Minu kogemused: emane läeb poegimise hetkel akvaariumi nurka ja enamasti üles poole. Seal muidugi ka teised varmalt valmis sündivaid maime nahka pistma. Kui maim sünnib, siis on tema esmaülesanne jõuda korraks pinnale, et õhku ahmida ja siis ruttu peitu. Kes tublimad, need saavad ka sellega hakkama. Variant on panna emane maimulõksu, kui tundub, et kohe hakkab poegima. Mul on selline plastmassid maimulõks, mis püsib tänu õhupatjadele (sangades) vee kohal, maimulõksu põhjas on kolmnurkne katust meenutav ärakäiv osa, mis on selleks, et maimud saaks end sinna peita, et ka ema ise neid nahka ei paneks. Algus-aastatel püüdsin lausa negatiivfilmi topsiga maime akvast kokku ja panin maimulõksu, aga nüüd pole seda enam aastaid kasutanud, et kes on ise tubli ja vapper, see ka olelusvõitluses ellu jääb. Nii pole karta ka üleasustust. _________________ 100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased 112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised 440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused
|