foorum.akvarist.ee

Ancistrus sp. (harilik Harjasnina)

Harilik Ancistrus (Harilik Harjasnina) kuulub imisägalaste (Loricaridae) sugukonda, Ancistrinae perekonda. Selles perekonnas on rohkem kui 50 liiki.
Harilik Harjasnina ehk Ancistrus sp. (sp. tähendab species ehk teaduslikult täpsemalt määratlemata liik) on üks selle perekonna esindajaid. Hariliku Ancistruse päritolust teatakse ainult, et ta on pärit Amazonase jõgikonnast, kuid täpsem leviala on teadmata, kuna akvaristide seas on teda kasvatatud laiemalt juba paar- kolmkümmend aastat ja tema algne päritolu Amazonase jõgikonnas on sisuliselt kaotsi läinud (keegi ei mäleta enam).
Praegu peetakse akvaariumis tema tavalist vormi (musta) ja veel viite akvaristide poolt aretatud (looduses pole olemas) vormi. Eestis on akvaristika poodides müügil nii tavalisi musti ning albiinosid kui ka musti- ja albiino looruimesid. Albiino vormidel esineb 2 liini: nähtava mustriga kollased punaste silmadega ja ilma nähtava mustrita albiinod punaste silmadega. Euroopas on veel saadaval kollased mustade silmadega. Kui aga neid erinevaid liine omavahel ristata, saate ebameeldiva üllatuse osaliseks- kõik järeltulijad on esimeses põlves ja enamjaolt ka teises põlves tavalised mustad järglased!
Kuna neid on juba aastaid akvaariumites peetud, ei pea mingeid erilisi tingimusi nende pidamiseks olema, kuid võiks järgida järgmisi nõudeid:
* pidamiseks sobib akvaarium alates 80 liitrist (väiksemates akvaariumites võib juhtuda, et nad jäävad kängu ja ei saagi suguküpseks).
* temperatuur peaks olema vahemikus 22-27 C. Albiinode pidamisel 25-29 C.
* pH 6-8.
* nitraadid ja nitriidid nagu ikka võimalikul madalal.
* tugev vee vool pole vajalik, kuid akvaarium võiks olla varustatud efektiivese filtriga, et vältida hõljumi teket.
Rahva seas on levinud legend, et nad on nn põhjakoristajad ja nn klaasipuhastajad. Päris nii see ei ole. Vetikate eemaldamisega klaasidelt ja taimedelt tegelevad peamiselt noorkalad ja toidujääkidest nad tavaliselt ka ei hoooli. Täiskasvanud kalad reeglina enam klaase ja taimi ei viitsi eriti puhastada. Mis on aga üldreegel - selleks, et Teie Harjasninad tunneksid ennast õnnelikuna ja tervena on kindlasti vajalikud puujuurikad, mille pehmemaid osasid ’’matsutavad’’ mõnuga kõikides vanustes Ancistrused (ja ka paljud teised imisägad). Kindlasti ei tohiks neid koos pidada külmavee kaladega (näiteks kuldkaladega).
Toitumine: kõigesööja, kuid ei tasuks siiski liialdada elustoiduga. Täpsemalt: helvestoit , erinevad tabletid ja graanulid (kuid soovituslikult taimset toitu ja puitu sisaldavad). Aeg- ajalt värske kurk, salatileht , kapsaleht, magus parika jne (rohelist toitu tuleks panna mitte väga suurtes kogustes, et mitte vett häguseks muuta ja ära rikkuda). Kindlasti tuleks selline toit mingi raskusega põhja kinnitada.
Paljundamine: Nagu ikka on paljundamise esimeseks tingimuseks isase ja emase olemasolu. Õnneks on 5-6 cm kalal juba võimalik kala sool vahet teha. Isastel hakkavad kasvama pähe ’’ vuntsid’’. Täiskasvanud emastel kaladel ilmuvad teinekord ka väikesed vuntsid huulte servadesse, aga nad on oluliselt väiksemad kui isaskaladel. Täiskasvanud isased on reeglina alati suuremad kui emased ja samuti on neil alati oluliselt võimsam pea.
Kudemisviisilt on nad koopaskudejad. Õnneks on nad suhteliselt vähenõudlikud koopa suhtes- selleks sobib väiksem lillepott, küljelikeelatud kookospähkli koor, õnarus puujuurikas jne. Minu tähelepanekute järgi on kudemiseks ja marja arenguks vajalik soojem temperatuur (27-30C) ja tavaliselt kutsub kudemise esile veevahetus oluliselt jahedama ja pehmema veega (kuni 1/2 akvaariumi mahust). Kudemise käigus koetakse tavaliselt 30-150 kollast värvi marjatera, (suuremad ja vanemad kalad koevad tavaliselt rohkem marjateri), läbimõõduga 1,5-2 mm. Marja ja maimude eest hoolitseb isaskala. Maimud kooruvad tavaliselt 5-6. päeva pärast ja jäävad pesasse kuni rebukoti tühjenemiseni (tavaliselt veel 5-6 päeva). Pärast rebukoti tühjenemist jätavad nad pesa maha ja vajavad kohest toitmist. Esimeseks toiduks sobib ideaalselt näiteks Tetra Min ’’Baby’’. Minu tähelepanekute järgi on toiduks jälle vajalik juurikas, selle puudumisel kasvavad noorkalad oluliselt aeglasemalt. Hiljem peaks kindlasti olema toiduks ka spirulinat ja rohelist komponenti sisaldavad tabletid.
Kui tahate noorkalad ilma suuremate kadudeta üles kasvatada, peaksite peale kudemist maimud eraldi akvaariumisse panema. Kõige lihtsam on seda teha veel siis kui maimud on veel koopas, tõstes koopa koos isasega eraldi akvaariumisse. Eraldi akvaariumis peaksid olema kindlasti alguses täpselt samad vee parameetrid. Pärast seda kui maimud on koopast välja ujunud, peaks isase nende juurest üldakvaariumisse tagasi tõstma.
Maimuakvaarium peaks kindlasti olema varustatud lihtsa svammfiltriga (kuhu noorkalad sisse ei saa ujuda ja lõksu ei jää) ning lisaõhustajaga. Toita tuleks võimalikult sagedasti. Enne iga uut toitmist tuleks vana järgijäänud toit ja väljaheited põhjast eemaldada. Maimuakvaariumisse peaks kindlasti laskma mõned teod, et nad toidujäägid ära sööksid. Umbes 4-5cm suurused maimud on juba piisavalt elujõlised, et nad ühisakvaariumisse lasta või teistele akvaristidele jagada.

Kasutatud kirjandus:
Ingo Seidel: ''Back to Nature. Guide to L- Catfishes'' (2008a.)

Loodan, et Teil on sellest artiklist kasu .

Edu soovides, foorumi liige rroomm.


PS! Mõned pildid minu haruldastest ja vähemharuldatest imisägadest on minu albumis.

_________________
Haruldased imisägad:
L046 10+tk

rroomm, kõik väga hea, ent juuriks välja nimetuse Ants. eriti, kui sa tahad oma artiklit artiklite lingikogu alla lasta panna. televiisorist sai juba ammu telekas, aga Ants, Oto ja Sae külvavad asjatundmatu jaoks segadust. mõnel võib tekkida näiteks tahtmine selliseid onusid otsida akvaristikapoest. hoidku jumal, kui talle satub ette müüja, kes sellesse foorumisse ühtegi klahviliigutust teinud pole.

Eestikeelne vaste Ancistrusele on Harjasnina. Liigina levib meil enim Ancistrus dolichopterus.

P.S. Põlts, kui sa juhtud seda lugema, siis vaata oma taksonoomilises loendis üle, kas sa mitte ladinakeelse nimetusena kedagi teist sinna lahtrisse märkinud pole. Ma kahtlustan nimelt, et hoplogenys ja dolichopterus ei pruugi olla üks ja seesama loom.

Ma siiski ise arvaks, et rahvapärase nimetuse viide võiks jääda. Ehk veidi rõhutada et pole tegu päris tõsise nimega aga on ju kasulik teada. Ehk siis saavad kõik aru, kui algaja soovile saada pilte antsudest võib vastata naljaga: http://images.google.ee/images?hl=et&cl ... e&aq=f&oq=
Artikkel muidu väga viis!

Ants on sinna lihtsalt pandud asja rahvapärasemaks muutmiseks. Eks ma kaalusin tükk aega ka ise, kas seda nime kasutatada. Tuleks tõepoolest kasutada nimetust Harilik Harjasnina. Viisin artiklisse mõned parandused sisse.
Kahjuks on antud liik teaduslikult siiski Ancistrus sp. (s.t määratlemata liik). Ancistrus Dolichopteruse näol on tegu hoopis teise Ancistrusega, mida kahjuks ekslikult kasutavad kõik kauplused (Ja kahjuks mitte ainult Eestis.

Ancistrus Dolichopterus (määratletud juba 1854 aastal Kner poolt) on
selline kala, mille pidamiseks ja aretamiseks on vaja hoopis teisi tingimusi:

http://www.planetcatfish.com/catelog/sp ... ies_id=221

Ning kahjuks pole ta ka Ancistrus Hoplogenys (Günther 1864a):

http://www.planetcatfish.com/catelog/sp ... es_id=1806

Lugupidamisega rroomm.

_________________
Haruldased imisägad:
L046 10+tk

Tjah, ka mul esmasel lugemisel see "Ants" lausa torkas - muidu hästi kirjutatud ning tõsine artikkel, kuid see on justnagu kuskilt mujalt sinna eksinud kild. Võib-olla ka seepärast et mitte ei konstateerita et "akvaristide slängis kasutatakse ka nime ants", vaid justnagu legaliseeritakse selline kõnepruuk (no umbes nii nagu pedagoogide ajalehes kasutataks iseenesestmõistetavatena termineid mata, füssa jne. - kahtlemata on need ju ka laialt kasutatavad ning neid teavad ka pedagoogid).
Lisaks minu meelest kui Ants kirjutatakse suure algustähega siis see pretendeerib siiski rohkem mingi meesterahva kui kala nimekujule (no samamoodi on ju sipelgas pisike putukas, Sipelgas aga pigem kellegi perekonnanimi).
Aga muidu hästi kirjutatud ning teretulnud töö, loodetavasti on rroomil ka edaspidi mahti seda jätkata.

Tegin artiklisse muudatused sisse- nüüd peaks kõigile vastuvõetav olema

_________________
Haruldased imisägad:
L046 10+tk

Suht algaja akvaristina kinnitan, et sellisest artiklist on väga palju abi ning ootaks meeleldi teisigi sama laadseid ja põhjalike artikleid.
Seda küll, et pealkirjas võiks olla nn. ametlik nimi, aga rahvapärane nimi võiks ka äramärgitud olla. Mul oli omal ajal tükk tegu "lendava rebasega" (flying fox)

_________________
250l, 60l, 54l

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... terus_(aka).jpg
see on siiski ancistrus dolichopterus. vaata rroomm, kõige lugupidamise juures sinu suure tehtud töö juures, kauplusel ei ole põhjust kahelda kalakasvatuses paljundatud kala liiginimetuses, mille delegeerib müüjale paljundaja. aretatud vormid, milles on ristatud mitu alaliiki, tulevad poodi tõesti sp. nimetuse all ja selle nimetuse all neid ka sellisel juhul müüakse. oma postituses viitasingi ma sellele, et meil on see levinuimaks alaliigiks, mitte, et kõik kauplustes müüdavad ancistrused oleksid seetõttu dolichopterused.

Mina toetun kõige uuematele andmebaasidele.
Viimastel aastatatel on väga palju ära tehtud nende korrastamiseks.
Kasutan oma infoallikana maailma ühte juhtivamat akvaristika ajakirja DATZ (mis käib mul juba aastast 2004 , mis on L-sägade klassifikatsiooni looja ja korrastaja. Samuti toetun L-sägade klassifikatsiooni ja uuemate raamatute autori Ingo Seidel raamatutele ja artiklitele.
Samuti olen püüdnud endale muretseda antud valdkondades üle maailma aksepteeritud autorite kirjandust ja toetun alati nende andmetele.
Tõepoolest on antud valdkonnas siiani üsna palju segadust nimedega ja paljud aretajad ning ka müüjad ei kasuta nende müügiks õigeid nimesid.
Samuti on väga palju imisägade liike siiani teaduslikult määratlemata.
Töö selle korrastamiseks käib kogu aeg ja DATZ ajakiri juhib pea igas numbris tähelepanu liikide nimetuste väärkasutamisele ja andmebaaside korrastamisele. See on aga juba järgmine teema, kas interneti lehekülgede loojad ja müüjad ka need korrektiivid oma andmebaasidesse viivad või mitte.
Võin tuua kümneid näiteid, kus kalade teaduslik nimi erineb kaubanduslikust nimest.

Internetis on kõige usutavam andmebaas siiski:
www.planetcatfish.com

Kui seal vaadata Ancistrus perekonna all olevaid liike võib leida palju suhteliselt sarnaseid, kuid samas erinevaid liike.

http://www.planetcatfish.com/catelog/fa ... amily_id=4

Lugupidamisega rroomm.

_________________
Haruldased imisägad:
L046 10+tk

kui ma ei eksi, siis Ingo Seideli uurimistöö põhines saksakeelse nimetuse Blaue Antennwels ehk Sinise antennsäga liigivaste leidmisele just sellest sinisest värvusest lähtuvalt. siinjuures tuleb mängu ladina keel ja taksonoomilise nime andmine uuele liigile ja selle tõlkimine. sakslased panid puusse dolichopterusega niipalju, et said selle sinise värvi sinna sõnaalgusest doli (sinine lind lad.am. originaalkeeltest). liiginimetuse andmisel Ancistrus dolichopterusele tuli see dolichopterus suure tõenäosusega hoopis kehakuju sarnasusest ammu väljasurnud dolichopteridae klassi esindajatele vt. pilti http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... pterid.jpg

sinine ladina keeles on hoopis caeruleus.

Ma arvan, et tegelikkuses on meil mõlemal mingil määral õigus, lihtsalt sõltub vaatenurgast kust vaadata. Ja ega see suurt ei muuda asjaarmastajate jaoks kes on otsustanud endale mingi kala hankida.
Nagu ma juba mainisin on segadus nende liigitamisega väga suur.
Näiteks loetakse 1995a ilmunud L- numbrite klassifikatsiooni ( Aqualog: Loricaridae all L- Numbers) juba totaalselt vananenuks. samuti loetakse osaliselt vananenuks DATZ toimetuse klassifikatsioon aastast 2004 (DATZ Special All L-numbers).
Lisaks sellele on 5 aastaga rohkem kui 50 liiki imisägasid Amazonasest juurde avastatud, rääkimata senise andmebaasi korrastamisest. Tõepoolest kaubanduslike nimedena antakse talle nii Common bristlenose Catfish, blue bristelnose catfish või lihtsalt bristelnose catfish (Millele ka Ingo Seidel 2008a ''Back to Nature Guide to L-Catfishes'' raamatus viitab).
Praeguseks on vähemalt Saksamaa kaubanduses mindud üldiselt üle DATZ L-numbritele vältimaks arusaamatusi (see ei tähenda muidugi, et kalu ei müüda ka teaduslikult valede nimede all).

PS! L- numbrite klassifikatsioon mõeldigi DATZ ajakirja poolt välja selleks, et vältida suurt segadust nimedega. Kahjuks pole tavalisele harjasninale L numbrit väljastatud, viidates segadusele seoses tema algse päritoluga.

Lugupidamisega, rroomm.

_________________
Haruldased imisägad:
L046 10+tk

Päris huvitav keskustelu siin tekkinud. Mul on kenake kaktuste kollektsioon, seal süstemaatikaga sama häda. Iga paari aasta tagant mõni tedlane leiab, et oleks vaja mingid perekonnad kokkuliita,-lahutada. ja nagu ikka , leiab ta hulganisti oponente. Sealt tekivadki sellised jamad, et üks ja seesama taim võib esineda mitme ladinakeelse nime all, ühte aksepteerivad Euroopa, teist Jaapani, kolmandat Põhja-Ameerika, neljandat Jaapani ja viiendat veel mõned teised teadlased, kel omaette arusaam süstemaatikast. Katsu siis aru saada, mis see nendest õige on. Aga antud teemast - kujutage nüüd pilti kui teie viie aastane tütar peaks teile ütlema, et meie Harilik Harjasnina kiusas jälle Siiami Vetikamugijat? Tekitab ikka peavalu küll selline pikk ja lohisev lause, vaatamata sellele, te kõik ju korrektne. Kindlasti oleks vaja teda kalade eestindatud nimesid aga ei ole ju probleem kui kasutatakse ka välja kujunenud rahvapäraseid nimesid?

_________________
200l: Eheim 2026 Proffesionel2 ja JBL CristalProfi e900 - pterophyllum altum peruensis,erinevad ramirezid,mikrogeophagus altispinosus, apistogramma borellii,corydoras paleatus.
65l: Tetratec EX600 - erinevad tetrad.

probleem on selles, et see rahvapärane nimetus on levinud kitsalt ainult selle foorumi piirides. nagu mõnest teisest postitusest lugeda võib, saab mõni onu lausa kurjaks, kui poemüüja ei tea, kes on SAE või Oto. sestap ma juhingi sellele tähelepanu, et ärge võtke neid lühendnimesid nii iseenesestmõistetavana, et igaüks neid teadma peaks. ei tea ja ei peagi teadma.
ladinakeelse nimetuse meeldejätmine on kasulik arusaamatuste vältimiseks. ma ei saa kätt ette panna nende lühendite tekkimisele aga kui mu töömeilile potsatab kiri "Tere, kas teil 140-liitrist akvat oleks pakkuda ja kas saaks tellid mõned antsud, kaks otot ja ühe sae?", siis ma sügan küll kolm korda kukalt, enne, kui vastust kirjutama hakkan. asutuse nimel peab minu vastus olema korrektne aga kui inimene on endale need lühendid endale pähe tagunud, siis kas ta üldse aru saab, kui ma vastan talle, et "Gyrinocheilus siamensised on hetkel kaupluses müügil".

Kui keegi mulle nii kirjutaks siis võtaks see mulgi kukalt sügama - Gyrinocheilus aymonieri oleks arusaadav ja Crossocheilus siamensis kah, aga vat selline kombinatsioon küll mitte...
Aga igasugu kolmetäheliste lühendite ja antsude/Antsude kasutamises olen küll igati nõus - kui on ametkliku artikliga tegu siis see pole see koht.

Grossocheilus, vabandust, minu viga. Siit moraal, et töö ajal ei tohi kõrvaliste asjadega tegeleda