foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

puujuurikad?
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=6&t=293
2. leht 3-st

Autor:  Soobel [ Esmaspäev Apr 05, 2004 12:50 ]
Teema pealkiri: 

Aga arvata vôib, et neile meeldib juurikat lutsida.

Autor:  devi [ Esmaspäev Apr 05, 2004 02:29 ]
Teema pealkiri: 

anu_t kirjutas:
Juurikas tselluloosiallikana - :D= reklaamjutt oste kallis vajalik juurikas...

P.S. Aga see juurikas on kahtlemata väga ilus akvaariumi kujunduselement, annab veele pisut tooni ja mõjutab pH-d


Paistab, et reklaam on ancistrustele mõjunud, et nad juurikaid närivad :D
Isegi kanad ja pardid, kes olid telekast M&M's reklaamis näinud, kuidas pisikesi ümaraid kuulikesi suhu loobitakse, ajavad kivikesi näost sisse :shock:
Hiljuti kuulsin, et lasteaias olla lapsed teineteisele vett pähe valanud - telekas reklaamitakse, et keha vajab vett.

Juurikas võib olla ka kole kujunduselement ja ei pruugi veele tooni anda ega pH-d mõjutada.

Kui inimesed ostavad kalu, keda nad otseselt ei vaja, siis ei tohiks neil olla ka probleeme osta juurikat, mida kala 'võib olla vajab/ei vaja'. Kiudained on seedimisele olulised nii inimestel kui ka kaladel, olgugi, et mõni härrasmees elab ära ka ainult õllest ;-)

Sinu väide oli vist see, et nad saavad taimede järamisest kogu vajaliku koguse kiudaineid kätte. Ma usaldan siiski 'teaduslikuma suunitlusega' allikaid ega usu juurikamüüjate vandenõu teooriat. Siit ei maksa järeldada, et ancistrused juurika puudumisel kohe ära surevad.

Igatahes minu ancistrused järavad ja armastavad juurikat. Olgu neil selle üle hea meel - selle nimel pole mul kahju juurika eest natuke maksta.

Autor:  anu_t [ Esmaspäev Apr 05, 2004 04:22 ]
Teema pealkiri: 

Näidake mulle seda "teadusikku allikat" palun. Siiamaani olen kuulnud ainult kuulujutte stiilis "keegi kuskil rääkis/kirjutas". Kahjuks on akvaariumipidajae hulgas tõelisi teadlasi vähe, kes tõesti peale hüpoteeside püstitamist neid ka katsega kontrolliks. Ja nii tekivadki kuulujutu taolised infoliikumised, mille tõelist allikat keegi ei tea.

Ancistrus lutsub absoluutselt kõike ja muuhulgas tõesti ka seda puujuurikat. Pardid söövad kive sest neil on lihasmagu, kus toidu peenestamine toimub kivikeste vahel (tõestatud fakt muide :wink: ). Vee pähekallamise kohta kommenteerida ei oska.
Tsiteeri:
Juurikas võib olla ka kole kujunduselement ja ei pruugi veele tooni anda ega pH-d mõjutada.


Sellega olen nõus

_________________
Anu
bioloogia II kursus TÜ

Autor:  devi [ Esmaspäev Apr 05, 2004 07:21 ]
Teema pealkiri: 

anu_t kirjutas:
Näidake mulle seda "teadusikku allikat" palun. Siiamaani olen kuulnud ainult kuulujutte stiilis "keegi kuskil rääkis/kirjutas".


Kui sa oled ainult kuulujutte kuulnud, siis on kurb.
Ma väga vabandan, aga mul pole ühtegi viidet käepärast.
Kui oleks saanud konkreetsem olla, oleks toonud näiteid. Neid oleks palju.
Kui ette jääb, siis postitan. Spetsiaalselt selle vestluse jaoks otsima ei hakka. Kui sind see teema huvitab ja on aega otsida, siis leiad nagunii ise ka.

Ma ei indekseeri oma teadmiste allikaid ja seetõttu sulle täpseid viiteid kohe käepärast pole. Info on pärit erinevatest põhjalikest raamatutest ja leidnud kinnitust ka erinevate elektrooniliste meediate vahendusel. Olen vastaval teemal avaldatud kirjutisi üsna palju lugenud, kuid sellest on juba omajagu aega möödas, et ilma allikaid uuesti läbivaatamata kohe viidata ei saa :-( Seepärast ongi tulevikus plaanis ülevaatlik viidetega teadmistebaas tekitada, aga nagu ikka, jääb asi vaba aja puudumise taha :( Seni on ka minu väited ja mõtted kuulujutud ja isegi kui ma viitaks, siis oleks need seni ikkagi kuulujutud, kuni lugeja neid ise kontrollib :P Ma ei näe ka mingit põhjust, miks keegi peaks minu juttu ilma ise kontrollimata või kaasamõtlemata uskuma.

Ma arvan, et kui sa loed mõnda Loricariidae-spetsiifilist raamatut, siis satud ise ka nende väidete otsa. Kas kirjutatut uskuda või mitte, on muidugi igaühe enda asi. Kuulujutuks/marketinguks tembeldamine ilma vastupidise tõestamiseta võrdub kuulujuttude levitamisega.

Kui sul jääb hinge kripeldama, et kummal on õigus, siis uuri ise edasi.
Minul ei kripelda, sest olen tänu varasematele uurimistele kindel ja seega pole stiimulit oma aega hetkel sellele kulutada. Mul on niigi palju materjali veel läbi lugemata :-(

Autor:  Soobel [ Teisipäev Apr 06, 2004 01:45 ]
Teema pealkiri: 

Nonii. Kuna salakalakast ma midagi täpsemat ei leidnud, siis tekkis paar küsimust:
Mis puidust juurikas vôib olla? On mingeid vastunäidustusi (nt kuusk ajab vaiku vette)?
Peab see juurikas olema lôigatud ilmtingimata surnud rondist?
Mis puuliik kôige paremini sobib?
Keetmise ja leotamise kohta ei küsi, siin sellest lobisetud küll.

Autor:  Rein [ Teisipäev Apr 06, 2004 02:26 ]
Teema pealkiri: 

Toores puu kindlasti ei sobi, ajab kahjulikke aineid välja.
Hoiatusi olen lugenud seedri, paju, jugapuu kohta, kindlasti on neid veelgi. Meie oludes peaks parim juurikaotsimispaik olema soo, kui sealt piisavalt vana tükk leida siis peaks OK olema - muidugi vett värvib see ilmselt kaua.
Kui ingliskeelset juttu viitsid lugeda siis:
http://www.thekrib.com/TankHardware/driftwood.html
Google jaoks sobiv võlusõna on driftwood (ntx http://www.google.com/search?hl=en&lr=& ... tnG=Search )

Autor:  devi [ Teisipäev Apr 06, 2004 02:51 ]
Teema pealkiri: 

Vaigused puud ei sobi. Mul on akvaariumipoest ostetud juurikas, aga kahjuks ma ei tea, mis puu täpselt. Ma arvan, et liiga kõva pole hea (õunapuu?).

Driftwood ja bogwood on tõesti otsimiseks sobivaimad märksõnad.
Kodumaiseid variante ei oska soovitada.

Kui sealt vaadata, siis leiab järjest väiteid, et peavad puitu järama
http://www.google.com/search?q=ancistrus+wood
Kahjuks põgusa vaatluse tulemusel ei leidnud konkreetsemat juttu puidu omaduste kohta.

Autor:  alger [ Teisipäev Apr 06, 2004 02:54 ]
Teema pealkiri: 

ise arvan, et kindla peale välja minnes peaks ostma poest ikka selle 'välismaa juurika' (ehk siis aafrika juurika). Sellisel juhul ikkagi tegu raske ja tiheda puiduga, mis ei lagune ja mädane nii kiiresti (usun, et laguneb mitmeid kordi aeglasemalt kui suvaline soost korjatud ront) ja seega pigem kasulik kui kahjulik akvaariumile.

Autor:  Tiff [ Teisipäev Apr 06, 2004 02:56 ]
Teema pealkiri: 

Nojah.
Küsimus on suuresti ka selles, kas tahad ronti lihtsalt rondiks või soovid sinna külge (peale, sisse) ka taimi kasvama panna...
Siit tulenevad sootuks erinevad valikud...

Autor:  Andres [ Teisipäev Apr 06, 2004 03:17 ]
Teema pealkiri: 

alger kirjutas:
... Sellisel juhul ikkagi tegu raske ja tiheda puiduga, mis ei lagune ja mädane nii kiiresti (usun, et laguneb mitmeid kordi aeglasemalt kui suvaline soost korjatud ront) ja seega pigem kasulik kui kahjulik akvaariumile.

offtopic ääremärkuseks, et anaeroobstes tingimustes (vee all) puit ei mädane. Tartus on kesklinnas vanemate majadega (ülikooli peahoone näiteks) just see probleem, et algselt väga niiskele pinnasele ehitamiseks uputati majade alla palkidest parved, mis siis maja toetasid. Hilisema kuivendustööga on aga saavutatud see, et kesklinnas on veetase langenud ja eelmainitud parved on kuivale jäänud - sellest tulenevalt lagunema ( ja majad vajuma) hakanud.

Autor:  Maria [ Teisipäev Apr 06, 2004 03:21 ]
Teema pealkiri: 

lisan siia juurde et soost korjatud rondi eeliseks on see,et sooront on juba läbi vettinud - seega ei tohiks uputamisega probleeme tulla

Autor:  Soobel [ Teisipäev Apr 06, 2004 04:39 ]
Teema pealkiri: 

Mida arvata turbast leitud rontide kohta? Enamasti on nad männijuurikad, see-eest jällegi sadu aastaid (kui mitte tuhandeid) laagerdanud. Lavassaaare muuseumi juures oleks nad käepärast...
Taimed-samblad kasvaksid nende küljes vist suurepäraselt.

Autor:  alger [ Teisipäev Apr 06, 2004 05:40 ]
Teema pealkiri: 

Tsiteeri:
lisan siia juurde et soost korjatud rondi eeliseks on see,et sooront on juba läbi vettinud - seega ei tohiks uputamisega probleeme tulla


Muuseas nende 'aafrika rontidega' ei olegi uputamisega probleemi. On teised nii rasked, et läävad kohe põhja ... (vähemalt see mis minul on ...)
Taimede kasvu jaoks (kinnitumise mõttes) ei olevat vahet, et kas kõvem või pehmem puit. Samas aga lagunemise koha pealt .... suvaline eesti juurikas pidi kiiremini lagunema.
Asi võibolla selles, et kui puit läbi vettib ja siis õhku saab, siis hakkab lagunemisprotsess pihta ... seda enam ei peata ... isegi mitte vette tagasi panekuga (ehk ainult aeglustab). Seega kui puit on tihedam ja tugevam, siis ta ka laguned aeglasemalt.
Võin muidugi eksida.

Autor:  Maria [ Teisipäev Apr 06, 2004 08:43 ]
Teema pealkiri: 

alger sinu aafrika rondid on ka soorondid - tegemist on mangroovijuurikatega mangroovisoodest

Autor:  alger [ Teisipäev Apr 06, 2004 09:03 ]
Teema pealkiri: 

Asi ei olegi selles, et kas tegu 'soorondiga' või mõne 'aafrika rondiga'.
Lihtsalt ütlesin seda, et 'aafrika sooront' on veitsa tihedam (ehks siis tugevam) ja tõenäoliselt laguneb akvas oluliselt aeglasemalt. Samas ei ole sellel tõenäoliselt erilist vahet sest ega 2-3 aastaga ei juhtu vast miskit. Edaspidi peaks ta ju hakkama igasugu sodi tekitama rohkem kui mingi põhjakad jõuavad ää süüa ....
või mis???

2. leht 3-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/