foorum.akvarist.ee
https://foorum.akvarist.ee:443/

„appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)
https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=5&t=37712
1. leht 1-st

Autor:  Longfin [ Kolmapäev Apr 20, 2016 12:05 ]
Teema pealkiri:  „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

Räägin teile lühidalt oma loo, et anda lootust neile, kes seisavad silmitsi olukorraga, kus kala on juba poole sabaga hauas.
Minu lugu algas nii, et olin toonud endale poest ühe kolletunud paadialuse, Corydoras Panda ehk kiiversäga Panda, viimase kes poe akvaariumis juba pikka aega oli üksi ja hüljatud. Tõeline väike rääbak, katkine seljauim ja kolletunud valge värv, aga iseloom nii aktiivne ja asjalik! :) Minu süda oli jäägitult võidetud ja koos me koju tulime.

Ühel õhtul koju tulles oli minu akvaariumi kiireim saba tegemas oma elu viimaseid liigutusi. See oli nagu külm vesi krae vahele – täielik shokk. Kala tõusis pinnale kõht ja külg ees nagu elutu tükk. Veepinnal ajas suust välja mulle, kõht tuli veepeale, siis tegi paar siputust, paar mulli ja jälle kõht veepeal ja vaikus. Hoolimata tema püüdlusest tagasi põhja ujuda, jäid tema loiud siputused siiski veepinna tasemele.

Siinkohal ütlen nüüd, et see mis järgnes oli lihtsalt meeleheitlik katse, oma väike saba päästa. Kaotada polnud ju midagi, sest visuaalse vaatluse põhjal oli ellujäämisvõimalus umbes 10%, kala oli praktiliselt surnud. Ma ei mäleta nüüd täpselt, kas suures paanikas haarasin liitrise kannuga vee akvaariumist või puhta vee kausist aga 1L vett sai tema jaoks eraldatud. Sellele lisasin 1 tilga eSHa 2000 (lubatust suurem kogus!) ravimit, segasin vee ära ja panin oma silmatera sinna vette.

Järgnes siis see, et istusin poole ööni üleval, ühes käes telefon kust otsisin paaniliselt foorumitest abi ja teises käes oli pulk millega silitasin õrnalt kalakest ja hoidsin teda koguaeg liikumises või vähemasti õiges asendis, et ta ei oleks kõht vee peal. Kahjuks loodetud abi ma netist ei saanud, sest kõik kalaomanikud soovitasid kala piinad lõpetada. Aga sellega ma leppida ei suutnud ja nii me istusime üleval kuni terve Eesti juba magas.

Lõpuks mõned tunnid hiljem oli seisund nii palju paranenud, et kala püsis iseseisvalt põhjas ja ei tulnud enam veepeale – see oli juba SUUR edasminek! Preemiaks andsin oma nunnule 1 graanuli tema lemmiktoitu ja see läks hästi kaubaks. Punu täis, kann voodi kõrvale ja ühe silmaga tuttu! :wink: Ja oh seda rõõmu, hommikul oli kala elus \:D/ Tegin väikesesse kaussi talle eraldi akvaariumi laadse olemise koos põhjaliiva ja taimedega. Jätkasin raviga järgmisel kolmel päeval. Iga päev võtsin ära natuke vana vett, panin asemele uut ja lisasin igal järgneval päeval veel 1 tilga eSHat.

Haigus, üksi olek ja stress räsisid teda neil päevil, kuid 3 päevaga oli tema uimed muutmatuseni paranenud. Pandale omane must rant seljauimelt ja silma ümbert oli küll tuhmunud ja kadunud, kuid füüsiline vorm oli paranenud jõudsalt. Juba teise päeva õhtuks oli tema aktiivne olek tagasi ja tervis oli lootusandev. Neljandal päeval panin oma nunnu tagasi teiste juurde ja see rõõm mida see pisike kala tundis oli kirjeldamatu :) Välgukiirusel käidi läbi terve akvaarium, musitati läbi kõik sõbrad ja tantsu jätkus veel terveks päevaks :) Kiiversägad on loomult väga kokkuhoidvad ja nunnutavad, aga see taaskohtumise rõõm oli omaette vaatepilt :) Vähem kui tunniga olid tagasi ka tema mustad pigmendid uimedel ja silma ümber, ning väiksest räsitud ja surmasuus paadialusest oli saanud ilus ja terve kala :) Täna nädal aega hiljem, on kala täie tervise juures ja kosub ilusti :)

Loodan, et minu lugu mitte alla anda, aitab päästa veel mõne armastatud ja lustaka saba :) Mina hoian aga pöialt, et minu väike pereliige elaks veel meie seltsis kaua :)

Autor:  berta [ Kolmapäev Apr 20, 2016 04:05 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

Tore lugeda ja väga armas Sinust :)
Mis on väärt üks kalakese elu maailmale, aga sellele kalale on see hindamatu...

Autor:  Pets [ Kolmapäev Apr 20, 2016 04:07 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

=D> =D> =D>
See on väga hea ja õpetlik lugu. Tänud sulle, et vaevusid seda kirjutama ja usun et see annab paljudele mõtteainet ja ka indu selliste olukordadega toime tulla.

Autor:  nops [ Kolmapäev Apr 20, 2016 07:42 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

Mul tuli lugedes lausa pisar silma. Nii tore ja õnneliku lõpuga lugu. Supertubli!

Autor:  bardatulus [ Reede Apr 22, 2016 06:43 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

=D> =D> =D>

Autor:  Jüri T [ Reede Apr 22, 2016 07:10 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

Päris hea jah. Nädalakese pärast ehk väike "update" pildike kalast. Ehk hakkabki kosuma :?

Autor:  Longfin [ Reede Apr 22, 2016 09:22 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

Ilmselt oli sellel pandal ostu hetkel ka mingit laadi uimemädanik, aga kuna mul on olematud kogemused kalade haiguste osas, siis pidasin seda rohkem teiste kalade poolt näritud uimeks.

Praegu tunneb väike Imepanda ennast hästi ja toimetab visalt ringi :) Iga päev ikka ehmatan korraks kui kohe teda akvast ei leia, aga siis ta ilmub jälle välja, suuke matsub peas ja terve kui ponks :) Eks oht on ikka, et tema immuunsüsteem ja tervis on teiste omadega võrreldes nõrgem, aga loodan, et tal jagub veel palju elupäevi :)

Nii tore, et minu lugu nii korda läks :) Sellist tagasisidet ei osanud küll oodata, aga ülimalt meeldiv oli teie kommentaare lugeda :) Kuigi kirjutasin oma loo sellepärast, et kui kala on ikka sama kallis kui teised pere sulelised ja karvased ning muud toredad, siis tasub proovida ka nende elu päästa, sest ka kalade elu annab päästa :)

Kui panda veel kosub, võin uue pildi ka üles visata :)

Autor:  Felch [ Reede Apr 22, 2016 11:08 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

Viska kindlasti pilte ja hoia meid kursis kalakese sabakäiguga. Väga tubli oled. Su saavutused anavad lootust paljudele!

Autor:  KRA [ Reede Apr 22, 2016 11:16 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

Kas see lugu ei peaks mitte olema haiguste rubriigi all? Sealt oleks ehk ka tulevikus loogilisem otsida.

Autor:  putukas [ Pühapäev Apr 24, 2016 07:04 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

väga ilus lugu. Mul akvas 3x cory julii'd, kas teised cory pidajad on ka vahel märganud, et coryd mängivad surnut? Krt minu omad on mind mitu korda ehmatanud mõnikord mitu korda päevas. Lihatsalt viskab saba sirgeks ja ringleb akva voolus mõne aja ja siis tiirutab imelikult ringi nagu ei oskaks ujuda ja siis jälle kõik korras. Alguses mõõtsin koguaeg veenäite kui nad nii tegid aga enam ei viitsi :) mõnikord on mõni põhjas ka küllili nagu magaks ja kui akva juurde lähen siis ajab end üles.

igatahes coryd on lahedad vuntsid.

Autor:  Longfin [ Teisipäev Apr 26, 2016 09:37 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

minu coryd nii ei tee, kui minu preili külje pikali viskas siis teadsin juba, et nüüd on jama majas ja nii oligi. Mul hetkel cory pandad ja longfin.Nemad on mul tõelised ringi mässajad ja ninnud koos koguaeg :-) tõeliselt armsad vuntsid tõesti :-)

Autor:  Ingainx [ Pühapäev Nov 06, 2016 07:34 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

putukas kirjutas:
väga ilus lugu. Mul akvas 3x cory julii'd, kas teised cory pidajad on ka vahel märganud, et coryd mängivad surnut? Krt minu omad on mind mitu korda ehmatanud mõnikord mitu korda päevas. Lihatsalt viskab saba sirgeks ja ringleb akva voolus mõne aja ja siis tiirutab imelikult ringi nagu ei oskaks ujuda ja siis jälle kõik korras. Alguses mõõtsin koguaeg veenäite kui nad nii tegid aga enam ei viitsi :) mõnikord on mõni põhjas ka küllili nagu magaks ja kui akva juurde lähen siis ajab end üles.

igatahes coryd on lahedad vuntsid.


Ma olen oma Corysid lausa pidanud katsuma, et kindel olla, kas ikka elus :D

Jah armastavad liikumatult vooluga nn lamaskleda...

Kõik hästi alati olnud õnneks ;)

Autor:  KRA [ Esmaspäev Nov 07, 2016 10:22 ]
Teema pealkiri:  Re: „appi mu kala sureb“ minu kogemus (kiiversäga)

Äge ja südamlik lugu. Naljakas, kuidas üks kalaputukas nii hinge ronib. Ja, oi, kuidas ronib!

Mul endal oli juhus, kui kaks kuldguraamit läksid "kiilakaks". Kõik uimed tulid maha. Ka ravisin ja küll oli uhke tunne, et sain hakkama ja nad elule tagasi toodud. Pärast kaunistasid tükk aega veel mu akvat.

Tasub ikka vaeva näha - kala õnnelik ja ise ka. Ma olen alati seda meelt olnud, et ikka vaja mässata ja aidata. Tappa on imelihtne, aga me pole jumalad, et elusolendilt elu võtta.

1. leht 1-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
http://www.phpbb.com/