Saabusin peale kahepäevast äraolekut koju ning avastasin, et akvaariumis on õige mitu surnud mõõksaba. Umbes 30-st on praeguseks surnud 8, võibolla on mõni juba ka jäägitult nahka pandud. Tänast kahte teise ilma minejat sai hommikul veel elavana jälgitud, neist jäi suhteliselt närb mulje.
Päeval oli üks neist põhjas ja hingas "lõõtsutavalt". Tunduks olevat nagu mingi mürgistus..
Kehvade parameetritega vee vastu räägib see, et 20+ mõõksaba ei näita hetkel mingeid niru tervise märke ning vee kvaliteedi suhtes nõudlike mustlaik-kiriahvenate (Archocentrus nigrofasciatus) paar koos maimuperega on ka hea tervise juures. Tegin just ka veevahetuse (ca viiendik vett), nitraatide sisaldus jääb 10 ja 25 mg/l vahele (test on JBL Easytest 5in1
). Harjasnina (Ancistrus xyz) ajas õhtul end kännupraost välja ning paistab ka hea tervise juures olema. Ükski elus olevatest kaladest ei paista "lõõtsutavat" või veepinnalt õhku ahmivat. Ka ei ole kindlalt tuvastavaid väliseid tõve märke - valgeid täppe vms, ükski sümptom ei viidanud üheselt Maria kirjutatud artiklis kirjeldatud tõbedele, sarnasust ei tuvastanud ka ühegagi "Akvaariumiomaniku käsiraamatus" kirjeldatud haigusega. Jälgin neid hoolega edasi.
Hetkel on ainsaks kahtlusaluseks kehva(?) kvaliteediga külmutatud surusääse vastsed. Enne kodust ära minekut andsin 30 täiskasvanud kalale sääsevastseid veidi rohkem ühest päevanormist, seekord siis 3 väikest kuubikut (tavaliselt saavad kaks, need kaovad üsna ruttu) ning muud toitu nad juurde ei saanud. Vaatasin, et mõned sääsevastsed olid veidi hallikad ning jäid veepinnale hulpima, korjasin need välja. Oletus on praegu selline, et osa kalu sõid riknenud(?) sääsevastseid ning see mõjus neile saatuslikult.
Oskab keegi mu oletuse peale midagi arvata? Või pakkuda mõnd muud diagnoosi?
---------------------------------
Täiendus akvaariumi kohta (muidugi loetakse õpetussõnu alles viimases järjekorras...)
Akvaariumi maht on 120 liitrit (miinus kruus, kalad, taimed ja känd, seega vett ehk 90+ liitrit), vett pumpab läbi väike sisefilter. Soojendi hoiab vett 24 kraadi juures, suvel on vesi temperatuur ca 25 kraadi, soojendi ei ole tükk aega sisse lülitunud. CO2 reaktor hetkel töös ei ole.
Vett olen vahetanud (eeskätt taimekasvu kiirendamise huvides umbes kord kahe nädala tagant, 20-30 liitrit korraga. Veevahetusel kasutan juba pea aasta pooleks kraanivett ja vihmavett (kogutud alati suure vihmaga, ca pool tundi kuni tund peale vihmasaju algust), ära auranud vee asendan ka vihmaveega.
gH on 10-12 (kraaniveel ~25)
kH ca 7-8 (kraaniveel jällegi poole rohkem
pH ilma CO2-te lisamata 7.5
NO3 on tavaliselt olnud suhteliselt nullis, sest akvaariumis on palju taimi (pool akvaariumit on džungel, teist poolt katab madal(am) ja hõredam Cryptocorynede "matt"). Peale mõõdukat rohimist ca 2 nädala eest on too JBLi test hakanud NO3 taset üldse näitama.
Akvaariumi asukad on sellised: täiskasvanud mustlaik-kiriahvenate paar + umbes 8 mõnenädalast (u. sentimeetripikkust) maimu. Üks suuremat sorti harjasnina, varem ca 30 täiskasvanud mõõksaba, kelle järelkasvu puudumise eest kandsid ahvenad tänuväärt hoolt.
