foorum.akvarist.ee

Hooldus

Korralikult sisse töötatud akvaarium ei nõua erilist hoolt. Piisab iganädalasest regulaarsest hooldusest. Selle käigus tuleks puhastada akvaariumi seinad seest (kui sinna on kasvanud vetikaid või ladestunud sade, katlakivi) ja väljast (sõrmejäljed, tolm jmt). Samuti tuleks akvaariumi põhjast eemaldada taimede surnud lehed ja suurem sodi ning lehetükid (puhul kui neid seal üldse on).


Filter

Seejärel tuleks kriitilise pilguga vaadata filtrit. Olenevalt filtri tüübist ja võimsusest on nende hooldevälp väga erinev. Suuremate kanisterfiltrite puhul tuleb puhastus ette võtta korra paari kuu jooksul. Harilik maksimaalvõimsusel töötav sisefilter võiks saada siiski puhastatud iganädalase hoolduse käigus. Filtrishvamme ei tohiks pesta kraanivee all, vaid tuleks suurem mustus välja loputada ämbris, akvaariumist võetud vees (et ei häviks nendes pesitsevad kasulikud bakterid). Kui filtris on mitu shvammitükki, siis võiks jätta igal nädalal ühe pesemata. Seda samal eesmärgil – et säiliks piisava suurusega bakterikoloonia.


Veevahetus

Senimaani on üsna levinud selline arusaam veevahetusest, et aeg-ajalt tuleb kogu akvaarium läbi pesta ja asendada kogu vana vesi uuega. Seda aga ei tohiks aga teha, kuna seeläbi saab hävitud bioloogiline tasakaal ja vees elavad kasulikud bakterid, kes seda tasakaalu säilitada aitavad.
Vee täielik vahetamine tuleb kõne alla vaid mõne tõsisema haiguse ravil või puhul, kui bioloogiline tasakaal on lootusetult käest lastud ning akvaariumi on hõivanud igat masti vetikad. Muus kontekstis tähendaks veevahetus siiski osa iganädalasest hooldusest, mille käigus vahetatakse olenevalt akvaariumi sisust ja eesmärgist 10-50% akvaariumiveest.
Siiski on 20% ulatuses vee vahetamine nädalas keskmise akvaariumi puhul optimaalne.
Piirduda ei tohi ainult ära auranud vee asendusega, vaid tuleb siiski reaalselt vana vett akvaariumist eemaldada.
Parimaks vana vee eemaldamise viisiks on voolikuga sifoonimine.
Vett peaks eemaldama just akvaariumi põhjast, et kaasa haarata võimalikult palju väiksemat sodi (heitmed, toidujäänused).
Eemaldatud vesi tuleb asendada puhta veega - harilikult sobib selleks täiesti harilik kraanivesi. Võimalusel võiks seda ka mõne päeva seista lasta, et vesi jõuaks sadeneda ja ebasoovitavad gaasid eralduda.
Kui vesi sisaldab kloori, peaks sellele lisama ka dekloreerivat vahendit.

Pikemate intervallide järel tuleks kontrollida akvaariumi agregaatide (soojendi, filter jne) tehnilist korrasolekut. Samuti tuleb kontrollida valgusti korrasolekut ja vajadusel puhastada nii valgustorud kui reflektor veepritsmetega kaasnevast kuivanud sademest. Korra aastas tuleks välja vahetada valgusti torud, kuna selle ajaga on nende valgusviljakus oluliselt vähenenud.

Igapäevase toitmise ja vaatluse käigus tuleks jälgida kalade ja taimede üldist tervist ja seisukorda.


Toitmine

Toitmise kohta niipalju, et teha tuleks seda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Suur hulk akvaariumi hädadest ja probleemidest saavad alguse just liigsest söötmisest - kalad ei söö kõike ära ja järele jäänud toit laguneb ning suurendab vees olevate liigsete toitainete hulka. Tavaliseks reaktsiooniks sellele on vetikate vohamine või hägune vesi. Süüa võiks panna nii palju, et see kaoks kalade kõhtu paari minuti jooksul. Sellise toitmise puhul on kaladel põhjust ka mööda akvaariumit ringi sebida ja pinnasest ning taimedelt söögiosakesi otsida. Samuti ajendab pisikese defitsiidiga söötmine paljusid kalu vetikaist lisa otsima. Kalad söönud – vetikas läinud.
Ühest söögikorrast päevas peaks piisama - kui sellest siiski tundub väheks jäävat, siis võiks lisada ka teise söögikorra. Toiduks sobivad enamasti harilikud poes müüdavad helves- ja graanultoidud. Paljud liigid rõõmustavad ka selle üle, kui neile aegajalt aedvilja anda (kurk, tsukiini, salat, kabatsokk jmt). Võiks lõigata parajad seibid ja need mingi raskusega akvaariumipõhja lasta. Sel juhul peab aga jälgima, et need tükid niisama ei roiskuks.
Usinam akvarist hangib usaldusväärsest akvaristikapoest aeg-ajalt ka elustoitu ning korraldab lemmikutele pidupäevi.
Üsna levinud tavaks on nädalas korraldada ka ekstreempäevi, kus siis toimub vastavalt kas ületoitmine või dieedipäev. Ületoitmise eesmärgiks on, et vähemalt korra nädalas saaks kõhu täis ka nõrgemad või aeglasemad kalad. Arglikumad või öise eluviisiga kalad peavad samuti oma osa saama. Dieedi ajendiks on kalade õhutamine kõigi toidujääkide aktiivsele otsingule ning seedimise korrashoid.
Mitmete kalaliikide tarvis on olemas ka spetsiaalretsepte (külmutatud süda, krevetid, herned jne).

Kalade söögihuvi on enamasti väga heaks indikaatoriks kalade tervisliku seisukorra hindamisel. Terve kala on aktiivne ja isukas.


Väetamine

Väetamine on asi, mis tegelikkuses peaks jääma siiski spetsialistidele ja päris algajatel ei soovitaks sellega tegeleda, kuna vajalikud elementide hulgad vees on küllalt väiksed ja väga kerge on akvaariumit üle väetada (tagajärjeks vetikad, taimede ja kalade stress, hukk). Eriti ohtlik on väetamine akvaariumi sissetöötamisfaasis (uue akvaariumi puhul). Paljudesse granuleeritud (ka tablettidena) ja helbelistesse kalatoitudesse on juba lisatud vajalikke mikroelemente ja rauda. Kui tundub, et väetamine on ikkagi vajalik (taimed ei kasva üldse või teevad seda väga aeglaselt, lehed on kollased ja hõredad, tihti ka auklikud jne kuigi valgustus on korralik), siis tuleks kasutada selleks otstarbeks toodetud ja akvaariumipoes müüdavaid kompleksväetisi. Sellistesse on tavaliselt lisatud kõik vajalikud mikro- ja makroelemendid ning näidatud on vajalik annustamine.
Spetsialistid lisavad vajalikke elemente akvaariumisse tihti eraldi - seda eriti puhul, kui on tegemist tiheda taimestikuga ja vees leiduvad toitained kasutatakse kiiresti ära. Põhilisteks eraldi lisatavateks elementideks ja ühenditeks on kaalium, magneesium, raud, nitraadid, fosfaadid (tavaliselt lisatakse vajalikke elemente sisaldavaid sobivaid keemilisi ühendeid). Nende ainete olemasolu on taimede puhul fotosünteesi juures väga suure tähtsusega.

Kui tundub siiski vajalik lisada toitaineid elementide ja ühendite kaupa, peaks eelnevalt selle asja endale väga täpselt selgeks tegema (sobivad ühendid, nende protsentuaalne koostis, vajalikud annused jne). Ka tuleks arvestada, et mitmete ühendite hankimine Eestis on tülikas ja aeganõudev tegevus. Paljud ühendid on aiakauplustes saadaval, kuid enamasti on need millegagi segatud või suurtes kogustes. Puhtaid aineid liigub suhteliselt vähem - laborites, keemiaklassides, kemikaale ja reaktiive müüvates ettevõtetes.


2003-2005 Salakalakas, Tiff