foorum.akvarist.ee

tere

oli 7 gupit, 3 emast ja 4 isast.alles on 3 isast ja 1 emane. 1 emane suri järgmisel päeval.silmad olid punnis aga muud ei midagi.paar päeva hiljem suri veel 1 emane. kardan et ülesöötmisest sest ise veel päris algaja ja sõid päris palju.siis oli kõik normis.ja eile suri üks isane. tal läks enne kõht suureks ja istus pumba juures, sõi normaalselt aga ei liikunud.täna on jälle läinud ühel isasel kõht suureks.tegime soolavanni.
akvaarium 65l, filter ja mullitaja. vesi umbes 27 kraadi.
akvas 4 gupit, 2 põhjakat ja õunatigu

mm mh... näib nagu oleks siis jah ületoitmisest.
ehk peaksid jälgima kui palju toitu paned (toitu peab neile nii palju panema, et nad selle 1 minutiga söödud saaks)

Ilmselt dropsy ehk vesitõbi, seda võib põhjustada seen- või bakterinfektsioon. Oleks hea, kui kirjutaksid täpsemalt oma akvaariumist (vt. alafoorumi kleeps "enne postitamist loe seda" tumedas kirjas toodud tekst).

vett vahetasime nädal tagasi umbes 30%.vett vahetame iga kahe nädala tagant 20%.temperatuur on umbes 26-27.akvas vett on 64l, filter mullitaja.elanike 7.4 gupit, 2 põhjakat, 1õunatigu. teste ei ole teinud.

Dropsy tekkepõhjuseks on tavaliselt väga halb veehügieen, sest see nõrgestab kalade immuunsüsteemi ja kalad muutuvad haigustele väga vastuvõtlikeks. Muretse NO3 test ja kontrolli nitraatide konsentratsiooni vees. See peaks olema alla 20mg/l vees, üle 50mg/l muutub kaladele ohtlikuks. Vajadusel tee paaripäevaste vahedega 20% veevahetusi, kuni nitraatide konsentratsioon on normi läinud. Kui nitraatide tase on normi piires, siis võid hakata ravima. Alustuseks bakterivastase vahendiga ja kui see ei anna nädala jooksul tulemust, siis aktiivsöega läbi filtreerida ja teha 1 kuur seenevastase ravimiga. Kui kala on juba väga punnis, siis tõenäoliselt ravi talle enam tulemust ei anna, küll aga hoiab ära teiste kalade võimaliku haigestumise.

aga me tegime kõikidele kaladele soolavanni ja nüüd ei ole kõht enam nii suur