foorum.akvarist.ee

Tere.

Mõtlesin, et see foorum siin on hea koht oma akvaariumipäeviku pidamiseks - saan oma asjad kirja ja ehk nõu ka.

Mis siiamaani tehtud, tegemise järjekorras:
- staažikas 96L akvaarium puhtaks tehtud, aitäh eelmistele omanikele Kallele ja Reedale
- hele liiv/kruus korralikult läbi pestud ja akvaariumisse paigaldatud
- paigaldasin flöödi, äravoolu ja soojendi
- kraanivesi JBL Biotopoliga parendatud ja akvaariumisse lastud
- esimesed taimed sees (vt. pilti). Rohutuustid istutasin kiviaukudesse, augutäiteks kasutasin taimejuurte ümber olnud paberilaadset? materjali
- tund aega seista lastud
- filter Eheim 2224 puhtaks tehtud, uued kivid ja švammid sees
- filtrisse akvaariumist parendatud vesi ja sinna juurde JBL Filterstart
- ühendasin flöödi ja äravoolu filtriga, filter käima
- lasin tunnikese käia - vesi oli klaar, lisasin EasyStart bakterikultuuri - vesi tõmbus hästi õrnalt piimjaks
- järgmisel päeval oli vesi ikka veel piimjas, tegin soovituse peale 50% veevahetuse, pilt läks veidi selgemaks
- mullid seintel olid suures osas kadunud

Järgmised sammud:
- toon poest NH3/NH4,NO2,NO3 testid
- kui testid klaarid, siis paari päeva pärast 2x Poecilia Velifera

tervitades,
Allar

Tere tulemast
Kõik mida oled teinud on asjalik ja planeeritud.
Veevahetuse kohta paar sõna. Mullid, täiesti normaalne nähtus. Esimese hägususe peale vett ei vahetaks, kuna puudub oht elusolenditele. Kui tegemist alustava akvaariumiga, tasuks teda võimalikult vähe torkida. See hägu võis olla bakterilisandist tekkinud. Veevahetuste vajaduse määramiseks on testide muretsemine hea algus. Pead veel mõtlema bakterite söögi peale, ehk siis muretsema mõne õunateo, kes toodaks jääke, millest tekib mmooniumi - NH3/4. Võib ka vähesel hulgal kalasööta vette puistata

Järgnevatest sammudest peaks esimene olema ammooniumi või ammoniaagi allikas, mis toidaks baktereid. Muidu pole bakterite vette valamisest mingit kasu.
Põhilised võimalused on: väike törts ainet ennast, väikeste koguste kaupa kalatoitu lisada, et see lagunedes ammooniumi tekitaks, keegi väike olevus nagu tigu akvasse elama (nagu Pets soovitas), "prügikala" või lõplik elanik kohe sisse.

Teoga tsükli tegemine on mõistlik kui sa seda tigu tegelikult ka endale tahad ja paljunemise pärast ei muretse.

Mitmed inimesed on kaladega akvaariumi tsükeldamise vastu aga kui sa juba baktereid oled sisse valanud siis võib sellega omajagu julgem olla. Puriuimega molli peaks olema väga vastupidav kala. Mina julgeks kohe sisse tuua aga ükshaaval ja eeldusega, et kala ei ole juba suureks kasvanud. Loodetavasti sa tead, et puriuimega mollid kasvavad kuni 18 cm suurusteks ja su akva on pigem väiksepoolne nende jaoks.

Valiku pead siiski ise langetama kas keemia, toit või elusolendid. Põhiuba elusolendite koha pealt on see, et reostuskoormus kasvaks vähehaaval mitte suur kogus korraga (ükshaaval ja ei too uut elusolendit enne kui eelmisega näidud normi pole läinud) ja kui testid ohtlikke tasemeid näitavad siis tuleks leevenduseks osalisi veevahetusi teha.

Alles peale ammooniumiallika tekitamist on mõtet testima hakata.

Aitäh nõuannete eest.

Tegin ära järgmised asjad:
- 3 tigu: 2x Neritina sp. ja 1x Clithon Thorn Zebra. Teod on ootamatult vilkad ja liiguvad ühest akvaariumi otsast teise. Üks tigu leidis ilukivis sügava augu, loodetavasti on ta seal peidus ja mitte kodapidi kinni. Tigude paljunemist karta ei oska?
- akvaariumi sissetöötamise jutu peale anti poest mollide toitu - kuivtoit, 65% vetikas, 35% plankton - panin seda näpuotsaga.
- tegin ära NO2, NO3, ja NH4 testid (JBL):

* NO2: 0,025
* NO3: 5-10 vahel
* NH4: 0,1

- testi pealt võiks järeldada, et akvaarium on nitraaditsükli selles osas, kus nitriti tase langeb ja nitraadi tase tõuseb?

Kalavalikust - vajab veel kaalumist. Leidsin ennem Velifera kohta netist 10cm hinnangu (mis on samuti suur kala), aga põhjalikumal uurimisel tuleb sentimeetreid juurde. Aitäh hoiatamast!

Järgmised sammud:
- korduvad testid, et aru saada, millises nitraaditsükli osas akvaarium on.
- kalade kohta uurimistööd teha

t. Allar

Tigudega läksid pisut hoogu. Ükshaaval oleks mõistlikum olnud. Teiseks murekohaks on Neritina tigude ammooniumi ja nitrititundlikus. Nad ei ole kõige parem valik tsükeldamiseks. Molli kohe sisse toomisega oleks muret vähem olnud. Samas bakterite lisamisega äkki ei olegi nii oluline. Muidu on toredad teod ja aitavad akvat tulevikus vetikast puhastada (üks parimaid abilisi) ja mis peamine ei sigi magevees - ei hakka akvat vallutama.

Nüüd kus nad sul olemas on tuleb olukorraga edasi minna. Tee teste ja kui NO2 0.5 - 0.6 mg/l peale viskab siis tee neljandik või kolmandik veevahetus nitritite allapoole toomiseks. Palju olulisem lahendust vajav küsimus on muidugi tigudele süüa andmine. Akvaarium on sul praegu vetikast täiesti tühi ja ilma lisata jäävad nälga. Kahjuks ma ei tea, millega oleks hea Neritina tigusid tühjas akvas toita. Ilmselt kurk, hernes, mingid vetikavahvlid või taimsed põhjakalade tabletid. Olen kuulnud, et Neritinad võivad vahel pirtsakad olla ja kõik ei pruugi töötada. Mina sain kuidagi herne, kurgi ja krevetitabletiga sinnamaale kuni vetikat hakkas tulema aga ma sättisin oma pisikese akva pikale valgusreežiimile ja vetikas tuli ruttu. Ei soovita järgi teha. Ehk annavad kaasakvaristid paremaid soovitusi.

Testimise osas testi kõigepealt oma kraanivesi ära. Siis tead, mis on fooniväärtused ja mis akva omad.
Tõenäoliselt oled selles tsükli osas kus NH4 kasvab ja NO2 ka kasvab. Samas ma ei ole kunagi bakterite lisamisega tegelenud ja siis võib see tsükli värk kuidagi teisiti toimida. Idee järgi justkui ei peakski tsüklit olema. Ehk kommenteerivad need kes bakterite metoodikat kasutavad.

Kui sa alles valid kalu siis testi kasvõi ribatestiga oma vee pH ja karedused ka ära. Saad teadlikumaid valikuid teha.

Tänane päev:
- testid (JBL):

* NO2: 0,01
* NO3: 1
* NH4: 0,1-0,2

- so. NO2 on langenud, NO3 tublisti langenud, NH4 tõusnud
- Kolmele teole veerand JBL Novofect tabletti iga kahe päeva tagant
- Tõin poest Aqua Nova klaastermomeetri, aga kuna see näitab akvaariumis +14C, siis viin selle tagasi.
- Taimedega tegin muudatuse - kivi sisse istutatud rohututid istutasin liiva sisse ringi, täidismaterjali viskasin akvaariumist välja. Ei olevat kivitaim. Tegelikult hakkas mind ka juurte ümber olnud täitematerjal häirima - meenutas veidi klaasvilla ja lõhn ei tundunud akvaariumisõbralik - so. puhas kõhutunne, aga parem karta kui kahetseda.
- Kivi osas sain teada, et see konkreetne kivi teeb vett karedamaks. Testideni siiski täna ei jõunud.
- Vesi on täiesti klaar, mulle pole

Järgmised sammud:
- Testid - ka pH ja karedus.
- Kalavalik endiselt õhus.
- Valgusele taimer panna.

Nüüd tulebki usinalt testida NO2, et saada teada veevahetuse vajadus. Samuti hoiaks silma peal ka NH3, et see liiga kõrgeks ei vea. Abi ikka veevahetusest

Edu

Kas need paremal ääres olevad taimed on anubiased? Neid ei ole mõistlik pinnase sisse istutada. Need on rohkem kännu või kivi peale istutamiseks.

Päris mitu päeva on mööda läinud, vahepeal on toimunud järgmised asjad:
- Lasin sisse kaks kala - platid, Xiphophorus maculatus
- Anubiased liigutasin pinnasest kivi külge. Kivi küljes oli sobivalt avausi, kuhu taimed kinnitusid ilma liimi või tamiilita. Aitäh soovitamast.
- Muru (Eleocharis acicularis) istutasin veelkord ringi - jagasin väikesteks kimpudeks ja istutasin väikeste vahedega liiva.
- NO2 ja NO3 on püsinud normis
- NH3 on tõusnud, täna oli 0,1-0,2 vahel. Tegin 30% veevahetuse. Vesi seisis Biotopoliga tund aega, enne kui akvaariumisse läks.
- Veevahetuse käigus sai ka põhi sifoonitud. Sifoonimise lõpus sai tehtud ka algaja viga, so. osa sodist valgus vette tagasi.
- Täna on seitsmes päev, panin järgmise koguse Easystart baktereid vastavalt juhendile.
- Akvaariumi pH on 7,5, kraanivesi 7,5 ja 8 vahel. Ostsin liiga laia vahemiku testi, sellega täpsemat pH taset ei näe.

Platide kohta tähelepanekuid - esimesel päeval jäi mulje, et üks kaladest sööb tavalisi pelleteid, teine aga on taimetoitlane. Järgmistel päevadel sõi siiski ka teine kala pelleteid.

Toitmine - ma ei saa hästi aru soovitusest, et toitu tuleb panna nii palju, kui kalad minuti jooksul ära söövad, sest osa pelletitest vajub põhja ja sealt platid ei söö. Pealegi pole platid veel ära õppinud, et kui ülevalt toitmiskaas ära võetakse, siis tuleb nobedasti sööma tulla. Püüan praegu ise kogustega ettevaatlik olla. Veel üks huvitav tähelepanek - kui ma anubiased kivi külge kinnitasin, muutus kivi platidele oluliselt huvitavamaks - avastatakse auke kivi sees ja varjutakse pigem kivi taha (enne tehti varjuti soojendi taha).

Teod - Neritinad on aktiivsed, liiguvad palju. Lemmikkoht on akvaariumikaane all, aga on mõned korrad ka liiva sisse kaevunud. Clithon thorn zebra on rahulikum, liigub aeglaselt ja kaevub ainult liiva sisse. Ei oskagi hinnata, kas see ongi tigude puhul normaalne või on tarvilik elukeskkonna parandus.

Taimedest - anubiaste lehtede alla tekivad pruunid terad. Korjan neid käsitsi ära, ehk saab lahti.

Üldist - teemasid, kuhu akvaariumi pidamisega seoses süveneda, on palju.

Edasi:
- järgmisteks kaladeks tahan võtta põhjakoristajaid, aga enne ootan ära, mis NH3'st saama hakkab.
- taustale pikki taimi juurde
- autotmaatsöötja, et tööreiside ajal kalad toidetud oleksid
- valgus taimeri taha

Sellest ühe minuti soovitusest ma ei ole aru saanud , mul neelavad kalad mõne sekundiga küllaltki suure koguse toitu. Kui ma pudistaks toitu ette terve minuti jooksul, siis reostuks akva paari päevaga. Söödan 2 korda päevas. Tablettsöödaga on muidugi teine lugu.Ilmselgelt ei kehti ka siin 1 minuti soovitus.

Söötmisel kasutan vana head koputamist. Vahetult enne toidu pudistamist koputan sõrmedega klaasile.
Mõne päevaga on kaladel süsteem selge, et koputamine=söögiaeg.

Anubiast või pinna peale panna küll aga risoom peab pinnase peale jääma. Kividele ja juurikatele kinnitamine on tsipa lihtsam ja kindlam.

Platid söövadki nii taimset kui loomset. Näkitsevad sageli natuke vetikat kõrvale.

See minuti-paari soovitus on mõeldud helvestele. Viskad näpuotsatäie sisse ja kui paari minuti pärast ikka veel helbeid hulbib ringi ja vajub põhja (kalad pole ära söönud) siis oled liiga palju andnud. Graanulitega tuleks pigem loendada mitu tükki annad.

Natuke liiga kiiresti tood elanikke akvasse. Oleks pidanud tigude sissetoomise järel aega andma. Kui ilma bakteriteta tsüklit teha siis võtaks sinu akvaga kuu aega kindlasti enne kui biofilter on toimima hakanud ja nitritite näidud alla tulnud. Bakteritega võib kiiremini minna aga ma ei usu siiski, et päris ilma kohanemisajata saaks. Sinu akvas pole tõenäoliselt nitritite näidud veel üles minema hakanudki. Seda näitab, et sul on NHx näidud miinimumist kõrgemad. Kohanenud akvaariumis oleks need näidud nö nullis. Kui sa praeguses staadiumis tood palju elanikke sisse siis seda rängem saab olema nitritite olukord kui bakterid tööle hakkavad ja NHx nitrititeks muundavad. Ühel hetkel hakkavad bakterite töö tulemusena NHx näidud alla tulema ja nitritid üles. Uuri natuke akvaariumi lämmastikutsükli graafikuid, et asjast korralik pilt ette saada. Veevahetustega saab näitusid kontrolli all hoida aga sellevõrra pikeneb ka biofiltri väljakujunemine.
Soovitan põhjakoristajate sissetoomisega oodata vähemalt kuu ja kui siis näidud korras on võib edasi elanikke tuua.

Aega on vahepeal palju mööda läinud, kirjutan kokkuvõtte:

Kõigepealt nitraaditsüklist - minu kogemuse järgi ei saa EasyStart bakteripreparaati imerohuks lugeda, so. olen alles praegu seisus kus nh3 on nullis, no2 on 0,05 ja no3 rohelises, so. reguleeritav nädalaste veevahetustega. Tsükli tipphetk oli kaks nädalat tagasi kui no2 oli 0,6 peal ja nh3 0,3 peal (sellele eelnenud ülepäevaste 30% veevahetustega), siis oli mul nädala pikkune reis ja sealt tagasi tulles oli no2 0,4 peal ja nh3 rohelises. Võttis veidi ärevaks küll. Seega ikkagi 1+ kuud läheb enne kui nitraaditsükkel normaliseerub. Samas, tsükli tipphetkel ja reisinädala jooksul lisasin pere abiga EasyStarti igapäevaselt, nagu juhendis soovitati kõrgete näitajate puhul - võibolla siis ikkagi pääsesin just preparaadi abil kõige hullemast.

Nitraaditisüklit ilmselt mõjutas ka kahe anubiase juuremädanik, mida ei osanud vaadata ega kahtlustada. Ma ei tea kas siin on seos (netist otsides ei leidnud), aga mõlemad mädajuurtega anubiuased olid mul valge augukivi külge kinnitatud. Juurtpidi liivas olnud anubiased on jällegi kenasti juuri ajanud.

Peale nädalast akvaariumist eemalolekut otsustasin, teen akvaariumi kõikumiste suhtes kindlamaks:
- panin filtrisse searchem purigen paki
- lisasin valgust, nüüd on lisa-led'ide abil ~40 luumenit liitri kohta
- paigaldasin co2 süsteemi, nüüd on akvas co2'te ~25mg/l kohta, taimed hingavad silmnähtavalt
- lisasin taimi - kardhein, hygrophila siamensis, egeria densa, bacopa caroliniana, echinodorus palaefolius?

Loodetavasti annavad nobedalt kasvavad taimed oma osa nitraaditsüklile.

Iluasjadest panin juurde mangroovi juurika ja kleebitava tausta. Taustast sain paigaldamise ajal õhumullid kenasti välja, ent kuivades on paaris kohas mullikohad tagasi tulnud.

Kaladest on juures 4 otot.

Muud tähelepanekud:
- platid on mul emane ja isane ja pean nüüd aru saama, kas platide suhe 1 isane 2-3 emase kohta on vajalik. Isane on aegajalt väga aktiivne emase suhtes, samas akvaariumis on nüüd palju kohti, kuhu emasel varjuda.
- Kardhein kasvab mühinal, hygrophila samuti
- co2 on solenoidiga samas tsüklis mis valgus, aga mõtlen, et panen co2 tund kaks varasemaks kui valgus
- co2'st veel - hommikul hakkab kõige varem hingama kardhein (õigemini on see mulle täis juba enne valgust), siis anubias, siis hygrophila. teised vähem
- juurikal on veidi valget habet, aga tundub olema heaks toiduks otodele ja tigudele.
- tigusid peab jälgima - üks jõudis plehku panna nii, et leidsin ta paari meetri kaugusel akvaariumist, diivani tagant. Oli end teokarpi sisse tõmmanud, ent kenasti elus
- taimedele lisan rauda
- vetikaid ei ole (va valge habe juurikal)
- vesi on tanniinidest veidi pruun. Pesin küll juurika korralikult läbi, valasin ka keeva veega üle, aga läbi ei keetnud. Filter samas teeb head tööd ja eestvaates ei saa pruunist värvitoonist arugi, küll aga külgvaates
- kevadpäikese tulekuga selgus, akvaariumi üks nurk oli päikesevalguse käes, see tingis temperatuuri tõusu 24->26C. Liigutasin akva veidi ringi.
- lapsed rääkisid, et akvaariumis on üks prügitigu, aga pole seda kahjuks üles leidnud

Co2 süsteemist:
- värskelt paigaldatud süsteemis oli väga keeruline co2 mullide arvu reguleerida, so. kas tuli korraga palju või siis üldse mitte midagi. pluss oli reguleerimisel tugev inerts.
- ühe päevaga läks süsteem justkui iseenesest paika ja nüüd saan ka peenelt ja stabiilselt timmida
- tagasivoolu klapp hakkas korralikult tööle kahe päeva pärast

Tagantjärgi tarkus:
- oleks pidanud enne kruusakihti lisama taimedele sobiva kihi. Praegu nuputan, kas on mõtet taimedele juurte alla suruda toitainetega savikuule. Et kas taimedel on seda reaalselt vaja ja kas savikuul liiva sees mu põhja hiljem mudaseks ei aja.

Järgmised sammud:
- testid - no2 nulli.
- co2 solenoid eraldi taimeri peale
- ei lisa midagi ja üritan mõne aja rahulikult akvaariumi jälgida. saab olema keeruline, sest näpud sügelevad.

Taimedega annan sellise soovituse- mul jäi ka spets pinnas algul panemata, kuid nüüd tagantjärgi ostsin sobiva pinnase, panin koos veega jääkuubiku vormidesse ja surusin pinnasesse. Pole küll päris see, aga kuna 500L tühjaks ei kannata tõsta siis oli see päris hea lahendus. Ka taimed said parema kasvuhoo sisse

_________________

https://www.facebook.com/MariSulePhotography

Kuidas taimed kylma kuubikusse suhtusid, lehed kollaseks ei läinud?