28 liitrine akva on väga väike, selles raske kaladele häid tingimusi hoida - vee koostis ja temperatuur hakkab pidevalt kõikuma tingituna väikesest vee mahust ja pead väga sageli veevahetusi läbi viima, kuna nii väike nõu saastub kiiresti.
Selline akva sobilik pigem selgrootute - krevetid, teod - pidamiseks.
Gupit tegelikult ei peeta enam väga heaks algaja kalaks, kuna ülearetuse ja sisepaarituse tulemusel nad nõrga tervisega tänapäeval.
Iseasi on Endleri gupi, tema on küllalt vastupidav.
Väikeste parvekalade puhul (gupid jmt) arvesta: täiskasvanud kala 1 cm kehapikkuse kohta 1-2 liitrit vett. Gupi keskmiselt 5 cm (isased 3, emased 6), üks kala vajab 5-10 liitrit vett. See kehtib juhul kui akva on ikka piklik, ristkülikukujuline. Püstise ja kõrge akva korral on ühele kalale vaja veel rohkem vett, kuna tähtis on vaba veepinna suurus (mida suurem veepind, seda rohkem hapnikku kaladele).
(Suuremate ja nn paksude kalade - kuldkalad, põhjakoristajad - ja kirevahvenlaste puhul see reegel ei kehti, neile on vaja 50-300 liitrit vett ühe kala kohta olenevalt liigist), kuna nad kas agressiivsed või suured saastajad).
Teine, pikkuse reegel: akva pikkus võrdugu minimaalselt täiskasvanud kala 4-kordse kerepikkusega (mõnede allikate soovitus lausa akva pikkuseks täiskasvanud kala 10-kordne kerepikkus
)
1 isase gupi kohta peaks olema 2-3 emast, siis saavad emased pidevalt tüütavatest kosimishimulistest isastest natuke ka puhata. Lisaks hoiab selline suhe ära omavahelised tülid.
Kui aga pidevate poegadega ja sellest tuleneva üleasustuse probleemiga ei taha jännata, osta kas ainult emased (kuigi emane võib olla poest ostes juba tiine, nad võivad peale paaritumist 6 kuu jooksulgi veel järglasi ilmale tuua) või ainult isased gupid. Reeglina saavad ühest soost gupid omavahel hästi läbi (kuigi võib ette tulla ka erandeid aeg-ajalt).
Emane gupi toob normaaloludes iga kuu (!) ilmale umbes 2-200 maimu.
Gupid tunnevad end hästi tihedama taimestikuga vm dekoratsioonidega akvas. Lage, ilma peidukohtadeta akva tekitab neis stressi.