foorum.akvarist.ee

Nagu Sa ise naaberteemas tõdesid rohevetikat vesinikperoksiid ei paistnud huvitavat. Mul pole ka aimu kuidas igasugu nakkused sellesse suhtuvad - usun et kloor on siiski tõhusam.
Ja kloori ei lisata akvasse vaid sellega töödeldakse taimi enne akvasse panemist, seejärel tehakse põhjalik loputus - akvas sellel negatiivseid tagajärgi pole, eriti kui ka kloorieemaldajat kasutada.
Ise enam reeglina keemiat ei kasuta.

Kõik sõltub kontsentratsioonist......kui tegu kännuga, siis võib ju kasutada kanget peroksiidi lahust (3% täitsa piisav), see võtab maha kõik vetikad ja bakterid ja üleüldse kogu "peenema" orgaanika, mida oksüdeerida annab. Ja mingeid jääke ei imbu kuhugi sisse......kloori puhul on alati oht et jäägid imbuvad sisse ja neid sealt kätte saada on raske. Taime pealt annab muidugi valgendi maha loputada, sest taime sisse kloor lühikese ajaga ei tungi, kui tungiks oleks selle taimeksega aamen Kloorieemaldajana toimib muuseas üliedukalt oblikhape ja tema soolad.......keemikud kutsuvadki oblikhapet antiklooriks.

_________________
200L purk, 1 üüratu Jack Dempsey,2 Kribensist, miljon apple snaili, 5 ancut, 2 lahedat säga (Synodontis)
320L purk: 27 liiki taimi, 8 antsu, 1 garra, 1 tank ( Agamyxus), 2 kribensist, 2 hemichromis lifalilit+ lapsed, polypterus senegal, 6 botiat

Huvitav, kust H2O2-te saada võiks, vanasti liikus seda vist apteegis, aga kas ka nüüd veel? Disecoveri abil tean ka, et seda kasutatakse venelaste torpeedodes, selle nahka läks "Kursk". Igatahes sai sellega haavu(?) jms. puhastatud kunagi. Paneb mustuse kihisema küll:) Ja kas see pole mitte kordi kallim, kui kloorilahus?

Vaevalt seda oblikhapet samamoodi akvasse valaksid nagu kloorieemaldajat.
OK, vesinikperoksiidi akvaariumis kasutamisest. Nõrga lahuse puhul ehk pole see nii hull (ja vaevalt ka vetika vastu kuigivõrd aitab) kuid üldjuhul AFAIK (minu teada) tuleb kalad, teod ja muud kasulikud olevused ikkagi eemaldada enne kasutamist. Ühtlasi tuleb arvestada et ära koolevad ka kasulikud bakterid koos kõige sellest johtuvaga.
Pikemalt vesinikperoksiidi teemal lugemist leiab aadressilt
http://www.thekrib.com/Plants/Algae/hyd ... oxide.html
Nii et IMHO (minu arvates) vesinikperoksiidi reaalne eelis on eeskätt selles et kui tõesti vetikast kuidagi teisiti jagu ei saa kui keemiaga siis saab peale elanike mujalekolimist vesinikperoksiidi otse akvaariumi laksata, seda klooriga juba ei teeks.
Taimede eelneval desinfitseerimisel ma aga kloori ees eeliseid ei näe, kui kasutada tugevat vesinikperoksiidi kontsentratsiooni siis peaks mõju taimedele olema sama mis klooriga, nõrk lahus jälle annab ka nõrga efekti. Kloor on aga odav ja lihtsalt kättesaadav. Kännu puhul kui seda kloorilahuses leotada tunde ja pärast kloorieemaldajaga vees nädalaid siis vaevalt mingit riski on.
Aga nagu ikka on see pelgalt mu arvamus, mitte lõplik tõde.

Lühiajaliseks akvakomponentide desinfitseerimiseks (k.a. taimed ) on naatriumhüpokloriti (st. valgendi) lahus ilmselt odavam ja võibolla ka efektiivsem kui peroksiid aga eks igaüks valib ise mida kasutab .......Kuna ma ei taha akvat laiali lammutada ja kalu välja tõsta, siis valisingi peroksiidi ja püüan väikeste koguste pideva lisamise abil habevetikat kui eriti püsivat tegelast kahjustada........Loomulikult, suure peroksiidi kontsentratsiooni puhul oleks efekt suurem, kuid kahjustused leviksid kogu mikroelukate spektrile ja see omakorda viiks kasti tasakaalu väga käest ära. Ja tõsi ta on......peroksiid on viimane võimalus, sest leebemate vahenditega ma habet välja tõrjuda pole suutnud Samuti on tõsi, et nii kloori kui peroksiidi efekt on suures osas sarnane, sest põhitegijaks on monohapnik (keemiliselt eriti aktiivne paardumata elektroniga osake).....hüpokloriti lagunemise puhul lisanduvad hapnikule veel ka mitmed kloororgaanilised ühendid, mis iseenesest kujutavad mürke ja pärsivad igasugust elutegevust. Kloorieemaldi toimib minu teada ainult vaba kloori redutseerimise peal (st. valgendis olev vaba kloor Cl2 ja hüpoklorit NaClO, ClO- ioon) muudetakse kahjutuks kloriidiks (ntx. NaCl ). Kloororgaanika jäägid aga võivad kuhugile sisse jääda ja pahandust põhjustada......Aga noh, see on jälle minu arvamus ja samuti mitte täielik tõde
Eks praktika näitab, mis toimib ja mis mitte.......nii et kallid akvaristid, ärge uskuge teoreetikute pläkutamist, juhinduge ikka praktilisest kogemusest

_________________
200L purk, 1 üüratu Jack Dempsey,2 Kribensist, miljon apple snaili, 5 ancut, 2 lahedat säga (Synodontis)
320L purk: 27 liiki taimi, 8 antsu, 1 garra, 1 tank ( Agamyxus), 2 kribensist, 2 hemichromis lifalilit+ lapsed, polypterus senegal, 6 botiat