| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Guraami ujub vastu akva seinu https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=5&t=28241 |
1. leht 1-st |
| Autor: | murueideke [ Neljapäev Mai 24, 2012 10:18 ] |
| Teema pealkiri: | Guraami ujub vastu akva seinu |
Kaks aastat tagasi sai võetud kaks pärlguraamit (isane ja emane), umbes aasta tagasi muutus isane tigedaks ajas kõik ülejäänud kalad akva nurka ja ujus üksi keset akvaariumit (ka oma liigikaaslase). Ei saanud temast jagu kuidagi, otsisin talle suurema akvaariumi elupaigaks ja seal muutus taas rahulikuks. Nüüd aasta hiljem emane guraami paar viimast päeva käitub väga imelikult, nimet järsku hakkab hullupööra kiiresti mööda avaariumi ringi ujuma nii et end vastu seinu ära lööb (kolakaid on kuulda lausa) ja siis peatub nina põhjas ja saba üleval ning on nii tükk aega. Sööma ka ei tule. Akvaarium on mul 60 l ja seal veel 2 skalaari, 1 mõõksaba ja põhjakoristaja (tean et akvaarium väike nede jaoks aga ei ratsi kedagi välja ka vista). Kas oskab keegi öelda miks kala nii käitub? Ei oska midagi temaga teha ka , kurb vaadata kui vastu seinu täiel kiirusel ujub |
|
| Autor: | Mõõksaba1 [ Neljapäev Mai 24, 2012 05:10 ] |
| Teema pealkiri: | |
Võib-olla on see sellepärast nii , et guraamile läheb suuremat akvaariumit vaja.Ühel lehel on kirjas , et koguni 100 liitrist akvaariumi oleks guraamidele vaja. See leht : http://www.aquahobby.com/gallery/e_leeri.php |
|
| Autor: | Maria [ Neljapäev Mai 24, 2012 08:44 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tavaliselt on kaks põhjust: tegemist parasiitidega ja kala ujub seinte ja akvaariumis olevate asjade vastu järskude liigutustega selleks, et parasiitide poolt põhjustatud sügelust leevendada või teine variant, et tegemist on neuroloogilise probleemiga. Viimase põhjuseks on tavaliselt mingit masti mürgitus (nitritid ja nitraadid enamasti) ja selle välistamiseks peaks tegema NO2 ja NO3 testid. Kuna akvaarium on selle seltskonna kohta liiga väike, siis pigem on tegemist selle teise variandiga, kuna on tõenäoline, et jääkainete konsentratsioon on pidevalt normist üle. Kahjuks puudub su postitusest igasugune info veevahetuste kohta (vt. "enne postitamist loe seda" kleepsu alarubriigi alguses), muidu ehk oskaks hinnata, kui suur võib olla jääkainete hulk ja aega hoiaks ka selle võrra kokku. |
|
| Autor: | murueideke [ Reede Mai 25, 2012 12:32 ] |
| Teema pealkiri: | |
Lugesin nüüd suunamise peale ka infot mida oleksin pidanud enne postitust lugema Ühesõnaga mul akvas veevahetus kord 2 nädala tagant 2 ämbrit (ei teagi kas ämbritäis 8 või 10 l), viimane veevahetus nädal tagasi ja soojendit enam sisse ei pannud (hetkel 24C, soojendiga oli 26C). Guraami on imelikult käitunud kolm päeva. Ise kahtlustasin ka neuroloogilist probleemi, sügeluse peale ma ei tulnudki aga ka võimalik. Ühesõnaga peaks veeproovid tegema. Õhtupoolikul on kala rahulikum olnud ja ujub veidi ringigi. Tänud vastamast. |
|
| Autor: | murueideke [ Pühapäev Juun 03, 2012 09:58 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tegin veetestid, mis näitasidki suurt NO3 (100) ja NO2 (2) taset. Tegin vee vahetuse 50 % ulatuses ja vahetasin ka filtrid, nüüd on atiivsöefiltrid, lisan ka Denitrol avaariumi starterit. Guraami ei uju enam vastu seinu ja tuleb sööma aga enamus aega on oma nurgas (ei uju eriti ringi). NO2 on 0,5 aga NO 3 ikka 100. Pean veel vist hoolega vett vahetama, et need näidud korda saada. |
|
| Autor: | Maria [ Pühapäev Juun 03, 2012 01:43 ] |
| Teema pealkiri: | |
Seda ma kahtlustasingi. Veevahetusi tee pigem vähemas mahus aga sagedamini, et need normi saada. Nt. iga 3 päeva tagant ämbritäis. Soovitan kindlasti lisaks kasutada bakterstarterit, mida sa praegu juba tublilt teed (JBL Denitrol vahetatava vee kohta ja JBL Filterstart filtrimaterjali peale - võib kasutada ka teiste firmade alternatiive, kui sa neid ei leia). Need peaks aitama NO2 taseme kiiremini alla viia, kuna NO2 on mürgisem, kui NO3. Kriitiliselt peaks suhtuma ka toidu andmisse, kuna jääkainete suurem hulk tuleb just kalatoidust ja väljaheidetest, kala nimelt suudab toidust omastada vaid väikese osa ja ülejäänu tuleb taguotsast sama targalt välja, kui eestotsast sisse läks. Söötma peaks kord päevas ja sellises koguses, et kogu toit oleks täielikult ära söödud 30 sekundi jooksul ning ühtegi liblet põhja vedelema ei jää. Ühel päeval nädalas võiks kuivsööda asendada kas värske salatilehe või peenema elussöödaga (müüakse nii elusalt kui külmutatult). Salat võib suure lehena jääda akvaariumisse kuni 24h-ks, elussööda kohta kehtib sama reegel, mis kuivsööda kohta. Nii peaksid saama oma näidud kontrolli alla. |
|
| 1. leht 1-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|