foorum.akvarist.ee

Soovitused ostmisel.

Tänapäeval täheldatakse ülemaailmselt Discuste buumi. Ka Eestis hakkab selle kala populaarsus tasapisi tõusma.

Rikkalik värvivalik ja sortiment viivad tihti aga ostja segadusse-millist siis valida? Ühest küljest tahaks,et akvaariumis ujuksid mitte tavalised Discused vaid ka haruldased isendid. Aga sellised kalad ei ole odavad. Teisalt aga peamiselt,tuntud sordid(Red Turquoise,Snake Skin,Brown)ei ole mingil juhul 4.sort,kuid samas nende hind võrreldes haruldaste isenditega on suhteliselt odavam.

Lõppkokkuvõttes teeb oma valiku igaüks ikkagi ise ja kriitika alla see ei kuulu.

Noorte kalade ostmisel ei ole mõtet pöörata liigset tähelepnu nende värvile(kui see on juba nähtav). Mõned müüjad toidavad kalu erinevate vitamiinidega mis kunstlikult rõhutab kalade värvigammat. Väga tihti toidetakse kalu nädal enne müümist punaste sääsevastsetega mis toob esile just punased toonid. Sellisel juhul müüakse tavaline „Bigeon Blood“ näiteks nimetades teda „Super Pigeon Blood“ aga see on juba hoopis teine kala. Reeglina see värv kaob täielikul peale kalade üleminekut tavatoidule,paari nädala jooksul. Siinjuures tuleb teada,et maimudelt ja noortelt kaladelt ei nõutagi värvikirevust. Discus saavutab oma õiged värvid tavaliselt ühe aastaselt.

Kui Te soetate endale Discused esimest korda siis mitte mingil juhul ei soovitaks osta 1,5-2 kuuseid maime,kuna need nõuavad suurt vaeva ja palju tihedamat söötmist(kuni 8 korda päevas!). Kui see käib teil üle jõu siis on väga suur tõenäosus,et kalade kasv pidurdub ja tulevikus ei saavuta nad kunagi täismõõtmeid. Seepärast on parem soetada Discuseid alates 3-st elukuust või veelgi vanemaid. Sellised kalad on juba rohkem kohanenud elule ja saavad kenasti hakkama ka 2-3 söögikorraga. Hoiduge kiusatusest osta odava hinnaga Discust. Tihti on need halvasti kasvavad isendid millest kiirustatakse vabanema. Kõige tugevama argumendina võtke,et Discuste kasvatamine ja paljundamine on alati väga vaevarikas ja kallis tegevus, Seepärast ei saa Discus olla ODAV. Ärge laske end mõjutada müüja ilusast jutust ja maagilistest nimetustest(Valge Kotkas,Super-Super,Indoneesia Türkiis jne.). Tavaliselt on tegu siiski täiesti tavaliste,laialt levinud liikidega millel lihtsalt väiksed erinevused. Ja mis kõige tähtsam,ei ole sugugi kindel,et noortest kaladest kasvavad just sellised,mida müüja teile kinnitab.

Aga üldiselt,kui te veel ei ole Discuse kollektsionäär-vaadake ostetavat kala ja ta peab teile meeldima.Teie ju peate temaga koos elama. Seepärast ärge ostke väga noori kalu vaid alates 4-5 elukuust kui kaladel on juba välja kujunenud õiged värvikontuurid.Kahjuks ei laiene see soovitus kõigile Discuse liikidele. Osadel liikidel hakkavad tõelised värvid ilmnema alles peale 8-at kuud. Kõige tähtsam nõudmine noorte kalade ostu puhul on see,et nad vastaks oma kasvult vanusele,oleks aktiivsed,terved ja sööks isukalt. Kõik ülejäänu paneb paika aeg. Soetades endale koju Discused ja nähes nende elu ja arengut,saate te ajajooksul tasuta kaasa ka tohutu kogemuste pagasi. Esialgu aga otsige endale abiks mõni kogenud akvarist, kelle poole pöörduda abisaamiseks,aeg ajalt ette tulla võivate probleemide lahendamiseks.

Kas osta maim,noorkala või täiskavanud isend ei sõltu mitte ainult rahakoti paksusest vaid ka endale seatud eesmärkidest. Kui tahate kalu enda firmasse äsja paigaldatud akvaariumisse ja raha ei ole probleem siis muidugi mõista on parim lahendus täiskasvanud Discused. Peamine pluss on siis see,et ostate just need kalad mida tahate ka edaspidi oma akvaariumis näha. Nad on juba seda värvi ja jäävad selleks oma elu lõpuni. Vananedes muutuvad värvid isegi kirkamaks ja keha tugevamaks.. Ka on nad vastupidavamad haigustele kuna looduslik selektsioon na läbitud. Söötmine on lihtne,1-2 korda päevas. Ka 1-3 näljapäeva kannatab täikasvanud kala ilma probleemideta(puhkepäevad,riiklikud pühad). Üldises plaanis ei ole rahalist vahet,kas ostate noored või täiskasvanud kalad. Et saada 5-6 täiskasvanud ilusat isendit on vaja osta 3 korda rohkem noorkalu. Küsite miks? Esmalt selleks,et loomulik,looduslik sellektsioon toimib kunstlikus veekogus ehk siis teie akvaariumis. Tuleb olla valmis ,et osa maime kasvab teistest kiiremini ja mida edasi seda enam see vahe kasvab. Teiste sõnadega,mida aeg edasi seda rohkem hakkavad kasvult kiduramad kannatama pideva nälja käes. See aga omakorda viib veelgi kasvu pidurdumiseni ja lõpuks haigusteni. Avastamata haigus kandub edasi omakorda teistele nõrgematele kaladele. Nii toimubki loomulik selektsioon. Alles jäänud kaladest moodustab mingi osa kalu mis teile ei meeldi oma värvi ja mustri poolest ja te olete nõus neist iga hinna eest loobuma. Aga see ei ole üldse meeldiv. Kui võtta täiskasvanud Discuse hinnaks $100 ja maimu hinnaks $20 siis lihtne matemaatika näitab,et vahe ei ole oluline: 20x3=60 + söötmine ca.$20=$80. Kui siia lisada veel aasta jagu hoolt ja selle aja jooksul pole te veel saanud imetleda akvaariumi tõelist ilu...On mille üle mõtiskleda. Muidugi ei ole see arvutus 100% tõene ja eks me kõik ju loodame,et just meil õnnestub kaotusi oluliselt vähendada. Paraku,eriti algaja Discusekasvataja jaoks on kaotused kahjuks möödapääsmatud. Seega, peamine argument soetamaks endale noort Discust on tohutu tahtmine ISESEISVALT ülesse kasvatada ilusaimat isendit. Ja see on vist õige!

Tänu sellistele entusiastidele akvaristika areneb ja õitseb.

Aklimatiseerimine

Jätnud hüvasti suurema summa rahaga ja omandanud imekaunid Discused,tuleb põhirõhk pöörata nüüd kalade aklimatiseerimisele uues akvaariumis. Õige kohanemine on edaspidise edu pant. Parem on raisata aklimatiseerimisele liigne tund kui edaspidi võidelda haigustega. On täitsa ükskõik,kui hea soojusisolatsiooniga on transpordikott või kui ideaalsete näitajatega on vesi,mitte mingil juhul ei tohi kalu otse akvaariumisse valada. See põhjustaks neile temperatuuri-ja happeshoki mis võib viia letaalsete tagajärgedeni. Tuleb varuda pisut kannatust!!!

Valage transpordikotti 1 klaas akvaariumi vett ja sulgege kott tihedalt. Pange kott akvaariumisse. 10-15 min. pärast korrake seda tegevust uuesti. Ja nii mitu korda järjest kuni kotti enam vett ei mahu. Nüüd valage kotist pool vett välja(mitte akvaariumisse) ja korrke kõike otsast peale. Selliselt tasakalustate Te võimalikult valutult kotikese ja akvaariumi vee näitajad. Püüdke kala kahvaga kinni ja asetage ettevaatlikult akvaariumisse. Vett kotist akvaariumisse valada ei tohi!!!

Karantiin

Ja nüüd siis see hirmus sõna.KARANTIN

Kui terved ka Discused välja ei paista,tuleb nd halastamatult panna 3-4 nädalaks karantiini. Kui transportimise ajal ei langenud temperatuur alla lubatud 25-26C ja kõik toimetused said tehtud nõuetekohaselt,siis Discused peidavad end mõnda aega akvaariumi nurkadesse ja natuke toibununa hakkavad varsti uudistama oma uut „korterit“. Toitmisega ei ole mõtet kohe vaeva nägema hakata kuna kalad on veel stressis. Karantiin on Discuste puhul (muidugi ka teiste kalade puhul) vajalik,et jälgida kalade aklimatiseerimis protessi. Kui kala võtab vastu toitu juba samal või järgmisel päeval on kohanemine toimunud edukalt. Halvem on siis kui kala veedab enamus aega akvaariumi nurgas ja ei pööra söögile tähelepanu. Murede algusest annab märku kala tumenev värv (vahel muutub täiesti mustaks),kokkusurutud uimed ja Discustele omane lima kehal. Paanikaks siiski põhjust veel ei ole. Enne kui alustate medikamentooset ravi tuleks tõsta 1-2 ööpävaks vee temperatuuri 33-34C-ni. Temperatuuri (see puudutab ka teisi manipulatsioone) tohib tõsta järkjärgult,mitme tunni jooksul ja samamoodi ka hiljem temperatuuri langetada.

See,läbiproovitud meetod aitab 9-l juhul 10-st,et Discus ennast koguks. Discus kannatab lühiajaliselt temperatuuri 35-36 kraadi,maksimaalselt isegi kuni 38C.

Sellisel juhul on muidugi ööpäeva ringne tugev aereerimine hädavajalik. Mõningad asjaarmastajad praktiseerivad karantiini ajal ka medikamentooset ravi kõigi peamiste parasiitide vastu. Kuid see on ehk õigustatud vast sel juhul kui Discused pannakse juba eelnevalt teiste kaladega asustatud akvaariumisse. Kui te aga panete kalad enne asustamata ja ainult Discustele ettevalmistatud akvaariumisse siis ilma otsese vajaduseta ravimitega kalu mürgitada ei ole vaja. Selline ravi toob endaga kaasa ka kahju mis ilmneb alles ajapikku. Ravimeid kasutage alles siis kui on selge ja täpne diagnoos.

Akvaarium

Paljude juhtivate Discuse kasvatajate arvamus on,et ühe täiskasvanud kala kohta peab olema 35-40 liitrit,soovitavalt 50 liitrit vett. Väiksele kalale (5-6cm) itab täiesti ka 10-15 liitrit. Siinkohal ei maksa unustada,et Discus kasvab suhteliselt ruttu. 12-15 kuuga saavutab ta maksimummõõdud. Seega nõuavad meie väiksed kalad juba poole aasta pärast suurema mahuga akvaariumi. Niisiis tuleks arvestada akvaariumi ostmisel juba täiskasvanud kalade vajadustega. Paljude professionaalide vaatluste põhjal kasvavad Discused suuremas akvaariumis oluliselt kiiremini,rääkimata teistest suure akvaariumi eelistest (esmajärjekorras vee kõigi olulisemate barameetrite stabiilsus). Akvaarium alla 100 liitri Discuste kasvatamiseks ei sobi. Seda võib võtta vaid kui ajutist elupaika või kasutada karantiini akvaariumina. Ärge petke end sellega,et kompenseerite akvaariumi väikese veemahu tihedamate veevahetustega. Varem või hiljem juhtub nii,et veevahetus jääb ühel või teisel põhjusel õigeaegsel tegemata. Aga väikse akvaariumi puhul on see juba katastroofi algus. Mingit mõtet ei ole panna 2-3 pisikala 100 liitrisesse akvaariumisse. Discus on parvekala ja ainult parves kasvab ja areneb ta edukalt. Soovitav on noori kalu pidada vähemalt 6-8 isendit. Täiskasvanud kalade puhul ei ole see enam nii oluline. Vabalt võib pidada neid 3-4 kaupa või paarina aga siis juba PAARINA (emane ja isane).

Vesi

Discustel on vee temperatuuri diapasoon küllalki kitsas 28-32C. Kõige optimaalsemaks peetakse temp. 29-30C. Madalamatel temperatuuridel tõuseb järsult tõenäosus kalade haigestumiseks. Noortele kaladele ei sobi temperatuur 28C. Eelistada tuleks 30C või natuke rohkem.

Vee keemilise koostise osas lähevad aga paljude arvamused lahku. Kuid viimasel ajal,üha enam ja enam,arvatakse siiski,et pH peaks olema lähedane neutraalsele ( umbes7,0) ja gH kuni 15. Tuleb märkida,et Discused tunnevad end hästi ka vees mis oma koostiselt on kaugelt erinev keskmisest. On teada ka kasvatajaid kes hoiavad oma kalu vees mille näitajad on pH8,0 ja gH20. Kuid paljunema nad sellistes tingimustes ei hakka. Paljunemiseks vajab Discus pehmet happelist vett. Kuidas siis leida Discustele sobiva vee näitajad? Vastus on lihtne:olge rahul ja leppige sellega mis teil torudest tuleb. Teie katsed vee parameetreid muuta, ükskõik siis millises suunas teile erilist võitu ei too. Pigem ainult probleeme.

Veevahetus

See on teema mille üle vaidlused ei lõppe vist eales. Ümberlükkamatu tõde on ainult see,et veevahetus on Discustele ELULISELT VAJALIK!!! Mittemingisugused moodsad filtrid ega veetaastus preparaadid ei vabasta Teid elementaarsest korrapärasest veevahetusest.

Kui tihti ja mis koguses siis vett vahetada? Siinkohal lähevad arvamused totaalselt lahku. Alates 1-2 korda nädalas 10% vee vahetusest ja lõpetades eriti ekstremaalse 80% vett päevas.

Discusekasvatajate seas domineerib siiski arvamus,et vett tuleks vahetada 10-20% päevas samade parameetritega värske vee vastu. Sel juhul on garanteeritud,et kalad kasvavad enam vähem normaalselt,söövad hästi ja ei haigestu. Kui mingil põhjusel juhtub,et päev või kaks vett ei vahetata siis oleks soovitav ka nendel päevadel kalu mitte toita. Nii või teisiti,veevahetustsükli määramisel tuleks arvestada järgmiste faktoritega:

1. Filtri tüüp ja võimsus (kui on olemas võimas biomehhaaniline filter,võib viia veevahetuse mõistliku miinimumini).
2. Akvaariumi suurus ja asustustihedus (mida suurem on akvaarium ja mida hõredam on asustatus seda stabiilsemana püsib seal keskkond.Seega jälle üks võimalus vähendada veega manipuleerimist)
3. Vee enda keemilised näitajad.

Teisejärguline tähtsus on temperatuuril. Mida madalam on temperatuur seda aeglasemalt lagunduvad toidujäägid. Kuid kuritarvitad madalat temperatuuri ei tohi. Veevahetusel peaks meeles pidama,et“uus“ vesi peaks soovitavalt seisma lahtises nõus vähemalt 1 ööpäev. Kui aga akvaarium on liiga suur või neid on mitu, võib lasta ka otse kraanist. Kuid sel juhul tuleks paigaldada mingigi joogiveele ettenähtud filter. Viimane variant on küll suhteliselt ebasoovitatav,seda eriti kevadel ja sügisel kui veefirmades kiputakse tegema igatsorti profülaktilisi töid. Sel ajal võb Teie kraaniveest leida jumal teab mida! Nii või teisiti aga Discuseid tuleb harjutada siis emba kumba veevahetus meetodiga. Ja siin tuleb meeles pidadakõige tähtsamat reeglit-kõike tuleb teha tasa ja targu,ilma järskude muudatusteta! Näiteks värskelt soetatud kalu ei soovitata „ventileerida“ standardreziimis vaid alustada tasa-pisi. Esimesel päeval ei peaks üldsegi vett vahetama. Teisel päeval 5% ,kolmandal 10% ja nii seni kuniks on saavutatud endine tsükkel. Muidugi on need arvud näitlikult keskpärased. Praktikas leitakse tegelik tsükkel kalade enesetunde ja käitmise jälgimise teel. Veevahetust on soovitav teha 1-2 tundi peale viimast söötmist.

Sagedamini tehtavad vead: Peale 3-4 päevast laiskuseperioodi tekib algajal soov kompenseerida oma tegemata jätmised, vahetades 75% vett, tavapärase 25% asemel. Tagajärjed ei lase ennast kaua oodata,eriti veel kui vett lastakse otse kraanist ja ilma filtrita. Kui juhtuski nii,et jäigi mõni päev vesi vahetamatta siis tuleks puhastada filter ja panna sinna (või vahetada) söeelement. Vahetatava vee kogus aga jätta endiseks või siis suurendada minimaalselt. Selle juures vaadata akvaariumis ringi ega pole haigestunud Discuseid ning anda endale lubadus,et selline asi enam ei korduks.

Konkreetsemalt veeparameetritest

Asjaarmastajad soovivad viia vee barameetreid võimalikult sarnasteks loomulike looduslike näitajatega. Selleks proovitakse esmajärjekorras alandada pH näitajat. Tavaliselt kasutatakse selleks sool-või ortofosforhapet,süsihappegaasi ja turvast. Harva segatakse selle eesmärgi saavutamiseks ka kraanivett destilleeritud veega. Lihtsamaks viisiks vee kohandamiseks on muidugi happega manipuleerimine. Tuleb märkida,et happelises vees (mis on Discuste loomulik elupaik looduses) väheneb järsult mikroorganismide areng ja see omkorda vähendab riske kalade haigestumiseks. Aga kas happeline vesi on ikka nii hea kui tundub? Teie akvaarium ei ole siiski Amazoonas!!! Kinnises piiratud mahuga anumas tekib kalade elutegevuse tõttu,varem või hiljem „mürkide“ üleküllus ja neutraliseerida ei ole seda enam kellelgi kuna ka biofiltri töö jätab happelises keskkonnas kõvasti soovida. Seega,et alandada mürkide taset jääb üle ainult intensiivne veevahetus. Kusjuures vahetatav vesi peab alati olema samade näitajatega. Aga kuidas seda saavutada? Muidugi võib uuele veele lisada seda sama hapet ja kontrollida käepäraste veetestidega tulemust. Kuid siiski ei usaldaks ma neid,laialt levinud teste pimesi. Juba eksimus 0,2 pH ühes või teises suunas tekitab kalades stressi,kül kerge aga siiski stressi. Ja kui see kordub iga päev või üle päeva ei lase tagajärjed ennast kaua oodata. Muidugi võib suure osavuse ja vilumusega saavutada absoluutse täpsuse kuid ka siis tekib saatuslik viga varem või hiljem. Tuleks silmas pidada vee tähtsat omadust-võimet ise taastuda. Eriti puudutab see karedat vett. Nii näiteks kui lisada tavalisele kraaniveele karedusega pH 7,5 destilleeritud vett ja alandades sellega karedus pH 6,5 või veel vähem,võime olla enamvähem kindlad,et paari tunni möödudes on pH näit jälle endisel tasemel. See on aga Discustele tõsine „happerünnak“. Veekaredust alandavad meetodid (dest.vee lisamine,ioonivaheti kasutamine,vee keetmine) on juba ammu teada tuntud aga kas on neist kallitest ja töömahukatest protseduuridest ka oodatud kasu Discustele? Kunstlikult alandades pH taset Te ühtlasi ka alandate vee enda puhverdusvõimet ehk vee võimet isetaastuda. Ka väiksemate veetasakaalu muutuste korral,seda juhtub kinnises akvaariumis nii ehk naa (seda tekitavad lagunevad toidujäägid,veevahetus,öö ja päeva vaheldumine) tekib tuntav pH taseme kõikumine. Resultaadiks on jällegi kaladele tekitatud stress. Siinjuures võib väita,toetudes asjaarmastajate ja profesionaalide pikaajalistele kogemustele,et karedas,keemiliste elementide poolest rikkas vees,muutub Discus isegi värvikirkamaks ja kasvab paremini. Kokkuvõtlikult võib öelda – Discus vajab puhast vett. Olgu siis vesi kare aga kindlalt puhas. Seega,palju olulisem on korrapärane veevahetus ja filtreerimine kui meeleheitlikud katsed luua oma akvaariumisse Amazoonase biotoop.

Akvaariumi ettevalmistamine

Et vältida teie tulevaste kalade võimalikku haigestumist tuleks akvaarium enne kalade sisselaskmist dessinfitseerida (juhul kui selles akvaariumis on enne peetud teisi kalu). Teha seda on lihtne. Valage tavalisele taldrikule söögisoodat ja lisage natukene vett,et tekiks pudrtaoline mass. Siis kantke see mass pehme lapi või käsnaga akvaariumi seintele,eriti pöörake tähelepanu nurkadele. Laske soodal kuivada ja paari tunni pärast loputage sooja veega. Loputage akvaarium hoolikalt. Kui akvaarium on uus siis on asi veel lihtsam. Täitke akvaarium veega,lülitage sisse filter (ilma filtrielementidetta) ja peale paaritunnist „ventileerimist“ valage see vesi välja. Nüüd valage akvaariumisse uuesti vesi (kindlasti ainult külmavee kraanist),lülitage sisse kõik olemasolevad akvaariumiseadmed (kütteelement,filter,aeraator). Temperatuur seadke siinjuures maksimumi peale. Miks nii soe? Esiteks selleks,et teada saada millist maksimaalset temperatuuri suudab teie küttekeha akvaariumis hoida (ei katseta seda ju ometi kalade peal). Teiseks,tekib lisa desinfitseerimine. Kolmandaks,lendub kõrgel temperatuuril kiiremini kloor ja süsihappegaas. Selleks kõigeks läheb 2 -3 päeva.Peale seda reguleerige akvaariumi temperatuur 30 – 32C peale ja oodake veel vähemalt kaks päeva. Vee ettevalmistamiseks piisab täiesti 4-5 päeva. Mingeid lisandeid nagu näiteks Antkloor või muud,kasutada ei ole vaja. Et kiirendada bioloogilist tasakaalu,lisades vett juba olemas olevast akvaariumist kus elavad teised kalad EI OLE VAJA nagu seda tavaliselt soovitatakse akvaariumi kirjanduses. Kalad mis tunduvad Teile igati tervetena võivad siiski olla kõikvõimalikke haiguste kandjad. Discused on parem panna steriilsesse keskonda kui, haiguste kasvulavva. Uues akvaariumis tekib bioloogiline keskkond ka ilma teie sekkumiseta. Ainuke mis võib juhtuda uues akvaariumis on see,et vesi võib muutuda häguseks. Paanikaks ei ole põhjust ja ei soovitata ka mingit kaootilist veevahetust ette võtta. See ei anna midagi. Mõne päeva pärast hägu kaob ja vesi muutub selgeks. See näitab ,et Teie biofilter on tasapisi tööle hakanud. Et kiirendada bioloogilisi protsesse,kasutavad mõned akvaristid poes müüdavaid bakterikultuure ent Discusekasvatajate seas see meetod erilist populaarsust ei pälvi. Ja see oleks vee kohta kõik. Siinkohal vaid tõik,et kui Teie veevärgi vesi on tõesti väga halva kvaliteediga (ebameeldiv lõhn,roostene värv,hägune) siis aitab ainult tavaline eelpuhastusfilter. Selleks sobib olmejoogivee filter või siis tavaline kanister aktiivsöega.

Filtreerimine

Akvaariumi filter – see on ju ammutuntud teema,ütlevad paljud. Aga nad on täiesti valel arvamusel. Paljud hädad Discuste kasvatamisel saavadki alguse just valest valitud filtrist. Võtame vaatluse alla kaks,enam levinud filtritüüpi,väline-ja sisefilter.

SISEFILTER:

Plussid

1. Madal hind ja nende suur tootlikus l/h. Tootlikuse määrab akvaariumi maht. Discuste puhul peab filter jõudma läbi pumbata ühes tunnis vähemalt kolm akvaariumi täit vett.
2. Ohutus. Kuna filter asub akvaariumis sees,siis ühel või teisel põhjusel tekkinud rikked ei põhjusta uputust teie elamises.
3. Hooldusmugavus. Hooldus seisneb tavaliselt vaid iganädalases läbipesus.
4. Võimalus filtreerimisega samaaegselt vett aereerida.

Miinused

1. Filtrielemendi väike maht,mille tõttu on kasulike bakterite kasvupind piiratud.
2. Hõivab enda alla akvaariumi kasulikku mahtu. Samuti ei ole see ka eriti atraktiivne.
3. Suur koormus filterelemendile,kuna mehhaaniline ja bioloogiline filtreerimine toimub üheaegselt.
4. Keemilise filtreerimisvõimaluse puudumine.

VÄLISFILTER

Plussid

1. Filterelemendi suur maht. See võimaldab tekkida tohutusuurtel bakterikolooniatel.
2. Puhastustsüklite eraldatus. (mehhaaniline,bioloogiline,keemiline).
3. Madal müratase.

Miinused

1. Kõrge hind. On ka hinnatasemelt soodsamaid filtreid kuid need on toodetud reeglina kolmandates maades ja nende kvaliteet ei kannata mingisugust kriitikat. Kuna välisfilter on akvaariumi kõige ohtlikum ja vastutustundlikum seade siis neid ei soovitaks endale soetada.
2. Uputuse oht. Nii või teisiti aga seda ohtu täielikult välistada ei saa. Enamus äpardusi toimub siiski seadme valest montaazist ja valest kasutamisest. Välisfiltri paigaldamisel tuleb rangelt kinni pidada tootja instruktsioonist ja nõuetest.

FILTERSÜSTEEM DISCUSTELE

Kõigepealt tuletaks meelde Discuste jaoks spetsiifilised parameetrid. - Kõrge temperatuur

Maksimaalselt puhas vesi
Tihe veevahetus
Teiste kalade puudumine (ei ole kohustuslik)
Pinnase puudumine (ei ole kohustuslik)

Kõrge temperatuur seab taimede valikule piirangud. Discuste akvaariumis tavaliselt taimi ei ole või on neid vähesel määral. Seega,võrreldes tavalise akvaariumiga on discuste akvaariumis taimede seisukohalt puhastus praktiliselt olemattu.Las siis see olla esimene argument võimsa filtri poolt. Kõrge temperatuuri juures lahustub vees ka olulislt halvemini hapnik. Hapnik on aga otseselt valjalik kalade elutegevuseks. Samuti toimub tänu hapnikule vees orgaaniline happestumine. See on veel üks argument võimsama filtri kasuks.Eraldiseisev aeraatori (kompressor) olemasolu võib selle arvelt natuke kül filtri võimsust vähendada. Kokkuvõtlikult võiks öelda,et DISCUSTE AKVAARIUM VAJAB VÕIMSAT FILTRIT.

Taimed

Kui vaadelda Discuste loomulikku elukeskonda,siis see koosneb enamjaolt mudasest põhjast ja surnud puujuurikatest. Taimi seal peaegu ei olegi või kui siis väga üksikud. Kas Discustele on taimed üldse vajalikud? Vaatleme nii üht kui teist poolt.

Plussid

1. Taimedega akvaarium on palju ilusam,kui lihtsalt Discustega asustatud tühi kast Teie elutoas.
2. Discused,kui ka paljud teised mittetaimetoidulised kalad,vajavad siiski vahel ka taimset sööta.
3. Taimed pakuvad varjualust nõrkadele kaladele tagakiusavate liigikaaslaste eest.
4. Taimed eraldavad vette kaladele vajalikku hapniku.

Miinused

1. Kui seame temperatuuri taimedele sobilikuks,siis reeglina ei sobi see discustele ja nad kannatavad pidevalt ebamugavuse ja infektsiooniohu käes.
2. Paljude taimedega akvaariumis on raskendatud profülaktiliste hooldustööde teostamine. Rääkimata siis kalade ravimisest kus esmaseks sammuks on alati temp.tõstmine kuni 34 -35C. Sellist temperatuuri ei talu isegi mitte kõige soojalembelisemad taimed.
3. Seal kus on taimed on ka põhjakiht – mustuse,toidujääkide j parasiitide ladestumiskoht.
4. Taimed vajavad teatud nõudmistega valgustust mis aga ei pruugi sobida Discustele.
5. Taimede kasvuks on vajalik süsihappegaas mis aga Discuste akvariumi pideva aereerimise tulemusena veest välja juhitakse.

Nii,et tuleb valida – Kas taimed või Discused.

JÄRGNEB...

Tõlkis: UARU

Originaal: Купалян Самвел

www.discusfish.ru