foorum.akvarist.ee

Hei,

nägin siin kellegi galeriis vesilikupoegade pilti - kuna minu idee pikemas perspektiivis on võimalikult kodumaist veekogu meenutav akvaarium, siis uuriks nende pidamise kohta ka - peaksid teised ju siiski kirjade järgi kahepaiksed olema? kuigi ise olen elu jooksul neid ka ainult vees näinud...

ja neile kes looduskaitsest rääkima hakkavad - arvasin ka et kõik vesilikud on kaitse all, aga tuleb välja et ainult harivesilik, tavaline "triiton" on siinmail väga levinud...

andke märku, kui kellelgi miskit kosta sel teemal..

Minul näiteks on Cynops Orientalised ja Pleurodelis Waltlid. Nägid vist minu loomade pilte. Pipiplika tegeleb ka vesilikega.

KRA, sinu omi jah

miks just need valisid mis sul on? nad ju ka võrdlemisi külma vett tahavad, oleks ju samahästi võinud kodumaise(d) (ka) võtta ?

ja kuidas sa neid pead, on sul neile miski "maa" ka või kogu aeg vees?

Valisin nad just sellepärat, et müüakse seaduslikult poes (200.- tükk). Ei hakka mina mööda raba jooksma ja vesilikke taga ajama. Pealegi pole ma mingi zooloog, et teha vahet liikidel, mida tohib ja mida mitte. Enamalt jaolt käib ikka jutt, et nad on looduskaitse all ja keelatud koju tassida.

Elavad nad 54-liitrises akvas (kokku kuus isendit). Vett on veidi alla poole. Sees on filter. Loomade lustiks on taimed, kuhu saab marja peita ja känd, kus saab pikutamas käia, kui isu tuleb. Rohkem on nad vees. Ideaalis tahaksid ehk jahedamat vett, aga lepivad selle temperatuuriga, mis akvas on. Soojapulka loomulikult pole. Kõik võimalikud augud on korralikult kinni pandud, et nad ei saaks välja ronida ja mööda korterit hulkuma minna.

tahaks ka küsida nende kohta,et mis nad söövad ,kas mingit spets.poe sööke ainult?

Minu vesilik sööb kõike seda mida kalad kes temaga koos elavad.Võid talle ka loomaliha või kanafileed pakkuda.

Muideks ka tähnikvesilik (tavaline triiton) on täiesti kaitse all - III kategooria küll, aga ikkagi kaitse all (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=760308). Isendi kaitse on sel juhu tegelikult seaduse silmis täiesti samaväärne II kategooria kaitse alla kuuluva harivesilikuga. Aga see lihtsalt märkuseks
Tähnikvesiliku loodusliku elukeskkonna ja toitumise kohta saab rohkem lugeda http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/TRIVUL.htm

Eesti loodusest ei tohi ühtegi looma koju vedada. Vahet pole, kas tegemist kaitstud või mitte, loomaga.
Vesilike osas üldiselt on aga lood nii, et mingi veest väljatuleku koht peab enamustel liikidel siiski olema. Erandiks on Axolotlid aga need just meie omi vesilikke väga ei meenuta. Ka hispaania ribivesilik (Pleurodeles waltl) ei vaja pidevalt kuiva maad ja meenutab ehk rohkem Eesti vesilikke, kuid on muidugi oluliselt suurem kui meie elukad.
Ja jälle pean meelde tuletama, et kaladega kokku vesilikud ei sobi! Kalad söövad ära vesiliku munad ja võivad ka loomadele viga teha ja ka vesilikud võivad väikesed kalad ära süüa. Üldjuhul neid koos ei peeta.
Söögiks aga sobivad suurepäraselt sääsevastsed ja ka igasugused muud pehmed putukad (kilgid, prussakad jne.) Väidetavalt võib neile ka mitteliigutavat sööki pakkuda, kuid minu kogemus näitab, et kui ei liigu, siis vesilik ka teda ei näe

_________________
Tegelikult võib ka muud kui kalu akvaariumi panna

Tahad sa rääkida, miks sa sellisel arvamusel oled? Et troopikast mudaaukudest püütud (noh, algselt, nüüd ikka enamus levinumatest ilmselt lähemal paljundatud) värviliste kalade pidamine on ok, aga kohalike mitte?

Oskamata siin mingitele seadustele viidata, arvan et josefiinal on põhimõtteliselt tegelikult õigus. Siin on mitu korda jutuks tulnud, et seaduse järgi justkui ei tohi kivegi rannast koju viia. Kala püüdmiseks on üldiselt luba vaja (isegi kui sa kala kätte ei saa ), keegi ei küsi, kas sa sööd selle kala ära või viid koju akvaariumisse. Metsast puude maha võtmiseks on vist formaalselt luba vaja, isegi kui see on su enda mets. Seeni ja marju võib igaüks korjata, aga see on ka seadustes kirja pandud, et seda võib teha.
Mis välismaalt värviliste kalade püüdmisesse puutub, siis see on ka nii kohalike ja rahvusvaheliste reeglitega paika pandud. Ei soovita küll kellelgi seda omal käel harrastada (ma saan aru küll, et sa nii ei mõelnud).

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

kalastamseks ei ole luba vaja kui õng koosneb 1,5m toika, jõhv, kork, konks ja raskus (ehk tavaline käsiõng)
omast metsast metsa tegemiseks ei ole luba vaja kui teha 15 või oli 20 tihumeetrit aastas.(ja kes seda ikka mõõdab peab juba palju rohkem olema, et keegi üle mõõtma tuleks)

Aitäh =)

_________________
160L |kirsikrevetid, 2 antsu, , 1 SAE, 12 Barbus, 2 Botia

54L | kuldkala

Mu jutu mõte oligi tegelikult selles, et üsna täpselt on tegelikult ära määratud, kes ,kust ,kui palju ja kuidas tohib võtta/koju kaasa viia.

Ja veel. Mina isiklikult ei arva, et kui inimene on omale selgeks teinud, kuidas näiteks triitonit kodus pidada ja siis kuskilt need triitonid omale loodusest koju toob, et siis sellega midagi väga hullu korda oleks saadetud. Kellelegi kaebama ei läheks ja ise ka ei sõimaks ega riidleks. Küll aga on ikkagi oluline kõigil teada, et tegelikult nii teha ei tohiks.

Olen ise teinud ja tõenäoliselt võin ka tulevikus teha. Kuigi ametist tulenevalt vähemalt mina saan seda mõistlikuse piires teadus- või õppeeesmärgiga ära põhjendada

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

see jutt on praegu rohkem sellise "naised saunas rääkisid et tuttav taksojuht sai börsil mängides 25 kullli õlleraha" tüüpi.

ootaks josefiinalt konkreetseid viiteid, mille põhjal ta sellist asja nii kindlalt väidab.

kuni sinnani kasvatan oma ebastandardse püügivahendiga (traadist, marlist ja harjavarrest tehtud kahv - ei ole minuteada keelatud püügiriistade seas) püütud kala (koger, nüüdseks ca 3-4cm) edasi.

Kui suurt akvat vesiliku pidamiseks vaja?
Mida süüa anda? Sääsevastsed, kilgid, kalatoit?
Kuidas vahet teha emasel ja isasel?
Vaja filtrit-mullitajat vm asjandust ka?

Tänades, FW!

Osadele Sinu küsimustele on juba ju vastus olemas. Loe eestpoolt!

Söögiks annan sääsevastseid ja tillukesi vihmausse. Kui vihmakad suured, siis parim variant on nood sügavkülma panna ja siis hiljem suupäraseks lõigata. Elusa vihmaussi lõikamine pole eriti lõbus. Vahest panen ka mingeid krõbinaid. Toidupoes müüdavaid krevette söövad ka. Võib pakkuda ka hakkliha, kuid see peaks looma mitte sea oma olema.

Filter võiks olla Su enda hooldamise kergendamiseks. Vesi ei rikne siis nii kiiresti. Muidu pole oluline. Samuti pole oluline mullitaja, sest nad käivad veepinnal õhku hingamas. Ja kindlasti pole vaja soojapulka! Neile meeldib jahedam vesi.

Kui trükid Googlesse sisse Cynops Orientalis või siis Pleurodeles Waltl saad piisavalt infot nende loomakeste kohta. Ka soo määramisest. Info seal loomulikult inglise keelne.

Neid sõbrakesi on väga lihtne ja kerge pidada. Vajavad suht vähe hoolt ja süüagi suurtele isenditele vaja anda vaid kaks kuni kolm korda nädalas.

Kui Sul loomakeste vastu huvi, siis ma vist veel mõne müügisobilikus suuruses isendi leian. Teised veel tillud ning peab ootama nende kasvamist.