| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Milline liiv valida https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=6&t=3414 |
1. leht 1-st |
| Autor: | macintosh [ Pühapäev Mai 08, 2005 04:33 ] |
| Teema pealkiri: | Milline liiv valida |
piemat aega on mul kahtlus, et akva põhi, mis mul hetkel käigus on pole kõige sobivam. Seltskond nimelt kirevahvenlased. Põhjaks purustatud marmor (sisuliselt valge jämedafraktsiooniline kruus 7-12 mm). Lugesin nüüd täna siit ja sealt juurde ja jõudsin veendumusele, et vahetamist tahab see asi tõesti. Seega ei ole midagi lihtsamat, kui sammud ehiuspoodi liiva ostma, aga võta näpust, üks asi, mida polnud silmas pidanud on asjaolu, et pakitud ehitusliiva on mitme fraksiooniga: 0,5 - 2 mm ja 2-6 mm. Seega olen nõutu: kumba oleks obivam? |
|
| Autor: | rillekas [ Pühapäev Mai 08, 2005 04:36 ] |
| Teema pealkiri: | |
2-6mm ehitusliiv on kõige etem. |
|
| Autor: | Hard [ Pühapäev Mai 08, 2005 09:58 ] |
| Teema pealkiri: | |
rillekas kirjutas: 2-6mm ehitusliiv on kõige etem.
etem küll, aga mille jaoks? Kui taimi pole plaanis eriti kasvatada ja malawi kalade puhul võib see ka nii olla, siis puht maitseasi ma arvan ja isiklikult valiks isegi tolle peenema variandi... Kui plaan taimi ka kasvatada, siis selleks on tõesti see 2-6 mm parem ilmselt enamiku arvates. |
|
| Autor: | Bioloog Külli [ Esmaspäev Mai 09, 2005 05:31 ] |
| Teema pealkiri: | |
Ka peenem sobib väga hästi taimede jaoks, on isegi pisut parem. |
|
| Autor: | macintosh [ Esmaspäev Mai 09, 2005 08:32 ] |
| Teema pealkiri: | |
väga hea, mul siin nüüd siis kaks arvamust Aga kas keegi suudaks ka põhjendada oma seisukohta. Et mille poolest siis üks või teine variant parem on. Hetkel nõutus kasvab. Netist ka selget ja arusaadavat vastust nagu leidnud pole - kui keegi oskab viite anda - olen tänulik. |
|
| Autor: | Bioloog Külli [ Esmaspäev Mai 09, 2005 09:24 ] |
| Teema pealkiri: | |
Sul on ju puha herbivooride kari. Taimi vist ei ole plaanis panna? Kuigi minu meelest oleks ikkagi punt rohelist akvasse vajalik, aga eks maitseid ole erinevaid. Vallisneria americana gigantea muidu sobiks sinna, anubiased ka. See black convict arvatavasti tahab pisut kaevata, aga teistel pole selleks erilist vajadust. Kaevamiseks sobib peenem liiv, aga 2-6 mm pole ka veel liiga jäme. Taimede jaoks... no ega need taimed looduses ju kasva kuskil kiviklibus veekogudes, ikka pehmemas ja peenemateralises põhjapinnases. Peenema liivaga pidavat olema see häda, et aja jooksul(aasta vist, nii nad siin räägivad) vajub liiv pisut kokku ja peenemate terade puhul tekib kergemini põhjapinnasesse anaeroobne keskkond ja siis hakkavad seal igasugu kahtlased elukad elama ja mitte just kõige kasulikumad protsessid toimuma. Mina seda oma akvades täheldanud ei ole, sest pinnases elavad mul nn tornteod, kes seal käike uuristavad ja nii liiva segavad... Samuti pole mul pinnas eriti paks, nii 2-3 cm max. |
|
| Autor: | macintosh [ Esmaspäev Mai 09, 2005 10:22 ] |
| Teema pealkiri: | |
Bioloog Külli kirjutas: Sul on ju puha herbivooride kari. Taimi vist ei ole plaanis panna? Kuigi minu meelest oleks ikkagi punt rohelist akvasse vajalik, aga eks maitseid ole erinevaid. Vallisneria americana gigantea muidu sobiks sinna, anubiased ka. Tegelikult tahaksin taimi küll, aga esimesed katsed, mis tegin olid ebaõnnestunud - kalad hävitasid need ülehelikiirusel Siin peab veel katseid läbi viima. Ja tegemist on mitte herbi vaid omnivooridega Esimsel katsel läksid siis: Vallisneris (ilmselt asiaticus) ja Hygrophila Corymbosa. Võtsin kasutada soovitusi, mis toodud siin: http://www.malawicichlidhomepage.com/aq ... ank_1.html Tsiteeri: See black convict arvatavasti tahab pisut kaevata, aga teistel pole selleks erilist vajadust. Kaevamiseks sobib peenem liiv, aga 2-6 mm pole ka veel liiga jäme. Tegelikult on suurim kaevaja hoopis isane johann, ta on võimeline pool põhjakruusa koopategemise käigus ümber paigutama. Convictid on ses mõttes pisut tagasihoidlikumad. (muidugi, nad on mul alles värsked vennikesed ca nädal) Taimede suurimad vaenlased on jälle Trevased, nemd käivad ja muudkui sikutavad ja enne ei jäta, kui tüki kätte võis suisa juurtega üles saab. Tsiteeri: Taimede jaoks... no ega need taimed looduses ju kasva kuskil kiviklibus veekogudes, ikka pehmemas ja peenemateralises põhjapinnases. Peenema liivaga pidavat olema see häda, et aja jooksul(aasta vist, nii nad siin räägivad) vajub liiv pisut kokku ja peenemate terade puhul tekib kergemini põhjapinnasesse anaeroobne keskkond ja siis hakkavad seal igasugu kahtlased elukad elama ja mitte just kõige kasulikumad protsessid toimuma. See mul peenema liiva suhtes just suurim kõhklus hetkel. Tsiteeri: Mina seda oma akvades täheldanud ei ole, sest pinnases elavad mul nn tornteod, kes
seal käike uuristavad ja nii liiva segavad... Samuti pole mul pinnas eriti paks, nii 2-3 cm max. Jah, oma kaevajatega nii õhukest kihti pidada ilmselt ei saa, ma pean ikka vahemikus 5-10 ilmselt arvestama. Kusagilt jäi silma, et kirevahvenlastest kevajatega akvas peaks iga 10 l vee kohta tulema ca 1kg liiva. Peab siis ilmselt jämedama liiva kasuks otsustama. |
|
| Autor: | Bioloog Külli [ Teisipäev Mai 10, 2005 10:51 ] |
| Teema pealkiri: | |
Ma nende kalade kohta vaatasin chiclidide foorumist liigikirjeldusi. Kaks su loetelus eespool olevat kalaliiki klassifitseerusid herbivooridena, mis ei tähenda sugugi, et nad muud toitu ei söö. Söövad küll, aga seedimise korras hoidmiseks peavad nad siiski taimset kraami ka saama. Mul sõi muidu jänes vorsti ja koer närib mingeid lehti... Jämedam liiv on vist lollikindlam. Aga ka selle puhul võib mingi aja jooksul liiva alumistes osades anaeroobseks see elu minna, siis tuleb arvestada, et kui põhjas suurem tuhnimine ette vaja võtta, et siis ka suurem veevahetus teha ja veel mõni aeg tihedaid veevahetusi. Ma vähemalt arvan nii. Taimedest võib proovida tugevate lehtedega taimi nagu anubiased ja see gigant-vallisneeria. Eks neid ole veel teisigi. Ja kindlam on sööta kalu taimede kohanemise perioodil värskete salatilehtedega, siis on lootust, et kalad eelistavad salatit kõvadele taimelehtedele. |
|
| Autor: | macintosh [ Kolmapäev Mai 11, 2005 12:25 ] |
| Teema pealkiri: | |
Bioloog Külli kirjutas: Ma nende kalade kohta vaatasin chiclidide foorumist liigikirjeldusi. Kaks su loetelus eespool olevat kalaliiki klassifitseerusid herbivooridena, mis ei tähenda sugugi, et nad muud toitu ei söö. Mina kasutan autoriteetse allikana fishbase.org saiti ja see ütleb: Melanochromis Johannnii: Omnivorous and feed on both plant animal matter Labeotropheus trewavasae: Scrapes algae off rocks and also takes in small crustaceans and worms. Cichlasoma (Archocentrus) nigrofasciatus: Feeds on worms, crustaceans, insects, fish and plant matter Usaldan seda saiti peaasjalikult selle pärast, et koostajad on enamuses akadeemilise kraadiga ja iga kande kohta baasis on olemas ka viide algallikale. Mis muidugi ei tähenda, et cichlid-forum.com oleks halb fishbase informatsioon on jälle kohati lünklik Tsiteeri: Ja kindlam on sööta kalu taimede kohanemise perioodil värskete salatilehtedega, siis on lootust, et kalad eelistavad salatit kõvadele taimelehtedele.
Olen proovinud neile sokutada slatit jms. Tühi töö ja vaimunärimine. Käivad vaatavad korra, siis huvi kohe kadunud. Ainukeseks, kes rohelisest midagi arvab on pleco, aga tema jälle elusaid taimi ei rüüsta. Põhiline kurja juur on Trewavasae - tema käib ja ssikutab, niikua, kui juured väljas või tükk käes. Johannii kaevad taime üles vaid juhul, kui see tema koopa kaevamisel jalgu jääb, spetsiaalselt ta sellega ei tegele. Nigrofasciatust pole näinud taimi terroriseerimias, aga tema puhul on muidugi hetkel tegu adaptsiooniperioodiga (nii, et mine tea). Aga taimi tahaks küll mõned kasvama saada. Arvan, et lähen selle jämedama liivaga edasi. Taimedega peab katsetama, häda selles, et ega katsetamiseks raatsi osta - peab vaatam, kas kellegil miskit üle, muidu läheb kalliks Karta on, et Anubiust kellelgi üle just pole ja ega Vallisneris Gigantea ka teab mis levinud ole. Hetkel on mul ees nimekiri võimalikest kandidaatidest selline: - Echinodorus bleheri (http://www.tropica.dk/productcard_1.asp?id=071) - Anubias barteri var. barteri (http://www.tropica.com/productcard_1.asp?id=101A) - Anubias barteri var. nana (http://www.tropica.com/productcard_1.asp?id=101) - Cryptocoryne x willisii (http://www.tropica.com/productcard_1.asp?id=107) - Hygrophila corymbosa ''Compact'' (see juba katsetatud ja kukkus läbi, nädalaga jäid järgi vaid rootsud - Bacopa caroliniana (http://www.tropica.com/productcard_1.asp?id=043) - Riccia fluitans (mis tõenäoliselt mulle ei sobi, aga mine tea) - Microsorum pteropus (Java fern) veel olen kusagilt justkui lugendud (allikat ei mäleta), et Vesicularia dubyana (Java Moss) (http://www.tropica.com/productcard_1.asp?id=003) pidi ka plajudel juhtudel sobima. Kui võrd levinud üldse ülatoodud taimed on? |
|
| Autor: | Rein [ Kolmapäev Mai 11, 2005 01:01 ] |
| Teema pealkiri: | |
macintosh kirjutas: Karta on, et Anubiust kellelgi üle just pole ja ega Vallisneris Gigantea ka teab mis levinud ole. No ma olen ikka aeg-ajalt Anubiast jaganud (A. barteri var barteri ja A. barteri var nana), paraku tõesti tükid pole suured ja üle jääb harva nii et foorumis pole kuulutanud. Oleksid võinud ikka taimenimed ka copy & paste abil võtta, mitte uusi nimesid leiutada. macintosh kirjutas: - Anubia barteri Anubias barteri var. barteri (http://www.tropica.com/productcard_1.asp?id=101A) macintosh kirjutas: - Anubia nana (http://www.tropica.com/productcard_1.asp?id=101) Anubias barteri var. nanamacintosh kirjutas: - Cryptocorine willissii (http://www.tropica.com/productcard_1.asp?id=107) Cryptocoryne willisiimacintosh kirjutas: - Microsorium pteropus (Java fern) Microsorum pteropusPaistab ehk pisut norimisena aga kui mõni algaja loeb ja tõe pähe võtab neid nimesid ja hakkab kasutama siis tekibki paras jama. macintosh kirjutas: Kui võrd levinud üldse ülatoodud taimed on?
Praktiliselt kõik on saadaval nii poes (Java moss siiski vast mitte, Cryptocorine willissii ka ei mäleta millal viimati nägin müügil) kui ka foorumi kasutajatelt (Anubias küll vaevalt kuna lihtsalt kasvab aeglaselt, samuti Microsorum pteropus - mõlemaid siiski vahel jagan). Echinodorus bleheri on SUUR taim ning 200 liitrisesse akvasse ma seda ei paneks, pigem ntx Echinodorus 'Ozelot' - ilus taim ja ei kasva väga suureks. Kui on rüblikud kalad siis ikkagi katsetaks Anubiastega ning Microsorium pteropusega, need tiba tugevamad taimed. |
|
| Autor: | macintosh [ Kolmapäev Mai 11, 2005 01:19 ] |
| Teema pealkiri: | |
Rein kirjutas: No ma olen ikka aeg-ajalt Anubiast jaganud (A. barteri var barteri ja A. barteri var nana), paraku tõesti tükid pole suured ja üle jääb harva nii et foorumis pole kuulutanud. Jah, Anubiase Järele peab ilmselt sammud poodi seadma, niiplaju, kui lugenud olen pidavat üsna lollikindel mbunadega koos olema - lehed paksud ja mittesöödavad. Teiste teimedega on nii, et paraku peab katsetama, mis sobib, mis mitte. Sobivuse mõõduks on hävimise kiirus/võimalikkus akvas ehks siis mida elanikud nedega ette võtavad. Tsiteeri: Oleksid võinud ikka taimenimed ka copy & paste abil võtta, mitte uusi nimesid leiutada. Enda arust tegin küll copy-paste, aga mine tea, äkki läks tõesti midagi viltu. Tsiteeri: Paistab ehk pisut norimisena aga kui mõni algaja loeb ja tõe pähe võtab neid nimesid ja hakkab kasutama siis tekibki paras jama. Selles küsimuses annan õiguse paraku sulle, pole norimine ühti. Eriti kui viisakalt öeldakse. Tsiteeri: Praktiliselt kõik on saadaval nii poes (Java moss siiski vast mitte, Cryptocorine willissii ka ei mäleta millal viimati nägin müügil) kui ka foorumi kasutajatelt (Anubias küll vaevalt kuna lihtsalt kasvab aeglaselt, samuti Microsorum pteropus - mõlemaid siiski vahel jagan). Poodi ei taha kahjuks samme seada. Ja seda mitte soovist koonerdada vaid takistab mind asjaolu, et taime sobivuse üle saan otsustada alles siis, kui näen mida elukad temaga ette võtava. Seega võivad sellised katsed muutuda kiirelt kurnavaks rahakotile Tsiteeri: Echinodorus bleheri on SUUR taim ning 200 liitrisesse akvasse ma seda ei paneks, pigem ntx Echinodorus 'Ozelot' - ilus taim ja ei kasva väga suureks. Kui on rüblikud kalad siis ikkagi katsetaks Anubiastega ning Microsorium pteropusega, need tiba tugevamad taimed.
Tänud.Panen selle "kõrva taha". Ega ma teab mis suurt taimekasvandust tahagi teha, pigem sooviks akvaariumis näha mõnda rohekamat laiku. P.S. Oma eelnevas postis muutsin ärta taimede nimed - võtsin korrektselt copy-paste meetodiga www.tropica.com leheküljelt. |
|
| 1. leht 1-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|