foorum.akvarist.ee

Tervist.

Ei osanud seda teemat kuhugi paigutada. Osaliselt on asi vees ja osaliselt on asi kala haigestumises.

Juhtus minul selline loll olukord, et tekitasin oma akvaariumis iseeneselollusest hapnikupuuduse, mis läks mulle maksma kahe kala elu. Ehk siis eile peale veevahetust panin antsude ja tigude jaoks kurki. Tagantjärgi mõeldes sai kurki liiga palju. Selle tulemusena oli hommikul üks neoon surnud. Siis ma seda toitainete liigsuse ega hapnikupuuduse nahka ei osanud ajada, sest neoon oli juba enne selline vanake ja ma ausalt ootasin kuna tema elukell lõpuni käib. Kurgi muidugi likvideerisin ära nii nagu ma alati teen - õhtu poole panen akvasse ja hommikul võtan ära.

Päev otsa olin ise kodust ära. Koju tulles avastasin ehmatusega, et vesi on hägune ja pinnal hõljuva kardheina küljes on valged vatjad narmad. Kõige koledam üllatus oli mu kalli kollase emase guppi ootamatu põhja vajumine ja surm. Siis hakkasin uurima, mis nüüd minu akvas valesti on. Murdepunkt toimus siis kui õunatigu sifooniga pinnalt õhku ahmis.

Sattusin selle teema peale http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=9207 ning järeldasin, et veehavahetusest ja liigsest toidust on tekkinud bakterivohamine ning sellest hapnikupuudus. See peale paigutasin AQUAEL fan filtri veepinnale lähemale, et võimalikult palju hapniku vette jõuaks. Tunniga oli juba näha, et kaladel elu muutus kergemaks. Samuti tegin ka veevahetuse, kuskil 20%. Eks näis mis saab :/ Häbi tunnistada aga veeteste teinud ei ole. Varasemalt on kõik korras olnud. Kalad rõõmsad, taimed kasvasid, vesi oli silma järgi korras. Akva on töös olnud 4 kuud. Homme tekitan mingisegi veetesti koju, kas või 6 in 1. Suure hädaga ehk aitab ka see.
Andmed kaa:
1. 60L
2. sisefilter AQUAEL fan 1plus, soojendi (hetkel välja võetud, sest suvel pole tarvidust)
3. veevahetus kord nädalas umbes 20%, viimane eile 16.07
4. temperatuur 27C
5. 8 neooni, 2 mollit, 2 guppit, 1 ancistrus, 2 õunatigu, 2 krevetti


Aga see pole veel kõik. Istusin tükk aega akvaariumi ees ja valvasin kalu ja uurisin akvaariumi ning nägin oma helesinisel gupil imelikku täppi külje peal. http://foorum.akvarist.ee/album/12366.jpg


Esimese asjana siis artiklitest kalade haigused ja hakkasin võrdlema. Ise arvan, et see on seenhaigus. Täpike pole kehaga tasapinnas vaid on vatjas ja eemale ulatuv. Eile seda ei olnud ja tekkis tänase päeva jooksul. Bakteriaalsed haigused välistasin sest kalakesel ei ole kõrvalnähtudena väljatoodud sümptomeid. Samuti on ka loogiline, et kui ma vee suutsin tuksi keerata siis seen ka kaugel ei ole.

Tahaksingi küsida, et kas ma olen oma järeldustega õigel teel ning kuidas peaksin edasi käituma? Kas peaksin poest JBL Fungolit tooma, vee temperatuuri tõstma ja kaladele soolavanne tegema? Hapnikupuuduse likvideerimisega ma olen vist kergelt õigelt teel?

Tõsiselt sant tunne, et ma nüüd sellise lollusega hakkama olen saanud. Ma ju loen siin kogu aeg ja üritan teiste vigu vältida ja nüüd siis pidi nii juhtuma...

Nüüd olen vee korda saanud. Ka täpp gupil on väiksemaks jäänud, kuid samas on juurde tekkinud veel üks väiksem. Ning täpid pole enam vatjad vaid kergelt kollakad ja naha ligi. Nüüd küll ei oska arvata mis asi see seal olla võiks.

Pakun siiski, et see on bakteriaalne häda, vähemalt pildilt nii tundub. Seen on alati tuntavalt nahapinnast kõrgemal, v.a. silmadel. Teisi sümptomeid alati ei esinegi, eriti, kui haigus on alles algfaasis. Seega teeks bakterivastase ravikuuri läbi (kogu akvaariumis) ja vaataks, mis edasi juhtub.

Kas meie kalal võib sama asjaga tegemist olla? http://ets.planet.ee/?search=jamakollasega Uurisime ka kõik haiguste kirjeldused läbi aga millegiga justkui ei klapi. Kui, siis võibolla Saprolegnia spp. kirjeldusega. Peale avastamist isoleerisime kala koheselt ja paigutasime teise akvaariumisse karantiini. Kas peaks ka suurele akvaariumile igaks juhuks mingi profülaktilise ravi tegema või alles siis kui hädad hakkavad ilmnema? Lugupeetud Maria, oleksin tänulik vastuse eest.

Arvatavasti on sellel kalal hoopis hole in the head disease ehk auguhaigus. Saprolegniaga see ei tundu klappivat. Milline on vee karedus?

Vee parameetrid
NO3 - 25
NO2 - 0
GH - 8
KH - 6
pH - 8

Jap, selliste näitudega kaldub auguhaiguse kasuks, nagu kahtlustasin. Antud haiguse algpõhjuseks on mineraalide defitsiit vees ja see avaldubki sagedamini ahvenalistel, kes vajavad keskmise või kõrgema karedusega mineraaliderikast vett. Peaksid tegema ravikuuri JBL Spirohexoliga ja tõstma AquaDuriga vee karedust.

Ma võtaks oma algatatud teema kenasti kokku ja jagaks oma algaja kogemusi.

Juulis algas see jama. Terve augusti ja pool septembrit jagelesin sellega. Kasutasin erinevaid bakterivastaseid ravimeid. Esmalt soovitati mulle loomapoest Tetra Medical Lifeguardi. Mitte essugi ei aidanud. Järgmisena kasutasin Tetra General Tonicut. Taimed ajas kiratsema. Haigusnähtusi leevendas küll veits aga ma ei julgenud ka üle doseerida ja tegin nädalaste vahedega kaks ravikuuri. Tundus nagu oleks asjast jagu saanud aga eiiiiii.. tuli ikka tagasi. Ei saand üldse sotti, et mis värk on. Vee parameetrid olid täitsa ok. Veevahetus ka regulaarselt 20-25%.
Kuna mul kodupood on Kristiine Pet Center siis seal ainult Tetra tooteid müüaksegi. Vedasin siis ennast Roccasse Kalakesse ja tõin JBL Punktolit. No vot on rohi alles Nüüd üle kuu aja pole mitte mingisugust probleemi enam. Täitsa lust kohe. Järgmine kord olen targem ja pöördun kohe JBL firma toodete juurde.