foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

liiv akvaariumisse
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=6&t=20701		 2. leht 3-st
Autor:  mittenull [ Neljapäev Mär 25, 2010 10:25 ]
Teema pealkiri: 
Kivi kirjutas:
...
Seega, kui akva põhirõhk pole just taimede kasvatamine, siis mina ei soovitaks vähese kogemusega akvaristil mullapõhjaga jännata

Kuna kogemust ei ole, siis prooviks aegamisi ökosüsteemi luua, järgemööda taimi istutades jne, et ei oleks vaja seda mullimasinat kuhugi nurka. Või siis ainult ööseks käima (mingi väline). Tahan teha nii, et kalad saavad oma vajaliku hapniku taimede fotosünteesist kätte.
Autor:  Kivi [ Reede Mär 26, 2010 12:57 ]
Teema pealkiri: 
Kaladele piisava hapniku tagamiseks pole üldjuhul vaja seda mullimasinat.
Tavaliselt piisab kui filtri tagasivool on suunatud nii, et paneb veepinna liikuma. Kui akva just katseklaasi tüüpi pole, siis tavaliselt sellest piisab.
Alguses tasub akvasse panna vähenõudlike ja kiirekasvulisi taimi, eks aja jooksul, kogemuste kasvades võib osad siis välja vahetada nõudlikumate taimede vastu.
Pinnasesse toitainete kiiremaks tekitamiseks peab olema pinnase sifoonimisega "laisk" - vett tuleb ikka vahetada, aga ära pinnast ringi pööra.
Ja kui akva tingimused ikka head/normaalsed taimede kasvuks, siis hakkad Annan ära rubriigi püsivaks teemaalgatajaks :wink:
Ja mulda võid kasutada parem aknalaual maitsetaimede kasvatamiseks
Autor:  mittenull [ Reede Mär 26, 2010 01:19 ]
Teema pealkiri: 
180 l peaks olema piisavalt suur katseklaas. Filtri tagasivool tekitab väikest lainetust küll (kuid vist mitte piisavalt (ehk teisele poole suunata :? )) ja paneb isegi teises akva otsas taime liikuma, mis täna sinna istutatud sai. :)

Eks näis, mis edasi saab. Praeguseks entusiasmi jagub :)
Autor:  tv [ Reede Mär 26, 2010 11:32 ]
Teema pealkiri: 
Tsiteeri:
Aga kui vaja hilisemalt mõni suurema juurestikuga taim, näiteks mõni echinodorus, ringi istutada siis on vist ikka päris palju mässamist.


Ehinodoori korral pole mingit vahet, mis sul põhjas on. Sa ei saa teda sealt juurtega nagunii kätte, ilma et sul kogu põhi ülesse tuleks (seda muidugi siis, kui ta sul kasvab ja mitte ei kiratse). Juurte jätmine pinnasest on täiesti OK. Ma rohin iga kuu mullapõhja ja olukord pole raasugi hullem sellest, mis oli hariliku kruusa korral. Eriliselt mäkerdavad vett taimejuurte alla pandud savikuulid. Kui sa ei taha mulda panna, siis pane vähemalt mõni spets segu. Muld on muidu sama hea aga ainult odavam. Siin on natuke lugemist sellest, mida ja miks akvaariumi põhja panna.

Lihtsalt kruusa kasutamine tähendab seda, et sa hakkad varem või hiljem vett väetama ja saad endale vetika kaela. Taimed ei suuda vetikaga konkureerida (juurete omamine on taimedele väga oluline eelis vetika ees ja kui neil neist kasu pole, siis on eelis kadunud) ja kiratsevad. Ühesõnaga, lähed sama rada pidi, mida mööda on käinud 99% algajaid enne sind (ma ise kaasa arvatud). Kulub mitu aastat, enne kui sul õnnestub Reinu poolt mainitud tasakaal saavutada ja kruusapõhi "tööle" saada.

Tsiteeri:
Mu kogemusest taimekasti parim (nii taimedele kui ka akvaristi rahakotile) põhi ongi savi+puhas/väetamata turvas (+mikroainete väetis) mille peale tuleb 4-7cm liiva.


Kõlab, nagu Tropica põhjasegu. Palju sa seda paned? Suures koguses on AFAIK (minu teada) sellisel asjal kalduvus hakata vette rauda ja mangaani lekitama.
Autor:  Rein [ Reede Mär 26, 2010 12:07 ]
Teema pealkiri: 
tv kirjutas:
Lihtsalt kruusa kasutamine tähendab seda, et sa hakkad varem või hiljem vett väetama ja saad endale vetika kaela.

No ei ole nii! Ainult kruusapõhja peal on akvaariume olnud küll ja veel, on terved koolkonnad kes just sellist põhja peavad ideaalseks. Minu 315 liitrine akva tiksus aastaid kruusapõhjaga (ja tiksub uue korteriomaniku käe all edasi) ilma et oleks mingeid nimetamisväärseid probleeme. Ja Echinodoruste väljakoukimine on sellise põhja korral täiesti teostatav, tehtud palju kordi ja ei näinud selles mingit probleemi. No OK, peale mitmeaastast kasutust kogunes juba niipalju sodi kruusa vahele et siis tõesti tuli väljakoukimisel olla tiba ettevaatlikum.
Nagu korduvalt sai mainitud, on kruusapõhja miinuseks see et esimene pool aastat taimed koguvad hoogu, mitmed liigid ei taha sugugi kasvama hakata. Mul näiteks Vallisneria esimestel kuudel ei läinud üldse kasvama, hiljem kasvas aga nagu muru (kõrgust 3-4 cm, pani mööda põhja ringi) - mõnedki külas käinud akvaristid olid üllatunud. :) Echinodorustele sai juurte alla pandud JBL pallikesi ja kasvasid täitsa kenasti - Echinodorus 'Ozelot' ja E. bleheri siis minu kastis. Cryptocoryned said ka üldiselt hakkama. Hygrophila liigid paistsid aga kõige paremini hakkama saavat alustavas akvas. Kuskil poole aasta möödudes oli juba kruusa sisse piisavalt igasugu läbu vajunud ning siis kasvasid juba enam-vähem kõik taimed. Ja oli perioode kus ma ei kasutanud väetamist üldse, nagu ka perioode kus mässasin mitmete erinevate vedelväetistega. Päris väetamata oli kasv tagasihoidlik, väetades tuli aga tihedalt rohida.
Nii et ma ei tea kust see kruusapõhja sobimatuse legend on alguse saanud, aga justnimelt legend see ongi. Suure tõenäosusega tekib alustaval kodanikul kuskil aasta möödudes moment mil ta tahab akva ümber korraldada või siis on selleks ajaks selge et ei viitsi rohkem mässata - kruusapõhjaga on siis asja üsna lihtne toimetada. Mullapõhi on hea laisa inimese valik, mul üks mullapõhjaga akva on aastast 2004 ühtejutti käinud ilma et eriti oleks viitsinud ümber korraldada. Nii mullapõhi, kruus kui ka rikastatud segudega põhjapinnas on kasutatavad, igal on lihtsalt omad nüansid.
Autor:  tv [ Reede Mär 26, 2010 01:10 ]
Teema pealkiri: 
Tsiteeri:
Nii et ma ei tea kust see kruusapõhja sobimatuse legend on alguse saanud, aga justnimelt legend see ongi.


Mind aga huvtab, et kust on saanud alguse legend, et kruusapõhi on "suurepärane" ja kõige parem asi algajale akvaristile? Pakuks, et see tuleb sellest, et seda ideaalseks pidav koolkond kordab seda väidet, nagu mantrat igas võmalikus kohas.

Nagu Te ise ütlesite, ilma väetamata jäi taimede kasv tagasihoidlikuks. Oodata tuli pool aastat (algajatel on samas raske oodata pool päevagi), siis hakkas asi enam-vähem sujuma. Taimed said üldiselt hakkama. Kusjuures Teil olid olemas varasemad kogemused, kannatlikkus ja AFAIK (minu teada) te kasutasite ka küttekaableid. Kõik see iseloomustab moomeelset kruusapõhja, kui keskpärast lahendust. Ka kruusapõhjal on omad nüansid ja nendega toime tulek pole sugugi lihtsam.

Rein, kui Te uuesti peaks alustama, siis kas läheksite endiselt edasi kruusapõhjaga või kasutaks midagi muud?
Autor:  Ambur [ Reede Mär 26, 2010 01:44 ]
Teema pealkiri: 
Algajana alustaks (ja ka jätkaks) kindlasti kruusaga.

Need restardid, kui teadmatusest midagi valesti (nt toidutops käevahelt lahti vms) läheb, saaksid mullapõhjaga ilmselt hulltüütud olema.

Taimekasvu suhtes piisab vee(s hakkama saavatele )taimedele korralikust vee kaudu väetmisest, eriti oluline on seejuures co2, kasvõi pärmi peal, ja seda taimekasvu ei pea siis ka enamasti üle nädala ootama. Kahtlustan, et selle ajaga ei jõua mullapõhjal taimed isegi juuri ajama hakata, veest on aga toitained otsekohe saadaval. Teadjad räägivad, et mullapõhi kipub ennast niikuinii toitainete poolest enamasti aastaga ammendama.

Väike vetikapuhang alguses on ilmselt garanteeritud, kuid see peaks nädalaga seisma jääma ja siis taanduma. Eelisolukorras on siin just nn "prügitigude" omanikud :).

Sellised on minu oma kogemused. Tegin ühes kastis just 3 nädalat tagasi restardi: kast tühjaks, kast puhtaks pesta, kruus pesta ja tagasi, taimed tagasi istutada. Vee kaudu väetamist jätkasin koheselt vana režiimi järgi. Kasvab nii mis mühab, esimestest päevadest, kuna tihnik nüüd hõredam ja taimed saavad seetõttu valgust rohkem, siis ka jõudsamalt kui enne. Vana ja uue kasvu piir on lehtedel selgesti näha. Olulist vetikapuhangut ei tekkinud: pisut rohelist täppi anubiastel ja pisut pruunikat kirmet otse valguse käes olevale kruusalapikesele ja pisut rohekat kirmet klaasidele.

Siinjuures on muidugi ilmselt edukust soodustavaks teguriks asjaolu, et tegu oli justnimelt restardiga: bakterikoloonia oli eelnevalt juba olemas ja säilis mingis osas puhastuse käigus, eriti taimelehtedel. Seetõttu ka ilmselt vetikapuhang väiksem.

Eks mullapõhjakasutajad saavad rääkida oma kogemustest.
Autor:  Rein [ Reede Mär 26, 2010 01:57 ]
Teema pealkiri: 
tv kirjutas:
Rein, kui Te uuesti peaks alustama, siis kas läheksite endiselt edasi kruusapõhjaga või kasutaks midagi muud?

Siin foorumis pole küll kellelgi põhjust mind teietada. Uuesti alustades - ma isegi ei tea. Kõigil põhjapinnastel on omad head ja vead, olen nendega teinud vigu ja vigadest õppinud. Kui oleksin alustanud mullapõhjaga siis oleks ilmselt olnud kõige rohkem probleeme ning seda just teadmiste ja kogemuste puudumise tõttu, seal on mitmeid nüansse mis esimese akva korral oleks vast ehmatanud. Kruusa korral on vigade tegemise võimalus kõige pisem ja korrigeerida kõige lihtsam, samas kannatust on seal tõesti vaja. Samas mind tegelikult väga huvitaks kuidas on tulemus kui alustada kruusapõhjaga ning hakkaks suhteliselt varakult kasutama Estimative Index (EI) põhinevat väetamist. Tropica väetamise juhend on pisut sarnane, kuid leebemas variandis - EI teeb aga sisuliselt iga nädal reseti ning usun et see minimeerib vigade tekkimise riski. Usun et sellega saaks ka kruusapõhjal taimekasti kiiresti ja lihtsalt üles ilma suurema jamata, kuid ise proovinud pole sest kahjuks tol ajal ei teadnud EI-st midagi.
Mullapõhi ei ammenda end aastaga kindlasti, mullapõhi kestab ikka hulk aastaid. On väidetud ka kruusapõhja kohta et aasta möödudes on seal probleemid - no ei ole nii.
Teemaalgatajale aga soovitaks et misiganes variandi kasuks ta otsustab, taimi tuleks algul akvasse tassida niipalju kui võimalik, eriti just kiire kasvuga nagu Hygrophila-d. Rohke taimestik hoiab ära või leevendab enamust probleeme. Ntx Ceratophyllum demersum on taim mis on vähenõudlik (ei vaja isegi pinnast) ning hiljem on teda lihtne eemaldada et asendada uhkemate taimedega. Kalleid taimi algul osta ei tasu, foorumist enamasti leiab mõndagi sokolaadi eest.
Autor:  tv [ Reede Mär 26, 2010 02:27 ]
Teema pealkiri: 
Tsiteeri:
Teadjad räägivad, et mullapõhi kipub ennast niikuinii toitainete poolest enamasti aastaga ammendama.


Muld pole ainus toitainete allikas. Teine väga oluline osa (eriti just makrod, CO2 kaasa arvatud) tuleb kalatoidust (pärast kalade, tigude ja bakterite poolset töötlust). Rohkem toitu = rohkem väetist. Kolmas osa tuleb veest (Ca, K, Mg, S). Erinevalt kruusast on mullal võimalus ennast ammendada, kruus on alguses täiesti tühi. Mikroelemente, näiteks rauda, on mullas aastateks. Ei muld ega muud põhjasegud välista mingit pidi veekaudu väetamist, kui selleks vajadus peaks tekkima.
Autor:  Kivi [ Reede Mär 26, 2010 03:01 ]
Teema pealkiri: 
tv kirjutas:
Lihtsalt kruusa kasutamine tähendab seda, et sa hakkad varem või hiljem vett väetama ja saad endale vetika kaela.

Minu 300 l akvas on kruusapõhi ja temp. on 29 - 30 C
Ma ei kasuta ühtegi väetist ega väetisepalli ning taimed kasvavad normaalselt, ka osa selliseid mis "paberite" järgi ei tohiks nii soojas vees ennast hästi tunda.
Ainuke asi, mida lisan on Easy Carbo, kuna ma ei taha enam CO2 ballooniga jännata.

Varasemas konfiguratsioonis jooksis akvasse CO2 mull, lisasin väetisi ja ka NO3-e ning valgust andsin 4*54W.
Siis kasvasid taimed mühinal, pidi tihti rohima, et kaladele ka ujumisruumi jätta.

Aga ei siis väetamisega mässates ega nüüd õlut libistades ei tunne ma puudust mullapõhjast akvas.
Ma olen Reinuga sama meelt, et kruusapõhi annab rohkem vabadust vigu teha ja akvat ümberkujundada

Kuna teemaalgataja, mittenull, ka kirjutas, et soovib taimi aegamööda juurde istutada (s.t. et midagi tuleb ka ümberistutada), siis ma jätkuvalt ei soovita mulla- või substaadipõhjaga akvat.
Autor:  Kivi [ Reede Mär 26, 2010 03:19 ]
Teema pealkiri: 
mittenull kirjutas:
Filtri tagasivool tekitab väikest lainetust küll (kuid vist mitte piisavalt (ehk teisele poole suunata :? )) ja paneb isegi teises akva otsas taime liikuma, mis täna sinna istutatud sai. :)


No kui akva teises otsas taimed liiguvad, siis peaks vesi ikka piisavalt liikuma ei õhutust saada, piisab ka kui veepind nõrgalt virvendab
Aga see hapniku taseme suurus sõltub paljuski ka sellest, milliseid kalasid sa plaanid akvasse võtta
Ma pole kuulnud, et keegi magevee kastis lainetust taga ajaks, see rohkem meremeeste rida.
Autor:  workshopper [ Reede Mär 26, 2010 03:23 ]
Teema pealkiri: 
Kogemused kruusaga: 160 l (kruusapõhi)käivitades kasutasin vana akva vett ja hakkasin kohe taimi väetama, nagu Rein ennem mainis EI meetodil. See on nö testivaba meetod :D. Taimed kasvasid hästi kohe alguses kuid ajapikku läks olukord aina paremaks. "Crypt"-id, Rotalad ja erinevad ludwigiad hakkasid täiega kasvama.
Teine kogemus kruusapõhjaga on 25l, väetasin samuti Co2-ga ja EI meetodil...pilt albumis mõnusast HC vaibast.

Kruusa plussiks on tõesti see, et kerge on ümberkorraldusi teha.
Muidugi veel parem oleks ADA aquasoil, kui seda saadaval oleks Eestis kasutaksin kindlasti seda!!

Kokkuvõtteks saan öelda, et Kruusaga saab Hakkama.
Autor:  tv [ Reede Mär 26, 2010 04:15 ]
Teema pealkiri: 
Oot, millest me siin räägime? EI meetod on tore ja toimiv, aga sellel on väga vähe pistmist sellega, mis sul põhjas on. Põhimõtteliselt kõlbaks ka kivivill või lihstalt midagi, mis taimi paigal hoiaks. Sisuliselt hüdropooinka. Lahja põhja puudused kompenseeritakse vett väetades ja vahetades. See toob meid tagasi mu väite juurde, et 99% akvariste alustab kruusaga ja jätkab vee väetamisega, sest ainult kruus ei anna rahuldavat tulemust. Ja kui kruusapõhja iseeneses võib veel lihtsaks pidada, siis vee väetamine pole seda enam kindlasti mitte.
Autor:  Rein [ Reede Mär 26, 2010 04:50 ]
Teema pealkiri: 
tv kirjutas:
Oot, millest me siin räägime? EI meetod on tore ja toimiv, aga sellel on väga vähe pistmist sellega, mis sul põhjas on. Põhimõtteliselt kõlbaks ka kivivill või lihstalt midagi, mis taimi paigal hoiaks. Sisuliselt hüdropooinka. Lahja põhja puudused kompenseeritakse vett väetades ja vahetades.
See jutt on õige, kuid mis selles EI kasutamises halba on - kas seepärast ei kõlba kruusapõhi kasutada või?
Samahästi võiks öelda et rikastatud pinnasesegu ei kõlba kasutada seepärast et eriti heaks toimimiseks peaks teda pruukima koos põhja küttekaablitega, kuid see on ju kulukas ja tülikas. Samas saab hakkama ka nendeta. Sama siin, EI on üks variantidest et saada taimed kasvama enne kui põhja on piisavalt toitaineid settinud, kuid saab ka väetamata.
tv kirjutas:
See toob meid tagasi mu väite juurde, et 99% akvariste alustab kruusaga ja jätkab vee väetamisega, sest ainult kruus ei anna rahuldavat tulemust.
Ära jäi väite teine pool - "ja saad endale vetika kaela. ". Õige ka, sest see pole tõsi.
tv kirjutas:
Ja kui kruusapõhja iseeneses võib veel lihtsaks pidada, siis vee väetamine pole seda enam kindlasti mitte.
Mis seal keerulist on? EI meetod ei nõua isegi testimist, vaja lihtsalt vajalikud komponendid soetada ning olla hoolas regulaarsete toimingutega.
Kuid veelkord, saab ka ilma väetamata, lihtsalt aega läheb väetamata rohkem ja algul tuleb siis valida taimi mis alustavas akvas hakkama saavad. Mingit katastroofi pole aga ka siis, kui "Harju keskmine" taimekasv rahuldab ning mingeid nõudlikke taimi ei pruugi siis saab kruusapõhjaga nii hakkama küll, ongi vähem vaja rohida.
Ühes olen tv-ga küll päri - kui on soov kasvatada nõudlikke taimi ja/või saada kiiret kasvu siis kruusapõhjaga minnakse enamasti vedelväetiste kasutamisele. Selle puudus on vajadus regulaarseks väetiste lisamiseks, eeliseks on aga see et toitainete hulk akvas on lihtsalt kontrollitav.
Kui keegi peaks ntx proovima miksida rikastatud toitesegu mullaga (või tegema apsaka mis juhtus hiljuti ühel kodanikul kes pani rikastatud segu peale mitte kruusa vaid kiviklibu) siis tulemuseks on suure tõenäosusega mittekontrollitav olukord. Samas mullapõhja ja rikastatud pinnasesegu eelis on see et vees on toitaineid vähe, see annab neile taimedele mis toitaineid juurtega pinnasest hangivad vetikate ees eelise. Ja kõik see ei tähenda et kruusapõhi oleks parem mullapõhjast või rikastatud pinnasesegust või siis vastupidi. Need on lihtsalt pisut erinevad lahendused.
Autor:  batsill [ Reede Mär 26, 2010 08:53 ]
Teema pealkiri: 
Kõik justkui kasvataks müügiks tohutuid laadungeid taimi. Või on veel põhjuseid, miks taga ajada ülikiiret taimekasvu?
2. leht 3-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/