Erinevate kalaliikide omavaheline suhtlemine veetasandites on tõesti huvitav kui ka mittehuvitav vaatepilt. Mittehuvitav on tegelikult ka huvitav.
Kuid liigisiseselt käib kaladel kõva suhtlus ja "musklimäng".
Näiteks rasborad, tetrad ja vikerkalad suhtlevad üksteisega keskmistes ning ülemistes veekihtides rohkem nagu territooriumi jagamisel. Rasborad muidugi on arvamusel et enamus akvast kuulub ainult neile (kusjuures akvapõhi neid ei eruta ega huvita). Tetrad ja vikerkalad seda arvamust ei kipu jagama, see aga teeb kunnidest rasboratele pidevalt meelehärmi. Millegipärast rasborad ei märka või siis täiega ignoreerivad ringi ujuvaid oto'sid ja corydoras'eid. Vahest sellepärast et rasborate mõistes ei anna viimased välja korralikku "kala mõõtu". Otod ja corydorased ise elavad liigiväliselt täiesti omaette meditatiivses maailmas. Nende jaoks nagu poleks teisi kalu olemaski. Kohati pole isegi aru saada kas nad üldse liigikaaslaseid märkavad. Otod ja corydorased ei suvatse huvituda ka kõige suuremast ja tähtsamast bossist, nimelt akvaristist. Teised kalad vähemalt nuruvad pidevalt süüa.
Amano krevetid seevastu sebivad akvas kõikjal ringi ning jäävad pidevalt teistele kaladele jalgu. Näiteks corydoras lükkab kreveti lihtsalt oma teelt kõrvale või siis põrkub krevett ise kaootilise sööstuga kaugustesse. Kõige sügavaimas välises tardumuses on aga killerteod kes märkavad ainult toitu, vahest harva üksteist või siis reageerivad kaitserefleksiga juhul kui järjekordne corydoras teole põhjas otsa koperdab. Corydorased lükkavad kõhklematult oma rajalt "kolinal" eemale killertigusid. Vahest see "tigude veeretamismäng" on ka suhtlusvorm.
Otsi
Postitatud: Esmaspäev Dets 30, 2013 07:00 
Kas tõesti? Aga ei imestaks, kui müüja oleks udujuttu ajanud, sest ajas platyd ka gupydega segamini 
Aga kuidas muidu nende läbisaamisega on?
