Ei peagi.
Praegu veel jõuaks.
Varsti ei jõua.
Foorumil on otsing.
Sinna prooviks sõna "Cladophora".
| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Cladophora aegagropila https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=4&t=712 |
1. leht 1-st |
| Autor: | Tyritydruk [ Laupäev Apr 10, 2004 05:02 ] |
| Teema pealkiri: | Cladophora aegagropila |
Kas oskate öelda, mis on Cladophora aegagropila eestikeelne nimetus? kui seda üldse on. Ja milliseid tingimusi see taim vajab. tropica.dk's oli suht vähe ifi. |
|
| Autor: | Hertsog [ Laupäev Apr 10, 2004 08:22 ] |
| Teema pealkiri: | |
järjekordselt sul kodutöö tegemata. see asi on vetikapall, ehk ka järvepall. sellest on siin foorumis KORDUVALT juttu olnud. foorumikasutaja albert on toonud selle kohta väga kenasti mõistliku info ära. nii et veel ei väsi kordamast: tutvu foorumiga ning kasuta internetti ka otstarbekalt. prooviks tippisin neti.ee'sse sisse Cladophora aegagropila ning tulemusi oli kohe mitu. neist esimene foorumikasutaja Tõnu Oga koduleht. edu infomaailma avastamisel... |
|
| Autor: | Tyritydruk [ Laupäev Apr 10, 2004 11:26 ] |
| Teema pealkiri: | |
seda ma juba sellelt kodulehelt lugesin,kuid seal pole ju midagi erilist. Ja ega ma seda foorumit siis tervenisti ei jõua läbi lugeda...:S aga ex ma siis pean lugema hakkama. |
|
| Autor: | Tiff [ Laupäev Apr 10, 2004 11:44 ] |
| Teema pealkiri: | |
Ei peagi. Praegu veel jõuaks. Varsti ei jõua. Foorumil on otsing. Sinna prooviks sõna "Cladophora".
|
|
| Autor: | Tõnu Oga [ Pühapäev Apr 11, 2004 11:24 ] |
| Teema pealkiri: | |
Pühendusega sulle, Türitüdruk 
Ega me tegelikult nii kurjad ei olegi. --- Cladophora aegagropila on pallikujuline sametise pinnaga vetikas, mis viimastel aastatel on ka eesti zoopoodidesse jõudnud. Efektse välimuse tõttu ei jää see tavaliselt ühelgi akvaariumiomanikust poekülastajal märkamata, ning kuna ka hind on tavaliselt üsna taskukohane (20-50kr), siis on ta oma populatsiooni jõudsalt laiendanud ka eesti koduakvaariumitesse. Taime ametliku eestikeelse nimetuse olemasolu ma ei oska kommenteerida (veetaimede osas on nimekomisjonil veel hulk lünki täita), kuid käibel on "akvaristlikud" nimevariandid "vetikapall" ja "järvepall" (ilmselt i.k. toortõlge Lake Balls'ist"). Kes eelistab eksootilisemat nimetust, võib kasutada taime Jaapanikeelset nime - "Marimo't". Lääne teadusmaailma jaoks avastas kerakujuliselt kasvavad Cladhophora vetikad Dr. Anton Sauter 1824. aastal, leides neid Austriast Zelleri'i nimelisest mägijärvest. Oma veidra kasvukuju tõttu äratas avastus laialdast tähelepanu ja järgnes rida leide Inglismaalt, Venemaalt, Islandilt, Rootsist ja mujalt. Tänaseks on taim paljudest leiukohtadest kadunud, kuna järvede reostumise tõttu toitainetega on vetikapalli elukoha hõivanud kiiremakasvulised taimed. Kas Cladophora aegagropila't kunagi ka eestist leitud on ei oska kahjuks öelda. Praeguseks on eestis vetikapalli eluks sobilikke järvi, selgeid ja vähetoitainelisi, vaid mõned üksikud (näiteks Viitnal on üks-kaks sellist järve). Kuna aga botaanikud teevad meie oligotroofsetes (vähetoitainelistes) järvedes pidevat seiret, ja seni ühestki leiust midagi kuulda ei ole olnud, siis ilmselt siiski eestis teda ei ole. Hetkel on maailmas teada siiski veel hulk veekogusid kus vetikapall kasvab, tuntuimaks kasvukohaks on ilmselt Jaapan oma Akan'i järvega. Viimasega on seotud ka Jaapanis eelmise sajandi keskpaiku levinud "Marimo" buum, kus vetikapalle pandi pudelisse ja müüdi suveniiridena. Vetikapallide väljapüüki püüti ohjeldada 1921. aastal, andes Marimo'le "Rahvusliku Aarde" staatuse. Ilmselt jäi sellest kaitse organiseerimiseks veel väheks ja 1952. aastal sai vetikapall jaapanis juba "Erilise Rahvusliku Aarde" tiitli. 1950. aastal toimus veel looduskaitse seisukohast huvitav sündmus - organiseeriti Marimo festival, kus kutsuti inimesi üles ostetud vetikalpalle Akan'i järve tagasi laskma. Üritus olevat korda läinud ja vetikapallide populatsioon, mis röövpüügi, palkide parvetamise ja hüdroelektrijaama tõttu oli kasinaks muutunud, hakkas taas suurenema. Kui enamik sama perekonna Cladophora vetikaid kasvab piisava valguse ja toitainete hulga tõttu kiiresti ja lausa ummistab veekogusid, siis huvitaval kombel on C. aegagropila väga aeglase kasvuga. Hinnatakse, et looduses kasvanud tennisepalli suuruse isendi vanus võib küündida 150-200 aastani. Suurimate vetikapallide mõõduks pakutakse 25-30cm, ilmselt küünib siis nende vanus ka tublisti üle 200-300 aasta. Tehislikes, optimaalsetes tingimustes on vetikapallide kasv ilmselt mõnevõrra kiirem, vaevalt et zoopoodides müüdavad taimed pärinevad looduslikest veekogudest. Eeltoodud jutt taimede kasvust ainult vähetoitainelistes liustiku- ja mägijärvedes ilmselt ei sega tema akvaariumispidamist. Kuna toitainete rohkus mõjutab ta elukeskkonda kaudselt - teiste taimede pealetungi ja sellega kaasneva valgustuse vähenemisega, siis piisab kui akavaariumis jälgida, et taim pikaks ajaks päris varju ei jää (sägakoopasse ei veere). Kuna taime erikaal on veele väga lähedane, siis üldjuhul vahetab ta ise aegajalt mõne kala müksu peale kohta. On ka mainitud, et looduslikus kasvukohas tõuseb taim hommikul pinnale päikesevalguse kätte ja õhtul laskub sügavamale - toitainerikkamasse kihti. Sellist tsüklilist üles-alla pendeldamist kahjuks akvaariumis ei esine (võimalik et ka mitte looduses  ).
Akvaariumis pidades paistab taim silma oma vähenõudlikusega, võiks öelda lasusa äärmusliku taluvuse ja püsivusega. Kahjuks oma ühtlaselt ühesuguse väljanägemise tõttu kaotab ta paljude akvaristide hulgas mõne aja pärast oma paeluvuse ja toimetatakse esindusakvaariumist mõnda abiakvaariumisse. Piisavalt kannatlik olles võib siiski taim üllatada paljunemisega. Cladophora aegagropila paljunemine hakkab peale väikese kõrgema kühmu moodustumisega tema pinnale, aja jooksul kühm ümardub ja hakkab emataime küljest lahti lõigustuma. Alltoodud kesise kvaliteediga pildil on lõigustumisjälg noolega näidatud kohtades näppudega juba selgesti tunda, pildil endal kahjuks jääb see nähtamatuks. 
Paljunemise protsess võtab ilmselt aega vähemalt paar aastat. Nii et varuge kannatust - minu isendil kulus esimesest kühmust kerge soondumiseni üle poole aasta. Kasutatud allikaid: Martin Kelly; http://www.users.globalnet.co.uk/~xeno/lakeballs.htm Eelmise artikli refereering, http://www.earthsky.com/scienceqs/shows ... t=20011202 Eesti taimenimede nimekomisjoni töötulemused; http://www.ut.ee/taimenimed/ Eesti harrastusakvaristide foorum: http://www.akvaarium.tk -- Jutu pani kokku Tõnu Oga Kostivere, 11. aprill |
|
| Autor: | albert [ Pühapäev Apr 11, 2004 11:49 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tsiteeri: Kas Cladophora aegagropila't kunagi ka eestist leitud on ei oska kahjuks öelda.
Matsalu lahes, Kasari jõe lehtersuudmes, 1991. vt. http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf |
|
| Autor: | Tõnu Oga [ Esmaspäev Apr 12, 2004 12:45 ] |
| Teema pealkiri: | |
Ilmselt leidsid sa ka punase raamatu kirje üles: http://www.zbi.ee/punane/liigid/vetikad.html Mis kinnitab, et eesti keeli on järvepall igati korrektne nimetus. Kui juba jutt riimvee-leidude peale läks, siis kontrollisin igaks juhuks kas mitte Cladophora aegagropila't pole ka mainitud Tiiu Trei raamatus "Taimed Läänemere põhjal". Oli küll. Lausa neljal lehel, pilti kahjuks polnud. Kuid tekst oli enam kui imelik. Mõned asjakohased katked: "Matsalu lahe idaosas kasvab tumedate puhetunud rakkudega C. aegagrophila, ...". "Eriti väärib tähelepanu 1979. a. seitsmes uurimispunktis kindlaks tehtud ulatusliku, ühtlase ja omanäolise Potamogeton pectinatus - Zannichellia palustris'e assotsiatsiooni peaaegu täielik kadumine. Ainult ühes punktis olid endised dominantliigid olemas, kuid mattunud ohtra Cladophora aegagropilia niidistiku alla." Ma olen uurinud meie vetikapalli mikroskoobi all - mingeid tumedaid puhetunud rakke tema puhul ei esine. Samuti jääb arusaamatuks ohtra niidistiku jutt. Lisaks leidsin veel http://erms.biol.soton.ac.uk/lists/full/Algae.shtml lehelt sellise kirje: Cladophora aegagropila (Linnaeus) Trevisan, 1845 Mis väidab, et taim kirjeldati Linne ja/või Trevisani poolt 1845 aastal. See kõik viib mõtted sellele, et see liik on kas varieeruva ehitusega(?) või on ladinakeelsetes nimedes mingi jama. Samas toodud punase raamtu leht ei jäta kahtlust, et ka järvepalle on eestist leitud. |
|
| Autor: | Tõnu Oga [ Esmaspäev Apr 12, 2004 12:52 ] |
| Teema pealkiri: | |
Äh, jutt läheb juba kole pikale. Aga ma ei saa mainimata jätta, et punases raamtus on järvepalli elupaigaks toodud eutrofeeruvad (toitainerikkad) järved - vastupidiselt minu eelnevas tõlkejutus sobivaks väidetud vähetoitainelistest järvedest. Võta siis kinni
|
|
| Autor: | devi [ Teisipäev Apr 13, 2004 02:45 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tõnu Oga kirjutas: Ma olen uurinud meie vetikapalli mikroskoobi all - mingeid tumedaid puhetunud rakke tema puhul ei esine.
Kas sul on mikroskoop? Ega see juhuslikult kaameraga varustatud pole? |
|
| Autor: | Tõnu Oga [ Teisipäev Apr 13, 2004 12:34 ] |
| Teema pealkiri: | |
Kaameraga mikroskoopi (koolivariant) saan laenata. Sinna saab originaalis ettenähtud weebikaamera asemele panna ka sobiva digifotoka - pildid saab sellisel juhul natuke parema resoga. Kas hakkame vetikapilte koguma?
PS. Viska privasse teade kui lähem huvi on. |
|
| Autor: | Tyritydruk [ Teisipäev Apr 13, 2004 08:15 ] |
| Teema pealkiri: | |
Aitäh.  kõige infos eest..vägapõhjalik..suuredtänud..
|
|
| Autor: | Rainer [ Neljapäev Apr 15, 2004 01:42 ] |
| Teema pealkiri: | |
Kas keegi oskaks soovitada mõnda kauplust Tallinnas kus oleks korralik valik taimi ja milliseid oleks kõige õigem uude loe algaja akvaariumi istutada. |
|
| Autor: | devi [ Neljapäev Apr 15, 2004 02:26 ] |
| Teema pealkiri: | |
Kui varasematest teemadest vastust ei leidnud, siis otsi uuesti ja kui ikka ei leia, siis tee uus teema. Kas piinlik ei ole sellise küsimusega lagedale tulla teemas, kus just juhiti tähelepanu otsimisele? |
|
| 1. leht 1-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|