foorum.akvarist.ee

Kalad

Kalad on akvaariumi soetamisel ilmselt üldse asja mõtteks ja ostu ajendiks. Kuna maitseid, eelistusi ja ka erinevaid kalaliike on aga väga palju, siis on võimatu anda üldiseid nõuandeid.

Kalaliigid on väga erineva päritolu, eluviisi ja suurusega. Sellest on tingitud ka erinevad nõuded nende pidamisele. On kalu, kes on äärmiselt tundlikud vee kvaliteedi, pH taseme, kareduse ja temperatuuri osas. Kuid õnneks on olemas ka väga vähenõudlikke ja leplikke liike. Paljud kalad on territoriaalsed ja agressiivsed.

Võiks mõelda sellele, kas tahetakse luua ligilähedast biotoopi (kooslust, kus on esindatud samad liigid, mis ka looduses samas piirkonnas) või tahetakse üldakvaariumi, kus peetakse koos neid kalu, kes lihtsalt meeldivad. Levinud on ka nn species only akvaariumid, kus domineerib ainult üks liik. Üldakvaariumi puhul tuleb kindlasti vaadata, et soovitud kalad ka omavahel kokku sobiksid ja tülli ei pööraks.
Meeldima hakanud kala kohta küsi kindlasti enne soetamist müüjalt, kas see liik sinu akvaariumisse ikka sobib. Lisaks peaks kindlasti uurima ka internetist, kuna tihti jääb kauplusest saadav info kasinaks.

Veel tuleks kalade soetamisel jälgida, et akvaariumit perspektiivis (kalad ju kasvavad) üle ei asustata. Maksimaalse akvaariumisse sobiva kalahulga välja arvutamiseks on erinevaid algoritme.
Üks on näiteks selline, kus maksimaalne lubatav kalade kogupikkus võrdub akvaariumi pikima külje pikkusega. Kasutatakse ka kalade kogupikkuse ja litraazhi suhte meetodit.
Üleasustamist tuleks erinevalt käsitleda juhul, kui peetakse territoriaalseid (näiteks Cihlidae) kalu - sel juhul võib ka 100 L olla ebapiisav 3 kala jaoks.

Paljunemise järgi jagunevad kalad kudevateks ja poegivateks (gupid, mõõksabad, platyd jne). Paljudele liikidele (näiteks Cihlidae) on omane pesategemise eesmärgil pinnast kaevata (seda enamasti kohas, mis akvaariumi omanikule sugugi ei meeldi) ja seetõttu on koos nendega elustaimede pidamine tihti tülikam ja keerukam ettevõtmine.

Suhteliselt hea pildigalerii koos ingliskeelse lühiinfo ja kommentaaridega levinumaist kalaliikidest leiad aadressilt:

www.aquahobby.com/gallery.html

Teod

Paljudesse akvaariumidesse soetatakse ka tigusid. Enamasti tuuakse nad sinna sihiteadlikult, kuid teise võimalusena saabuvad nad sinna „ise“ (siiski mitte päris ise: need tuuakse sisse teistest akvaariumidest taimede, kalade või pinnasega).
Teadlikult hangitakse enamasti tigusid perekonnast Ampullariidae (Pomacea bridgesii), inglise keeles tuntud ka kui Apple Snail. Eesti akvaariumikauplustes müüdavad isendid on harilikult kas kollased või siis pruunitriibulised, kuid perekonnas on väga mitmekesise värvusega liike (lausa siniseid).
Piisavalt suure akvaariumi ja heade kasvutingimuste juures võivad sellised teod kasvada väikese õuna suurukseks (sellest ka ingliskeelne nimetus). Eluiga on neil kahjuks suhteliselt lühike, ulatudes maksimaalselt vaid mõni kuu üle aasta. Seega ei maksa alati meelt heita, kui ilus suur tigu ühel hommikul enam ringi ei liigu.
Teine grupp on siis need, kes tulevad akvaariumisse "ise". Enamasti on tegemist liikidega Ramshorn, Pond ja Malaysian Trumpet.
Tegelikult kuuluvad ka sellised liigid veekogu normaalsesse bioloogilisse kooslusesse ja on enamasti väga kasulikud, puhastades akvaariumi toidujäänustest ja vetikatest ning kobestades pinnast.
Teod on akvaariumile väga kasulikud, kuna nad söövad ära põhja langenud toidujäänused, samuti aitavad puhastada klaase, taimi ja sisustust sademest ning vetikatest.
Kuna teod on aga väga suure sigivusega, siis võib nende suur hulk ühel hetkel painavaks saada ja tekib tahtmine nende arvukust piirata. Tigudest vabanemiseks (arvukuse piiramiseks) on erinevaid meetodeid:

Eemaldada suuremad isendid füüsilise väljakorjamise teel.

Asetada ööseks akvaariumi põhja (pinnasesse) väike purk kalasöögiga - hommikuks peaks suur hulk tigusid purgis olema.

Panna ööseks akvaariumisse viil kurki (sellele peab kinnitama raskuse, et põhja vajuks) - hommikuks peaks kurk tigusid täis olema.

Mõned kalad (näiteks Clown Loach, paljud tsihliidid) söövad tigusid, kuid enamasti kasvavad sellised liigid väikses või keskmises akvaariumis pidamiseks liiga suureks.

Kasutatakse ka keemilist tõrjet, kuid seda eriti ei soovitata, kuna tigude vastu kasutatavad ained võivad saatuslikuks saada ka kaladele ja taimedele. Keemilisi vahendeid müüakse ka akvaariumikauplustes ja enamasti on neis kasutatavaks keemiliseks ühendiks CuSO4 ehk vasksulfaat. Selline tõrje on ohtlik ka seetõttu, et isegi puhul kui kalad selle üle elavad, tekitavad surnud teod väga tugeva lagunemisprotsessi, mille tulemusena satub akvaariumisse väga palju mürgiseid madalamaid lämmastikuühendeid ja üleliigseid toitaineid. See võib omakorda saada saatuslikuks kaladele ja vohama hakkab ka vetikas.

Vastukaaluks tigudest vabanemisele ka nende paljundamisest.
Pisemate liikide pärast pole vaja üldse muretseda - nemad saavad akvaariumis suurepäraselt ise hakkama.
Apple snailide puhul tuleb enamasti aga inimesel sekkuda. See liik tavatseb oma marjakobarad paigutada akvaariumi valgusti või kaane alla, seal valitseva kõrge temperatuuri tõttu aga need enamasti hukkuvad. Sestap tuleks kookon sealt eemaldada ja asetada kaussi niiskele svammile. Kauss ise võiks asuda suhteliselt soojas kohas. Kausi põhjas peaks olema pisut vett, et svamm pidevalt niiske oleks. Mõne aja möödudes hakkavad marjakobarast väljuma pisikesed teod.



2003-2005 Salakalakas, Tiff