varivalge kirjutas:
NO2 (mis tekib nii kalade väljaheidetest kui ka roiskuvast toidust) on mürgine ja selle näit peaks alati olema 0 (ribatestid ei ole selle mõõtmiseks head, sest nende tuvastusvahed on liiga suured ja ebatäpsed ning 0,5 on juba väga paljudele kaladele väga mürgine). Igal kuldkalapidajal peaks alati kodus olema NO2 ja NO3 test kohe kindlasti. Need on kaks näitu, mida peab jälgima. NO2 on mürgine, NO3 on teatud piirini talutav. NO2 tekib väljaheidetest ja põhja settinud toidust, mida head bakterid siis ohutumaks NO3'ks ümber töötlevad.
Sorry, aga see nüüd küll paika ei pea. Kalade väljaheidetest ja lagunevatest toidujääkidest tekib esmalt siiski ammoniaak, mis siis nitrifitseerivate bakterite poolt esmalt nitritiks ja hiljem nitraatideks ümber töötatakse. Ja siit johtuvalt on tegelikult mõttekas ka NH3/NH4 test, ka ammoniaagi tase võib olla ohtlikult kõrge.
varivalge kirjutas:
Hoiatan tiba ette ka liig ägeda veevahetusega - see võib teha ka veidi halba sest veevahetusega viiakse ka häid baktereid akvaariumist välja ning kuigi see leevendab NO2 kogust vees ajutiselt, viib see heade bakterite taseme samuti alla ning lõpptulemuseks võib olla lõpuks NO2 suurem kogus kui algselt, sest ka NO3'e bakterite tase on madalaks tõmmatud - tulemuseks on taas nn "uue akvaariumi" sündroom.
Oeh. Järjekordne legend. Nitrifitseerivad bakterid on üldjuhul taimedel, dekoratsioonidel, filtrimeedial, põhjapinnases, klaasidel - vabalt ujub neid üsna vähesel määral, filtris on mitte rohkem kui 20%, enamasti kõigest 2-5% bakteritest. See et suured veevahetused ohustavad bakterikolooniat, on ammu katseliselt ümber lükatud legend. Kui ei usalda minu kirjapandut (
http://akvarist.eu/d7/vesi/lammastikuringe ,
http://akvarist.eu/d7/vesi/veevahetus ), siis vaata palun netis ringi - just uuemad kirjutised, millel teaduslikum taust ja katsed taga, on abiks.
varivalge kirjutas:
Ma jäin hetkel mõtlema - kas see vastab tõele, et Biotopoli ja Denitroli ei tohiks korraga koos vette lisada? St kas Biotopol ei neutraliseeri kuidagi Denitroli effekti? Kuskilt on jäänud meelde selline hoiatus, et Biotopili lisada enne ning siis mingi aja pärast Denitroli alles? Parandage mind, targemad, kui ma eksin.
Sellest on räägitud tutika akva kontekstis, lihtsalt et vees olev kloor saaks enne bakterite lisamist ära neutraliseeritud, muidu saavad bakterid klooriga vees hukka. Aga ka toimivas akvas ei tasu loomulikult kraanivette Denitroli panna - ikka esmalt Biotopol värskesse vette, siis värske vesi akvasse ja hiljem Denitrol järele.
varivalge kirjutas:
Aga meeldetuletus - ka Denitroli ja Biotopoliga ei tasu üle pingutada. Jälgige väga täpselt, mis on kirjas juhendil, ning manustage ainult selle järgi
Biotopoli puhul on lausa tootja juhendis kirjas et üledoseerimisel pole kahjulikku kõrvalmõju. Põhiline negatiivne efekt on rahakotile...
varivalge kirjutas:
(tean inimesi, kes on kallanud Denitroli pool suurt pudelit väiksesse akvaariumisse, arvates, et see parandab nüüd kohe kõik mured ära - tegelikult peab lisama seda nagu juhendis kirjas, 1. kord suurem kogus, edasi kord päevas teatud aja jooksul).
Ei viitsi nii pikalt kirjutada, seda bakteripreparaatide teemat on saanud lahata
siin. See on loomulikult õige, et tuleb järgida tootja juhendit.
varivalge kirjutas:
Õunatigu arvestada nii, et 10 liitrit vett 1 teo kohta. Iseenesest ei paneks mina küll viite õunatigu 50 liitrisesse, pigem 1-2.
Lihtsalt täpsustaks, et 5 õunatigu 50 liitrises akvas tähendaks et sinna ühtki kala enam panna ei tohiks. Ehk siis õunateo kohta arvestatavad liitrid on ikka needsamad, mida arvestatakse ka nii et 1 cm täiskasvanud kala kehapikkuse kohta peaks olema 1 liiter vett akvas (kehtib vaid väikeste kalade korral).
Logi sisse
Registreeru
Pildialbum
KKK
Tänud!
