldu..see lihtsustab akvaariumi puhastamist. Enamus kalade väljaheiteid ja muud staffi vajub allapoole, ehk siis akvaariumi esiklaasi juurde ja sealt on hea seda jama välja korjata.
Akvaarium kui tervik peaks/võiks olla loodis, seda eriti suuremate kastide puhul, kuna nood päris rasked on. Klaas on suht loll materjal selle koha pealt.. ebaühtlaselt jaotatud koormus võib klaasi purustada...purunemine käib hetkega ja siis on "nalja" palju.
Selle 50 liitrise kasti loodi ajamine võimalike purunemisohtude vältimise pool pealt vaadates polegi nii tähtis..näiteks lihtsalt silmale pole eriti ilus viltust veepiiri vaadata
NB: minu jutt tiirleb suuremaltjaolt taimekasvatuse ümber, kalade poolepealt ei tea ma suurt midagi...niiet kalakasvatajad parandage.
Vabandust kui jutt liialt pikk ja segane tuli..läksin vist natuke hoogu
Otsi
Postitatud: Neljapäev Mär 25, 2010 11:01 
