foorum.akvarist.ee

Põhjused, miks mitte teha oma akvaariumile 3D tausta:

1. väga aeganõudev ettevõtmine.
2. ... rohkem ei tulegi nagu hetkel pähe

Aega ja kannatust peab natuke ikka varuma. Alustuseks on väga soovitav uurida kõiki võimalike neti materjale antud teemal. Tõsi küll, enamus sellest on inglise keelne.

Alustuseks möned viited
Väga hea tutvumiseks Constructing A 3/D Rock Background For Your Aquarium, mitte et mulle isiklikult lõpptulemus meele järgi oleks.
Ja alternatiiviks tsemendist taustale kohe ka epoksiidvaigul põhinev DIY Background ala. Back-To-Nature. Epoksiid on aga ka palju kallim ja polnud mulle ka niisama lihtsalt kättesaadav (kohalik ehitusmaterjalide kauplus seda ehitusmaterjaliks ei tunnistanud).
Neid kahte meetodit võib ka oma suva järgi kombineerida Building the 3D background

Parimad viimasena - Make your own background from Styrofoam sellise tulemusega oleks juba väga rahul.
Ja veel üks - DIY - Aquarium Background
Kes saksa keelega hakkama saab, võib siit leida häid ideid Thomas Thammer, Einrichtungsbeispiele , kes mitte sellele jääb pildilappimise rõõm.

Lisaks veel mõned kalli raha eest silmailu pakkuvad kommertstaustad Pangea Rocks ja Back to Nature.

Kes kõik lingid läbi viitsis uurida, oli tubli.
Kes märkas, et taustaehitajad peaasjalikult tsihliide pidasid - veel parem. Vaevalt et 3D taust igasse akvaariumi sobiks või et kõik kalad sellist ehituskunsti imet üldse hinnata oskaks. See jääb muidugi igaühe enda otsustada.

Algul sai natuke harjutatud penoplasti lõikumist, ka minifrees oli abiks. Tunniajalise hoolika tegevuse tulemusena valmis miski, mis rohkem nagu puiduimitatsiooni meenutas. Tahakülge öönestasin paraja suure koopa.


Et asi võimalikult kiiresti ilmet võtaks, uputasin tüki ka kohe akvaariumisse. See oli aga viga, sest kohe järgmisel päeval kolis sinna sisse üks minu platidoras costatus ja tundis ennast seal väga mugavalt. Oli teda ka kahju sealt välja ajada ja nii jäigi tükk valget penoplasti pikaks ajaks minu akvaariuminurka.

Mitmeid kuid hiljem, kui uus ja suurem akvaariumikast kokku oli pandud, sain asjaga uuesti ja põhjalikult tegelema hakata. Muretsesin 10cm paksuse penoplasti plaadi (põranda soojustuseks möeldud, suhteliselt pehme asi) ja alustasin lõikumisega. Siinkohal hoiatuseks - pisikestel penoplastitükkidel on ebameeldiv omadus täita kogu tööruumi põrand ühtlase kihina, köige parem oleks tegutseda vabas õhus või kohe kõik kokku korjata.
Soovitud kuju tekitamine osutus plaanitust hulka raskemaks ja vahel õnnestus sisse lõigata ka mujale, mis ka esialgse plaaniga kuidagi kokku ei sobinud. Plaaster abiks.
Penoplasti tsemendiga katmiseks valisin müürisegu (25kg kott, 75.-) millele lisasin vett kuni segu oli pintsliga pealekatmiseks kõlbulik (väga vedel). Tulemuseks oli mitte just eriti kivi meenutav moodustis.


Üritasin üldisesse disaini integreerida ka reaalseid paekivitükke. Tsemendikihte sai kokku kolm. Iga kiht tahtis suhteliselt kaua kuivamist. Kolmanda kihi pealekandmise ajaks olin pitsli juba ammu nurka visanud ja pisikese pahtlilabida kasutusele vötnud.


Peale esimest tükki tegin valmis ka teise poole eskiisi

Aga edasisest ehitusest loobusin, kuna üldine väljanägemine ei läinud minu ettekujutusega asjast üldse kokku.

See oli õige hetk pöörduda looduslike allikate poole. Alustuseks tegin suure hulga pilte kõikvõimalikest kivi-moodustistest.


Pildid olemas, lemmikud valitud - loogiliseks sammuks oli jäljendi võtmine sobivast kivipinnast. Järgmise paari kuu ettevõtmised võiks lühidalt kokku võtta sõnaga - ajaraiskamine. Ühegi vabalt kättesaadaval oleva materjaliga normaalset jäljendit tekitada ei õnnestunud. Võib ka olla, et ma kooli ajal keemia tunnis piisavalt tähelepanelik ei olnud ja kellelgi selline ettevõtmine suurema vaevata õnnestub. Sobivaks materjaliks jäljendi võtmisel oleks ilmselt lateks, mida aga eestis vist eriti saada pole ja weebist otsides leitud hinnapakkumised võis rahulikult ära unustada. Lateksi otsingul jõudsin välja Sadolini Tallinna peakorterini, kust sain prooviks huvitava helesinise kisselli nimega "Robust watrumsgrunt" (kuulmise järgi kirjutatud, Rootsi toode, tänud Sadolinile), millega peaaegu et oli vöimalik jäljend saada, kuid peale kuivamist kivi pinnalt eemaldamisel asi siiski lagunes või moondus lootusetult. Mõned proovivariandid õnnestus ikkagi teha, kahjuks ei teinud tol hetkel ühtegi fotot.

Kolmanda variandina proovisin tekitada vorm millestki muust, kui kivipind. Kuskilt netist oli mingil hetkel silma jäänud asjamees, kes oli akvaariumi taha paigutanud kortsutatud paberikuhja, mis üldiselt üsnagi huvitav välja nägi. Siit ka idee. Kortsutasin paberi ja täitsin ühe külje kipsiga. Tulemuseks oli üsna tugev vorm, mille tsemendiga täitmisel sain sellise tulemuse


Mitte just ideaalne. Kipsivorm purunes eemaldamisel. Samuti oli suuri raskusi paberi eemaldamisega. Aga hoolimata sellest, et naabrimehele juba asi natuke nalja tegi, sain piisavalt innustust, et edasi proovida.

Neljanda variandi esimesed katsetused läksid luhta, niikaua kuni võtsin kasutusele korraliku puust raami (pildil ka näha). Tehnoloogiliselt oli asi siis lihtne - võtad suure tüki tugevat paberit, kortsutad natuke, kinnitad ta raami äärte külge, pöörad raami ringi ja täidad selle millegagi, et paber jaksaks natukene vormi hoida. Uuesti raam ringi ja tilgutamistehnikas katad paberi ühtlaselt poolvedela tsemendiseguga (nagu jogurt) üle. Tsemendisegul on halb omadus aeglaselt kivistuda. Selleks hetkeks olin ma ka loobunud kasutamast müürisegu ja võtnud kasutusele halli krohvisegu, mis kuivades jäid märgatavalt tumedam ja kivistus paremini. Oluline punkt oli siin just tilgutamistehnika, mis peale esmase kihi kuivamist väga omapärase väljanägemise andis.
Pildil veel kuivamata esimene kiht.


Lisasin ka teise kihi segu ja ülejäänud osa täitsin Makrofleksiga. Siinkohal tänud foorumile ilma milleta selle peale ei oleks tulnud. Makrofleks ise jäi lõpptulemusena täielikult viimase tsemendisegu kihi alla. Kogu selle tsemendikamaka liimisin hoolikalt õhukese penoplasti plaadi külge (nagu laematerjalideks kasutatakse) ja oligi valmis. Tausta tegin jälle kahes osas, kuna üks osa oleks liiga suur olnud, et mugavalt käsitseda ja teine takistav tegur oli akvaariumi tagaseina vertikaalne tugevdus, mida oleks olnud raske tausta sisse planeerida.
Mõlemad pooled valmis ja akvaariumisse. Et paremat ülevaadet saada, kuidas asi välja jääks nägema. Kahtlus oli juba ammu hinge pugenud. Oli vaja laiema publiku arvamust. Ja nagu oligi karta... meenutas asi mitte kiviseina vaid kortsutatud paberit. Ja nii jäigi.


Aeg klassikalisemate meetodite juurde tagasi pöörduda. Kõiki eelnevaid ebaõnnestumisi arvesse võttes alustasin nüüd juba viiendat katset. Teise katsetuse ajast oli mul selge, et lõikamisest ja uuristamisest suurt miskit välja ei tule. Niisiis võtsin kaks sedasama laekatte penoplasti plaati ja liimisin need silikooniga serviti kokku. Järgmiseks vötsin köik tootmisprotsessi käigus tekkinud penoplasti suuremad ülejäägid, vormisin neid natuke väga robustselt ja liimisin plaadi külge kinni jättes tükkide vahele suured vahed, kuni plaat sai täis.
Pildil siis teise poole alus.


Krohvisegust segasin jälle paraja jogurti nagu neljandas variandis ja tilgutasin esimese kihi üle penoplastist kivide, tegemata välja sellest kui palju segu sattus kivide vahele. Et ka pealmised ja alumised küljed saaks kaetud, asetasin järgmiste kihtide tilgutamise ajaks penoplasti üht- ja teistpidi nurga alla. Tilgutamise juures on just oluline tsemendikihti mitte siluda, vaid jätta nii nagu tuleb - siis moodustus ilus, peaaegu läikiv pind.


Sedakorda olin ka ise tulemusega rahul. Mõlemad pooled valmis, asetasin nad akvaariumisse ja täitsin ühenduskoha tsemendiga. Kas ma juba mainisin, et tsement kivistub aeglaselt?
Kuna epoksiidi ma kasutada ei kavatsenud (peamiseks takistuseks kujunes selle puudumine), aga päris hästi ennast ei tundnud ka sellise tsemendikoguse akvaariumisse toppimisel (kes teab kui kaua sealt miskit vette imendub), siis kasutasin teise variandi tegemisest ülejäänud Robust watrumsgrunt'i, mille päris lahja vesilahusega kogu tausta üle piserdasin. Tegu on siis nimelt nimelt kivipindade veekindlamaks muutmiseks mõeldud kemikaaliga, mis on täiesti mittetoksiline ja moodustab kuivades kile taolise pinna. Vesilahus imendus täielikult tsemendikihi sisse, muutes selle kergelt vett eemaletõukavaks. Tagantjärgi loodan, et see ei sega vetikatel tausta peale kasvamast.


Tausta leotamine võttis aega peaaegu 2 nädalat ja 3 täielikku veevahetust, umbes iga kolme päeva tagant. Esialgsed pH näidud olid üle 10ne ja täielikult väljapoole Tetra pH testi mõõtmisulatust, peale 3 veevahetust aga pH enam ülespoole ei kerkinud. Vee kareduse muutumist ei märganud.

Ja startimisvalmis akvaarium ise, koos esimeste kalade ja taimega. Esimese nädala jooksul miskit juhtunud ei ole.


Õpetussõnu
1. penoplastist aluse tegemisel ei ole erilist mõtet laskuda detailidesse, sest tsemendiga kattes kaovad nad nagunii. Mõtle suurelt.
2. penoplastist alus tee tee umbes 2 cm väiksem, kui maksimumsuurus.
3. penoplasti lõikamisel on abiks hästi terav nuga ja plaaster
4. tsemendikihi korralikuks kivistumiseks peab teda sageli niisutama.
5. lase tsemendikihil päeva jagu kivistuda ennem uue pealekandmist.
6. lõplik kivistumine võtab umbes nädala.
7. kivistunud tausta tõstmisel ole ettevaatlik, õhuke tsemendi kiht ei ole kuigi tugev.
8. harjuta

Ehitas: Indrek Pärnamaa