| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Vee keemiliste muutuste mõju kaladele https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=5&t=16426 |
1. leht 1-st |
| Autor: | Bertha [ Reede Mai 15, 2009 07:24 ] |
| Teema pealkiri: | Vee keemiliste muutuste mõju kaladele |
Kui akvaariumis mõni kala hakkab hinge heitma, siis tavaliselt juhitakse tähelepanu vee keemiale. Et äkki on vees mürgiseid ühendeid, näidud paigast ära jne. Aga mul tekkis küsimus, et kui loogiline on, et haigusnähud ilmnevad ning sureb vaid üks kala, selle asemel, et mürgitusest mõjutatud saaks kogu populatsioon? Kui vesi on halb, kas suremus ei peaks olema suurem? Lõikasin selle jupi ühest teisest postitusest, et oleks koht, kus küsida. Maria |
|
| Autor: | Maria [ Reede Mai 15, 2009 08:18 ] |
| Teema pealkiri: | |
kui me räägime troopilisest segaakvaariumist, siis seal elavaid kalu ei saa käsitleda ühe ühtse populatsioonina, sest populatsiooni definitsioon on väga selgelt "rühm samast liigist isendeid". see asjaolu paneb paika selle, et kõik kalad ei saa käituda akvaariumis ühtviisi, sest erinevatest liikidest kalad on erinevad nii füsioloogiliselt kui oma päritolutaustalt. need kaks aspekti, füsioloogia ja päritoluline taust panevad paika selle, milline on ühe või teise isendi taluvuspiir mingi vee keemilise ühendi normist kõrvalekalde puhul. võtame näiteks olukorra, kus vee hapnikutase akvaariumis järsult langeb, olgu siis põhjuseks bakterkonflikt või näiteks suvel tavaline ülekuumenemine. esimesena pakivad pillid kotti liigid, kellel on füsioloogiline vajadus suurema vee hapnikusisalduse osas, eriti looduses jõgedes elavad kalad, nt. Beaufortia leveretti, seejärel need, kellel on füsioloogiliselt vähesem hapnikunõudlus, näiteks Guppid ja seejärel need, kellel on füsioloogiliselt vähesem hapnikunõudlus, kuid kes on harjunud ehk kohastunud elama väiksema hapnikusisaldusega vees, näiteks Guppid, kes on pärit akvaariumist, mille veetemperatuuri on hoitud pidevalt üle 27C. üllatusega võib avastada aga, et kui ka need viimased Gupid on oma saba vikerkaare taha sättinud, ei ilmuta Guraamid üldse mingeid ilminguid sellest, et neil oleks paha olla. põhjus lihtne - nemad kuuluvad labürintkalade hulka ja hingavad hapnikku veepinnalt ja see palju hapnikku lahustunult vees on, neid ei koti. samasuguse näite võib tuua nitraatide taseme tõusu korral. mõned liigid on tundlikumad, mõned vähemtundlikumad. tõsi, selliseid paraku ei ole, kellel nitraatidest täitsa ükstaskama oleks. 250mg/l taseme juurde jõudes peaksid ka viimased vintsked vennad 24h jooksul hakkama ära kukkuma. loodetavasti sai piisavalt põhjalik seletus. |
|
| Autor: | Bertha [ Reede Mai 15, 2009 10:52 ] |
| Teema pealkiri: | |
Jah, nii see on. Aga küsimus oli ikkagi suunatud selle postituse pihta, millest see ära tükeldati. Et siis, kui sureb üks ancistrus ning tema teised seltsivennad on elu ja tervise juures, kui reaalne on, et surma põhjustas näiteks nitraatide, ammoniaagi vm liigne kogus akvaariumivees? |
|
| Autor: | Maria [ Reede Mai 15, 2009 11:40 ] |
| Teema pealkiri: | |
Bertha kirjutas: Jah, nii see on.
Aga küsimus oli ikkagi suunatud selle postituse pihta, millest see ära tükeldati. Et siis, kui sureb üks ancistrus ning tema teised seltsivennad on elu ja tervise juures, kui reaalne on, et surma põhjustas näiteks nitraatide, ammoniaagi vm liigne kogus akvaariumivees? on küll reaalne. kui kalal oli mingi eelnevalt neuroloogilise hälbe teket soodustav tingimus, siis võis ka tühine asi anda tõuke selle avaldumiseks. aga kas see ka tegelikult põhjuseks oli, võime ainult oletada. sama hästi võis põhjuseks olla ka see, et kala jäi nt. filtri vahele kinni ja sai peapiirkonna trauma. |
|
| 1. leht 1-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|