foorum.akvarist.ee

Mõnda aega elavad mul 3 Miki Maus`i (on ikka platy erivorm?): üks härra ja kaks daami. Aga üks emastest on viimasel ajal tigedaks muutunud: kui enne ei olnud ta oma sõbrannaga rahul, siis nüüd kakleb ka härraga! Mis tal viga? Platy`d pidid ju nii vagurad olema? Hakkan juba kahtlustama, et lõhkistes sabades on süüdi see tige eit, aga mitte kukeke. Kuigi skalaare ründamas platy`t küll ei ole näinud. Või on ta ... rase? Vähe tüsedam ta ju teisest on. Kui see on põhjus, siis millal ma ta teistest eraldama pean?

_________________
250l, 60l, 54l

Pakuks, et liiga vähe ruumi.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Ruumi on neil tõesti vähe, vee näitajad suudan normis veel hoida. Suurema akva saan kätte kuu aja pärast. Kas selleni peavad vastu?

_________________
250l, 60l, 54l

See tigeda võitu proua aina paisub, varsti läheb lõhki! Seedimine funktsioneerib (kakab, peale kakamist on ikka tüsedam kui ta õde) ja kasvab meeletu kiirusega (oli alguses kõige väiksem). Kas see must täpp pärakuuime ligi tiinel kalal käib ka platy kohta? Minu omal küll ei ole ja seda, et ta meie härraga flirtinud oleks ma ka näinud ei ole!
Milline näeb välja tiine platy?

_________________
250l, 60l, 54l

Tigedik saavutas normaalmõõtmed (kopsakam õekesest on ikka), ilmselt seedehäired. Peaks mitmekesistama menüüd. Kurki, kapsast ja hernest ei paista talle matsvat.

_________________
250l, 60l, 54l

mina siiski kahtlustan, et ta oli sul tiine. Aga kuna akvas nii palju elanikke, siis lihtsalt pisteti vast sündinud kohe nahka. Teinekord võid, siis kui ta jälle paks on kas või igaks juhuks eraldi panna.

_________________
120l 5 guraamit,killer teod,1 rumminina,1 raspora,taimed
24l 3 amanokrevetti,taimed,2 õunatigu

Nüüd on siis platy`d juba tükemat aega suuremas akvas, aga viisakust see õlusepunnile õpetanud ikka ei ole. Aga kuna nüüd ruumi rohkesti, siis saavad teised temast eemale hoida. Aga see eest nägin kuidas härra daamide ees kõigest hingest eputas ja kurameerida püüdis. Ja selle tagasihoidlikuma prouaga oli vist ka vedu. Igas tahes ei pahandanud ta härra pealetükkivuse pärast. Vist kolme nädala pärast näe, kas tulemusi oli!
Kas vajadusel ohutusabinõudeks (et tillukesed nahka ei pandaks) maimulõksust piisab? Tore oleks kui kedagi ka alles jääks.

_________________
250l, 60l, 54l

lugesin et annad kaladele hernest.kuidas seda antakse ja kas tavalist rohelist hernest?

_________________
120l.nugakala,põhjakad,sägad,tetrad,haid,mingid parvekad,mollid,õunatigu ja taimed

Ei mäleta, et oleksin sellest kirjutanud, aga vist paar korda pakkunud olen: surusin herne sellest kestast (ma mõtlen, mis on tera ümber, mitte kauna) välja ja lasksin põhja vajuda. Erilist huvi ei ilmutataud. Vist ancius katsetas, paar tera söödi ära, aga suurem osa pidin välja koukima. Aga hea mõte, nüüd kalad suuremad võiks veel proovida.

_________________
250l, 60l, 54l

proovin ka.kapsast ka pole proovinud anda ainult kurki.sa kirjutasid ,et peaks proovima vahetada menüüd ja seal oli hernes kirjas

_________________
120l.nugakala,põhjakad,sägad,tetrad,haid,mingid parvekad,mollid,õunatigu ja taimed

Isegi võimalik, et rääkisin (olen ikka suure jutuga küll), sest herneid ma katsetasin jah, tahtsin menüüd laiendada. Hästi läks see suvikõrvits, hiinakapsas, kurk ja tavaline kapsas kah. Kartulit proovisin, see ei sobinud ja ka hernest. Viimast prooviti, aga läks kehvasti nii, et vist paar karda vaid andsin.

_________________
250l, 60l, 54l

Kuna praegu on suvi, võib leida suhteliselt igalt poolt tiikidest ja tünnidest vesikirpe ja sääsevastseid, mis kaladele väga hästi maitsevad.

Vesikirbud on sellised mooniseemne suurused või isegi väiksemad beežikad täpid ning sääsevastsed on 5-10mm (olenevalt liigist) tumedad elukad, kes muidu hoiavad veepinna lähedusse, kuid kui neid häirida, pagevad kohe sügavamale vee alla.

Püüda saab neid põhimõtteliselt ükskõik millise anumaga, ise kasutan tavaliselt pooleliitrist klaaspurki. Kahv peab olema väga tihedast võrgust, sest mõlemad eelnimetatud elukad on väga väikesed. Serveerimiseks tuleks nad välja kurnata ja puhta veega üle uhada, et võõrast vett akvaariumi ei satuks. Toidu saab akvaariumisse toimetada pintsettide või nt väiksema anumaga, kuhu on akvaariumi vett sisse pandud ja kuhu on lisatud kas vesikirpe või sääsevastseid.

_________________
Kolm on kohtu seadus.