foorum.akvarist.ee

Kuidas lihtsam puhastada?

_________________
Ole tore!

Suurema akva eelised on tegelikult mitte väiksem vajadus puhastamise järele vaid see et mida suurem akva, seda aeglasemalt toimuvad muudatused ja seda rohkem on Sul vabadust taimede ja kalade valikul. Pisikese akva puhul kui miskit läheb viltu siis on õnnetus kiire juhtuma, suurema akva puhul on rohkem aega vigu parandada. Kui vähegi võimalik siis soovitaks küll akvat alates 100 liitrist, no äärmisel juhul 80 l kanti. Kiusatus kalu juurde võtta on kerge tekkima, liiga palju kalu sissetöötamata akvas on aga tavaline probleemide põhjus.

Kui läheb ostuks siis juba 250-..L kast kui vähegi mahub ja võimalusi on.
Kui hobi meeldib siis ka 80l jääb aastaga väikseks.Proovitud asi juba. Omal olnud 60l,120l,90,300l ja nüüd kohe kohe 500l.
Kindlasti tasub osta tehnika mis oleks võimsam kui akvaaarium L(kui on võimalik reguleerida filtri võimsust, natuke võimasam soojendi ei tee kunagi paha.)

Kusjuures teeb küll. Asi selles et liiga võimas soojendi saab kiiresti temperatuuri üles, siis ootab kuni temperatuur langeb alla ettenähtud nivoo ja kütab jälle kiiresti üles - selliseid sisse-välja plõksimisi tuleb märksa rohkem kui sobiva võimsusega soojendil millel temperatuuri tõstmine käib sujuvamalt ja pikema aja jooksul. Kokkuvõttes - kui soojendi on tavaline bimetallist temperatuurilülitiga soojenduspulk siis liiga võimas soojendi kärssab kiiremini maha, sest bimetalllüliti plõksimiste arv on piiratud. Ja kui soojendi on võimas ja lüliti kärssab mitte katkestusse vaid lühisesse siis keedetakse kiiresti valmis uhhaa, paraja võimsusega soojendi puhul võtab see pisut kauem aega.

Huvitav teooria sul.
Aga mina arvan,et vesi akvaariumis jahtub sama kiiresti olenemata soojendi võimsusest.Seega lülituste arv jääb ju samaks.
Suurema soojendi eelis on kiiremini soojenev vesi ja külmadel talvedel kus soojendi saab rohkem kasutamist tuleb see kasuks.

Vesi jahtub jah sama kiiresti. Kui pulk on nii lahja, et vesi jahtub sama kiirusega nagu soojendi soojendab, siis on soojendi 100% ajast taga ja lülitamisi ei toimu ühtegi. Kui soojendi peab vee soojana hoidmiseks ainult 10%ajast taga olema, siis ta klõpsib päris sagedasti sisse-välja.

Soojendi sisse-väljalülitumistsükli pikkus pole mitte ainult jahtumisele kuluv aeg vaid jahtumiseks ja soojendamiseks kuluv aeg kokku. Ehkki rehepeks juba selgitas asja õieti, lisan ka pildikese illustreerimaks asja, soojendi lülitub antud pildil sisse 23 kraadi juures ja välja 24 kraadi juures. Mida võimsam soojendi, seda rohkem sisse-väljalülitumistsükleid samas ajavahemikus.

Eks targemad teavad paremini.

Asi on ka selles, et bimetall "termoandur" reageerib tegelikult soojendi enda temperatuurile. Loomulikult on seos vee temperatuuriga olemas aga esmalt mõjub ikkagi soojendi temp. Võimas soojendi kütab end kiiresti üles ja siis lülitub välja. Edasi toimub soojusvahetus veega kuni tekib tasakaal ja temp. langeb. Mingil hetkel lülitatakse pulk jälle sisse.
On selge, et võimsam soojendi suudab end kiiremini üles kütta...ja võib-olla isegi normaalselt töötades kaladele ohtlik olla. Ega asjata ei anta kaasa plastvõret pulga ümber panekuks - et kalad ei saaks end kõrvetada.
Nagu juba öeldi, saab võimsa soojendi sisse jäämisest (kui bimetall lühisesse läheb) olla ainult kahju.