foorum.akvarist.ee

Soome keele oskajatele (samast asjast rääkis vist ka hr. Päkk ühel kokkutulekul):

http://aquahoito.info/suomi/ohjeita/karante.php

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

See on minu teada üsna väheuuritud teema, sestap vaevalt et palju on leida. Ma ei riskiks väita et kõik see Maria kirjutatu tõsi on - ehkki pole võimatu. Küll on aga teada et erinevad bakterid akvas konkureerivad toidu ja elukoha pärast. Meid huvitavad eeskätt nitrifitseerivad bakterid, tihti nimetatakse neid ka "headeks bakteriteks" või "kasulikeks bakteriteks", sest just nitrifitseerivad bakterid on need mis töötlevad kahjulikke jääkaineid ümber ja osalevad lämmastikuringes. Nitrifitseerivad bakterid on autotroofsed, toodavad endale ise toitu kasutades ammoniaaki, nitritit ja hapnikku. Hoopis teistsugused on heterotroofsed bakterid, tüüpiliselt on akvaariumis nendeks Bacillus and Pseudomonas. Heterotroofsed bakterid saavad oma energia akvaariumis oleva orgaanika lagundamisest. Heterotroofsed bakterid saavad hakkama nii hapnikurikkas kui hapnikuvaeses keskkonnas, autotroofsed aga ainult hapnikurikkas keskkonnas. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid konkureerivad nii hapniku kui ka kinnitumiseks vajaliku pinna osas. Oluline on veel teada et heterotroofsed bakterid jagunevad iga 20 minuti tagant, autotroofsed aga 12-20 tunni tagant. Nii et kui tekib bakterite kiirest paljunemisest tingitud hägu, siis võib üsna kindel olla et tegu pole mitte nitrifitseerivate bakteritega, vaid heterotroofsete bakteritega ning võimalikuks põhjuseks on näiteks mingi lagundatav orgaanika allikas akvaariumis (kasvõi surnud kala). See tähendab kiiresti lisanduvat ammoniaagi hulka ning hapniku tarbimise kasvu. Et autotroofsed bakterid ei saaks heterotroofsete bakterite poolt välja tõrjutud ning ka kalade jaoks hapnikku jaguks, peaks hoolitsema piisava hapnikuvarustuse eest akvaariumis.
Kahjuks on autotroofsed bakterid tundlikumad ka kloori suhtes, nii et kui teha veevahetus kloori sisaldava kraaniveega, võivad autotroofsed bakterid pihta saada ning heterotroofsed nende arvelt kiiresti paljuneda - selle märgiks on siis peale veevahetust akvaariumisse ilmuv hägu.
OK, tulles tagasi algusse - miks pole minu arvates hea toimivasse akvasse bakteripreparaadi lisamine. Väidetavalt on enamuses bakteripreparaatides "valed" bakterid, mis küll ka ammoniaaki ja paremal juhul isegi nitritit ümber töötlevad, kuid nad pole samad mis on sissetöötanud akvaariumis ning vahetatakse peagi välja teiste, püsivamate bakterikoosluste poolt. "Valede" bakterite lisamine ei ole tõenäoliselt otseselt katastroof, kuid vaevalt et ka eriti kasu toob - pigem tasuks lihtsalt hoolitseda et ammoniaak ja nitrit ei jõuaks kalade jaoks ohtliku tasemeni, kõige lihtsam on seda teha veevahetustega.
Kahtlustan et neid kes nii pika ja "raskete" terminitega pikitud jutu läbi viitsisid lugeda, pole palju. Kes tahab sel teemal aga veel lugemist, võib ette võtta ntx
http://www.oscarfish.com/article-home/w ... festo.html
http://www.oscarfish.com/article-home/w ... teria.html
Päris kõike mis seal kirjas ma paraku ei riskiks küll puhta kullana võtta... Tõsisemad kirjutised on ntx sedasorti, aga lahtisi otsi on palju.

_________________
http://akvarist.eu

Bakterkonfliktist on põgusalt kirjutanud Jay H. Lehr raamatus "Standard handbook of Environmental Science, Health and Technology". Uuemaid uuringuid otsides üksteise mahanottimise teemal on kasulik kasutada märksõnadena Pseudomonas sp kombinatsioonis "cell wall attack`i" ja "toxines other bacteria`ga" ja otsides keskenduda teadusandmebaasidele (alustada võib kuskilt siit: http://www.utlib.ee/erialaportaal2/inde ... &tk2=LO_BG). Lihtsalt Google otsing annab teile vastuseks umbes samasuguse tõeväärtusega juttu, nagu minu kirjutis.
Akvaristikaalaselt bakteritega minuteada uuringuid tehtud ei ole. Kes bioloogiat õpib, kasutage võimalust ja kirjutage korralik magistritöö.

Hmmm. Pisut segane värk - minu arusaamist mööda on Pseudomonas sp olemas igas akvas kui osa heterotroofsetest bakteritest. Miks nad siis akvas alati kõiki konkureerivaid baktereid maha ei noti? Maria viidatud artiklites on enamasti juttu sellest mahanottimise mehhanismist, ei muust. Pakun et asi on selles, et Pseudomonas saab paljuneda vaid sedavõrd kui palju toitu jagub. Väikeses akvas võivad laguneva kala jäänused sestap paraja ökokatastroofi korraldada. Akvas on heterotroofsed ja autotroofsed bakterid enamasti tasakaalus, heterotroofsed on ju samamoodi vajalikud, et orgaanilisi jäätmeid lagundada.

_________________
http://akvarist.eu

Meil nüüd sama jama... akvaariumis oli 44 põhjakoristajat, kukeke ja kuuaega tagasi Mustika keskusest Zoo planetist ostetud 4 neooni. Järsku läks nüüd akvaariumi vesi sogaseks ja peale vee vahetamist: ära imedes sogast vett ja lisades kraanivett (oleme nii koguaeg teinud ja pole miskit juhtunud) oli järgmine päev järgi aint kukeke ja 1 põhjakoristaja.

Kas keegi oskab öelda, miks nii juhtus? kas asi oli siis nüüd kraanivees ?
kusjuures koristajad olid meil samal ajal ka väikseid kalamarjakesi jälle soetanud.

Tooksin esile lõigu "..täielik veevahetus.."

54L on väike ja hapra tasakaaluga süsteem. Suuremad veevahetused ja eriti veel värskelt kraanist lastud veega võivad olla mikrofloorale kurjast.

Selliste veenäitude nagu pH, temperatuur ja eriti veekareduse järsk muutus oleks aklimatsiooniraskustes kaladel haigustunnused kiiremini nähtavaks toonud. Ka ei usu et neid haigusi palju oleks mis paari päeva jooksul peale infektsiooni sissetoomist tapaks. Pigem kahtlustaks ka suure veevahetusega kaasnenud mikrofloora krahhi koos sellele järgnenud laguprotsesside/toksiinide mõjuga.

Edit: ei märganud algse teema vanust, vabandust. Uut teemaarendust ei oska kahjuks kommenteerida.

pirx - kui suur Su akva on?

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Kas oskab keegi nõu anda, mis leevendab olukorda, kui on selline jama juhtunud. Loomulikult veevahetus, aga seda ei saa teha kohe, kui on vaja vahetataval veel lasta seista. Kas natuke aitab mingi keemia, kõrgem (madalam) temperatuur, aereerimine, või veel midagi? Ette tänades.

_________________
350 L

Ikka tee kohe veevahetus.Selle jaoks ju vee konditsioneeri (näit. Seachem Prime või mingi teine ) kasutataksegi, et eemaldaks kloori ja muu jama.

Siin isegi otse akvasse vee laskmise teema:
http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=28463

Selliste jamade korral olen teinud 90% veevahetust. 100% ei saa, kalad jäävad kuivale. Abi on olnud alati. Pärnus õnneks kraanivee selles otsas mis kraanist välja tuleb kloori ei ole. Nii et -alati otse kraanist. Abi on vahel ka temperatuuri võimalikult madalale laskmisest, oleneb muidugi mida akvas peetakse.

Suur tänu Kandinski ja Jüri T

_________________
350 L

Tegelikult ei ole päris hea meeletult suurt veevahetust teha.Kui kalad on juba sellest jamast nõrgad,ei pruugi nad nii suurt veevahetust enam üle elada.
Liiga suured kõikumised ei ole alati kasulikud.Pigem 25-30 protsenti korraga ja tihedamalt,aga see on ainult minu kogemus.

_________________
250,2*200,175,126 liitrit kalade ja taimedega.

Ei ole märganud et kogu vee vahetamine oleks mingit kõikumist tekitanud ei akvas ega filtrites. Süsteem saab puhtamaks,uus tasakaal saabub kiiresti. Suuri tasakaalu kõikumisi pöhjustab sageli just 30 - 50% veevahetus.