foorum.akvarist.ee

Tere. Kuna olen akvaristika teemas uus, siis sooviksin teada kuidas nad täpselt sünnitavad? ja kuidas sellest aru saada?
Sai nimelt soetatud hiljuti üks must molly ja veidi aja pärast märkasin, et ta on eespoolt kuidagi paksem ja kõhuall tolkneks justkui tema väike koopia? Kas see on tal mingi sarnane uim või on tegemist maimuga?

http://www.youtube.com/results?search_q ... Gx6mU_EmHM

Youtube'is vaatamist kui palju

_________________
240L, Molly'd, Neoonid, Rasboorad, Ludwigia Repens , Crypt. Wendtii 'Mi Oya', Anubia Barteri

Sel teemal on siin foorumis väga palju juttu olnud. Sul, alustajana, on alguses ilmselt päris raske orienteeruda ja kõike seda infot läbi töötada. Mäletan, kui ise alustasin.

Vaata Petsi pakutu läbi.

Esiteks molly (ka platy, gupi, mõõksaba - kõik eluspoegijad siis) ei sünnita, vaid poegivad. See selleks. Üldiselt ei tohiks küll ükski titt kõhu alla tolknema jääda või mida Sa sellega mõtlesid? Mina sain aru, et justkui siis sinna kinni jäänud? Tavaolukorras need pojad tulevad sealt "lennuga" välja. Kui midagi tolknema jääb, siis on pahasti ja peaks kala kuidagi aitama. Pintsettidega eemaldama ja jälgima, et tüsistusi (vigastusi) pole. Kui on, siis paneks JBL-i Acclimoli. Mul on selline juhtum kord olnud.

Eks "rase" mammi lähebki kõhust paksemaks. Gupidel on väga hästi näha, mis kõhus toimub, sest nad "heledanahalised" ja suht hästi kumab kõik läbi. Kui kõhualune on muutunud tumedamaks punakaks, siis on tittesid oodata. Mollyl see kahjuks niimoodi välja ei paista, sest kala tume.

Üks põhjus veel, miks kala võib kõhust paksuks minna on kõhukinnisus. Siin vaja vaid peale passida kala kakamist. Kui kakib, siis kõik korras. Kui ei, siis kiirel reageerimisel ravi suht lihtne - magneesiumsulfaadi vann.

Aga võta luup ja vaata, mis seal kõhu all on. Anna teada meilegi. Minu pikk vastus tingitud sellest, et Sinu info suht kasin. Aga kui kõik normis ja kala tõesti "rase", siis tuleks edasi tuustida infot, kuidas neid tittesid kasvatada. See vist ka Sulle uus teema?

Mõtlen, et hetkel mu jutust aitab. Hoia kursis ja siis vaatame, mis edasi saab. Jõudu!

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Tänud mõistva suhtumise ja vastuste eest!
Aga jah, videote põhjal ei usu et see titt on. Samas varem nagu sellist moodustist tal ei märganud. Kõhukinnisust tal vaevalt on sest kogu aeg on "niit" taga. Ja jube näljane on ta samuti. Kas oskate öelda kui palju ja kui tihti neid üldse toita tohib? Kas on ka mingi ületoitmise oht.

Toitmisel peab jälgima kogust, et see mõne minuti jooksul ära söödud saaks. Kui on akvas tigusid ja näiteks ka ancistruseid, siis võib mõningasel määral loota, et nemad põhjast järelejäänud sööki "koristavad" (söövad). Aga pigem vähem kui rohkem. Kusagil siin oli lause: "Nälgas kala on terve kala". Mina söödan omi hommikul ja õhtul. Ilmselt ei juhtu ka midagi hullu, kui ainult ühe korra päevas annad. Oleneb akva kooslusest. Mul ilmselt on rohkem erinevaid kalu kui Sul. On mul seal öise eluviisiga seltsilisi, sestap siis ka õhtune söögiaeg.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

No mul on seal veel mõned gupid ja põhjakoristaja. Praegu olen toitu pannud 4-5 korda päevas kui näen et jälle mulle taga ajama hakkavad ja siis tundub nagu poleks nädal aega toitu näinud. Korraga palju pole pannud ja tundub et kõik pannakse nahka. Poes öeldi, et kord nädalas peaks olema dieedipäev! ei tea kas see ka tõele vastab?

4-5 korda päevas tundub küll kurjast olema. Iseasi palju paned. Kui tõesti vaid "kaks kribalat", siis ehk OK. Pigem ikka piirdu siis hommikuse ja õhtuse söötmisega. Menüüsse võiks vahelduseks võtta ka külmutatud sääsevastsed.

Taga ajamisel võivad olla sootuks teised põhjused. Näiteks - mis soost kalad on? Elussünnitajate puhul võiks olla üks isane ja kaks emast. Mul oli kunagi üks emane ja vist viis isast. Emane leekis keel vesti peal ühest akva otsast teise ja isased parvena kannul.

Lugesin Su kirja uuesti ja leidsin, et "mulle" aetakse hoopis taga. Mis mulle? Korralikud veetestid Sul ju ikka on? Millal akva käivitasid ja kalad sisse panid? Need küsimused lihtsalt igaks juhuks (ennetavalt).

Dieedipäevi tehakse vist rohkem kuldkaladele, kuid ega vast muudelegi kaladele kahjuks tule. Mina pole seda teise kaladega praktiseerinud.

Põhjakoristajale pane viil suvikõrvitsat või kurki või siis spetstabletti.

Küsi aga veel, kui miskit mureks!

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Mullide all mõtlesin neid mis filtrist tulevad ja paar sekundit pinnal püsivad. Käivitasin akva 1.5 nädalat tagasi. Visuaalse vaatluse ja nina järgi peaks olema kõik ok. Eks pean ka need veetestid muretsema. Oskate ehk nende kohta ka mõne nõuande anda?
Aga see soovärk on küll veel väga keeruline minu jaoks! ei saa nad poeski aru kumbast soost nad on.

Suht alles alustatud akva. See tahaks küll aeg-ajalt testimist saada. Minul on päris palju igasuguseid teste, aga NO2, NO3, NH4 ja pH võiks ikka Sul olla. Mina kasutan JBL-i omi. Alguse ostad täiskomplekti ja pärast saad täitepakke juurde osta, sest süstal ka katseklaas juba olemas. Ribatesti ei soovita, sest see ebatäpne. Silmaga vee kvaliteeti ei näe. Ninaga haisu aga tunneb küll. Tundub, et tiba liiga kiiresti tõid kalad sisse.

Gupide soo määramine vast kõige lihtsam. Isased ülekere värvilised, emastel tavaliselt ainult saba. Veel on isaste kõhualune pärakuuim teravam ja emasel nagu kolmnurkne lehvik. Vahest küll "voldib" selle kokku. Pärakuuime järgi saab ka platy, mõõksaba ja molli sugu eristada. Kui kala veel väga pisike, siis natuke raske seda uimekest vaadata.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Tänud igaljuhul!
Küsiks veel seda et kas peaksin soojenduspulga ka muretsema? Vee temperatuur praegu 18-19. Ja mis see kõigeparem temp neil oleks?

sisuliselt nad saavad hakkama.
Soojemas vees nad elavad kiiremini, ehk söövad rohkem ja ka reostavad rohkem ja elavad vähem aega. Samas teatud tingimustel oleks soojem vesi ka vajalik, tõenäoliselt ka järglaste saamisel

Minu seisukoht on, et kuna tegu ikkagi troopiliste kaladega, siis 24 kraadi võiks vähemalt olla. Seega peaks soojapulga ikkagi hankima. 18-19 kraadi rohkem ikka kuldkaladele mõeldud. Seega vaidlen priitsule vastu. Minul muutuvad jahedas veel kalad loiuks ja kuidagi apaatseks.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Toetaks ka Kra-d, enamiku troopikakalade jaoks on ikkagi mõistlik veetemperatuur 24 kraadi. Loomulikult nad jahedamas kohe otsi ei anna, aga liiga külm vesi nõrgestab neid ning muudab nad haigustele vastuvõtlikumaks. Nagu me isegi - kui praegu õues sügisjopega ringi käia, siis ega kohe surnuks ei külmu, varsti on aga nina tatine ja halvemal juhul peagi palavikuga voodis.

_________________
http://akvarist.eu

Küsiks veel nende veetestide kohta. Leidsin nimelt ühest e-poest co2/ph akvasisese püsitesti. Kas seda tasuks osta või on samuti ebatäpne vidin? Panin oma põhjakoristajale kurgiviilu nagu eelnevalt soovitati. Kui tihti seda vahetama peaks? Ilmselt hakkab see ju mingi aja pärast vett rikkuma?

No CO2 ja pH testi läheb vaja siis, kui lased akvasse CO2 - muul juhul CO2 testi vaja ei lähe ja ega pH test ka väga oluline ole. Sissetöötamise ajal on kasuks ammoniaagi (NH3), nitriti (NO2) ja hiljem nitraatide (NO3) testid. Ntx ammoniaagi püsitest on mugav asi. Alternatiivina võib sissetöötamise ajal kasutada suuremaid veevahetusi, et hoida ära jääkainete ohtlikku kogunemist. Aga sellest on artiklites rohkem juttu.
Kurgiviiluga on nii, et kui hakkab lagunema, tuleb välja korjata - tõenäoliselt ööpäeva peab vastu. Ise eelistan suvekõrvitsat, on pisut vastupidavam . Aga mis meeldib kaladele, sõltub kaladest - mõned eelistavad kurki, teised suvekõrvitsat. Ka salatilehed lähevad enamasti loosi, neid võib enne akvasse panemist kuuma veega üle kallata et läheks pehmemaks.
Üldiselt on abiks artiklite osa läbi lugeda, eriti sisse töötamise koha pealt. Ehk siis /esimene/index.html alt kleepsud, ega me jõua siin kõike ümber kirjutada igale küsijale - uusi alustajaid lisandub pidevalt ja sama jutu pidevalt kordamine on pehmelt öeldes tüütu.

_________________
http://akvarist.eu