foorum.akvarist.ee

mind huvitab, kas on mingi piir, kui palju tohiks akvas taimi olla? mis siis juhtub kui liiga palju on? kuidas see vee omadusi võib mõjutada?

Ei tea et oleks piiri - no ehk niipalju on et kalad vajavad heaoluks vaba ujumisruumi.
Öösel taimed hapnikku ei tooda vaid kulutavad, edasi aga jagunevad arvamused kaheks - osad kodanikud on veendunud et taimed tarbivad öösel veest hapnikku, teine osa millesse kuulun ka mina arvab et taimede öine hapniku tarbimine on tublisti ületähtsustatud kuna taimedel on lehtedes suured gaasireservuaarid kus on ka hapnikku (päeval toodetud hapnik ladustatakse eeskätt sinna) ja esmalt tarvitatakse just sealolevat hapnikku, teisisõnu öösel veest hapnikku ei tarvitata üldse või tarvitatakse minimaalselt.
Veele mõjub loomulikult nii et mida rohkem taimi seda kiiremini toitained veest ära napsatakse ja seda rohkem taimede poolt konkurentide (sealhulgas vetikate) tõrjeks eritatavaid kemikaale vette satub (allelopaatia ehk "taimede keemiasõda"). Tõnäoliselt kui on väga palju taimi siis on täiendav väetamine möödapääsmatu, nii palju toitaineid vaevalt kalatoiduga akvasse jõuab et seda massi ära toita jõuaks.

Piire on erinevaid.
- esteetiline piir
- pimenduspiir
- toitainepiir
jne

Kui esimene on subjektiivne, siis kaks teist võivad endaga kaasa tuua kenakesed ahelreaktsioonid.
Näiteks lehestiku/juurestiku mädanemise läbi.
Suure taimemassi ja ebaadekvaatse väetamise korral on tulemus enamasti see, et tekib mingi konkreetse elemendi puudus ja seeläbi on ka teiste ainete omastamine taimede poolt pärsitud.
Vetikatele on selline situatsioon aga stardipauguks.

Nojah, olen korduvalt näinud situatsioone kus kõik need piirid on edukalt ületatud ja tulemuseks kalad poevad raskustega läbi tiheda taimestiku mis on kogu akva ulatuses ja pinnalt põhjani välja. Kusjuures vähemalt ühes sellises akvas täiendavat väetamist ei teostatud. Iluaedniku ja kalade vaatevinklist ilmselt niru tulemus, samas oli päris põnev ja loodusliku ilmega. Eks ka siin ole erinevaid arusaamu ilust - ühe jaoks on ilus vaid hooldatud mõisapark, teise jaoks lodumets kuhu inimene pole aastakümneid jalga tõstnud. Tunnistan et enamasti mulle meeldivad iluaedniku kätt tunda saanud akvad rohkem, kuid ka sellel padrikul oli oma võlu.

Tsiteerin iseennast: "võivad endaga kaasa tuua"