foorum.akvarist.ee

1. akvaariumi mahutavus liitrites: 85 l
2. akvaariumis olevad seadmed (filter, soojendi, lisa-CO2 jms.): Sisefilter aquaball 130, valgustus 2x15w
3. veevahetuste intervall (e. kui tihti toimuvad veevahetused), vahetatava vee kogus ja viimase veevahetuse aeg ja vahetatud vee kogus: iga nädalavahetus 30 l vett, viimane vahetus pühapäev 30 l
4. temperatuur ja võimalusel ph, kh ja no3 tasemed: temperatuur 26-27C, NO3 25, NO2 0, GH 14, KH 10-14, pH 7,6, Cl 0
5. kalade kooslus (kui palju, mis liiki) Ancistrused, isased gupid, platid, mollid, mõõksabad, 1 õunatigu ja 5 Helenat prügikaid hävitamas, akva on ülerahvastatud ja juba vaatan suuremat, enamus kalu alles pisikesed.

Küsimus siis selline et miks mul just emased kalad surevad üksteise järel, muidugi on ka läinud mõni isane aga see oli alguse poole, kuid nüüd just emased? Veebruarist peale on akva olnud aga poegi olen näinud paar korda 1-2 tk. Gupid läksid kõhnaks ja surid, nüüd läks emane mõõksaba ilma mingite tunnusteta ja üks plati on kogu aeg peidus või veepeal ja jube paks on aga soomused korras? Miks emased ei poegi mis võib valesti olla, ehk sellepärast surevad, kas ülerahvastuse tõttu, või sellepärast et nüüd on emaseid vähem kui isaseid kui vesi korras(Kõik peale KH vist)?

KH on normis. Ma ei ole täpselt aru saanud mis infektsioon tapab peamiselt emaseid eluspoegijaid, aga jah pilt on tuttav. Ei paljune , jäävad kössi, sünnitavad vahel harva mõne maimu, surmajuhtumid ,surnud poegade"mäda" sünnitamine, kere lontivajumine. Su kalad on haiged. Paljud parasiidid suudavad kalu nahapinna kaudu sedavõrd traumeerida, et tulemuseks on just sellised sümptomid. Ja paljud seened. Bakterid on vähemuses. Üldiselt püütakse kõike mitteparasitaarset bakterite kaela ajada, ja see on totaalne viga. Sellisest haiguspildist olen korduvalt võitu saanud. Mis ravimitega - ei mäleta. See oli pikem protsess.

Kui isaseid on rohkem kui emaseid siis nad kurnavad emased ära oma seksimängudega. Väidetavalt peaks iga isase guppi kohta 3-4 emast olema. Aga kuna emakalad on ka kasvult suuremad avaldavad neile ka enim mõju hapnikuvaegus kui ka vee halb kvaliteet.

Emased siiski üksteise järel surema ei hakka isaste liigse sexinälja tõttu. 10 isast ühe emase kohta muudavad viimase äärmiselt närviliseks, aga ära ta ei sure. Mõni emane ei tee absoluudselt isaste toimetustest välja, olgu neid siis kui palju tahes.

Ma pole veel näinud ühtegi emast guppit kes laseks 24/7 isastel ära panna!

No päris nii riivatuid ma ka pole näinud.

Mul tundub olevat sarnane mure. Kaks akvaariumit on sama vee ja sama toidu peal, haigus on ainult ühes tekkinud, hoolimata sellest et vahest on ka kalasid edasi-tagasi liigutatud akvaariumite vahel.
1. akvaariumi mahutavus liitrites: 240 l
2. akvaariumis olevad seadmed (filter, soojendi, lisa-CO2 jms.): Välisfilter CP e900 + veel vana sisefilter kuna välisfilter uus ja sisse töötamata, õhupump (vajadust polnud aga näeb ilus välja), akvaariumi valgus 2 toru, üks valge teine roheline(ei oska öelda kui võimsad)
3. veevahetuste intervall (e. kui tihti toimuvad veevahetused), vahetatava vee kogus ja viimase veevahetuse aeg ja vahetatud vee kogus: iga nädalavahetus neljandik kuni kolmandik vett, viimane vahetus esmaspäeval ca 50%, kuna just oli parasiidiravim sees.
4. temperatuur ja võimalusel ph, kh ja no3 tasemed: temperatuur 27C, NO3 25, NO2 0, KH 4, pH 7-7,5
5. kalade kooslus (kui palju, mis liiki) 1 ancistrus, 2 tundmatut maimu (ilmselt mõlemad mõõksabad), ca 30 gupit, millest enamus on emased, gupide hulgas on ka palju maime, 2 suuremat tigu ja prügiteod.
Sümptomid: mõni kala on kohutavalt kõhna. Arvasime et parasiidid ja tegime ravikuuri (eSHa EXIT). Pärast seda on mõni kala ikka veel kõhna aga keegi pole sellesse ära surnud. Nüüd on erinevaid sümptomeid juurde tulnud - mõni kala on punsunud/paks, üks suri sellesse ära, mõnel kalal on uimed hallikad (ei saa selles tegelikult päris kindel olla kuna pole nii palju akvaariumi vaadanud et teaks iga 20 emase gupi välimust peast, vb ta oli koguaeg selline), siis on mõnel kalal uimed turris, mõnel teisel jälle lõpused punased, mõned hõõruvad ennast vastu põhjaliiva. Ainus asi mis tundub ühine olevat on see et ainult emased jäävad haigeks. All in all, haiged on vb 5-6 kala, igaüks ise moodi, ülejäänud on terved ja õnnelikud ja lõbusad. Uusi maime on vahest ikka akvasse juurde tekkinud ja isased sebivad emaseid suure hooga.

Kh on suht madal. Samas, suur osa venemaa gupikasvatajaid kasvatab neid veel madalama näiduga. Ei hakka spekuleerim, mis haigusega on tegu. Haiguse kandjad on kindlasti ka isased. Infektsiooni puhul on isaste pidev torkimine emastele kurnav. Kurnab ka sünnitustegevus........jne.........Arvan et just seepärast surevadki peamiselt emased. Mul isiklikult jäi vahest ka mõni isane apaatseks ja suri, mõni taastus ja tervenes u. nädalaga.Ükski emane ei taastunud. Kui juba jäi, siis suri. Tundub olevat tegu mingi nõrkusparasiidi (bakteriga, seenega). Seniks kuni välja mõelda edasine tegevuskava on tugevdatud mitmekülgne toitmine abiks, eriti kasvueas kalade puhul.