| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Magneesium https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=4&t=25979 |
1. leht 1-st |
| Autor: | chris [ Neljapäev Sept 22, 2011 09:16 ] |
| Teema pealkiri: | Magneesium |
Magneesiumist kui ühest olulisest toitaines vees on rakse siit leida paljut. Uurisin Tallinna Vee antud näite ja näen et mu kraanivees on Kaltsiumi 67mg/L ja Magneesiumi 17 mg/L . Kareduse näitajad on seal kirjas: Üldkaredus - 4,86 mg-ekv/L Mööduv karedus - 3,05 mg-ekv/L Jääv karedus 1,81 mg-ekv/L Ehk kõik oleks nagu tore ja vees mõlemad olemas. või mis Aga kuidas oleks hea meetod kindlaks teha, mis mul akvaariumi vees tegelikult on Magneesiumi sisaldus. Nii uudishimust, et kuidas see muutub akvaariumis, järsu on vähe. Tegelikult point mille üle juurdlen on seotud mitme asjaga - Mul on akvaariumis üks selline must kole vetikas mis mind kimbutab suurema osa ajast. Sellele vetkale sobib mingi selline koostis kus vees on nii raud kui fosfaat aga Mg on madala võitu. Sellega peaks saama võidelda vastupidise skeemiga, krgema Mg ja madalama Fosfaadi suhtega. - Mul on Anuubiase ja Echinodoruse uued kasvud kollased, leht on Anubiasel isegi vat et helekollane, ja Echinodorusel on uutel kasvudel selgelt näha kuidas lehe rootsud on rohelised, nende vahel aga kollakaroheline. Raua puuduse ma välistan, test näitab seda pidevalt ja kuna olenlaisk väetama siis automaatne doseerija paneb micrsoid iga päev sisse. Raua omistamist pärsib Magneesiumi puudus. Ehk kaks juhtu kus ma lihtsalt mõtlen, mis mu Mg tase võiks olla. Samuti mõtlesin et kui õige doseeriks Magneesiumi aga millega ? Kodus on olemas MagneesiumSulfaati, Mõrusol suhtega 16+32 (massiprotsentides) Koostis on MgO 16& ja SO2 32% mõlemad vees lahustuvad ja tollest võib teha vabalt vesilahuse. - Kas selline asi oleks OK Mg doseerimiseks. - Kuidas ma arvutaks selle järgi doseeritavat kogus akvaariumis - mida teeb see doseerimine vee karedusega ? Üldkaredus akvaariumis annab praegu 11-12 dGH ja KH on umbes 6 |
|
| Autor: | Rein [ Reede Sept 23, 2011 09:15 ] |
| Teema pealkiri: | |
Magneesiumi hobitestidega eraldi testida kahjuks ei saa. Et magneesiumi taset tõsta, kasutatakse enamasti GH Boosterit või Seachem Equilibrium-i. Ise segude valmistamise vihjed leiad siit. Sinu asemel prooviks EI-d, sellega saad ilma testimata olla suht kindel et magneesiumi on parasjagu, nagu ka muid komponente. Kui EI jaoks CO2 napib, võid ju ajutiselt Excelit, Procarbot vms. lisada, sest CO2 stabiilne tase on oluline - tegelikult oleks see ka ilma EI-ta oluline. |
|
| Autor: | chris [ Reede Sept 23, 2011 10:52 ] |
| Teema pealkiri: | |
aitäh Rein. CO2 jookseb mul balloonist peale pidevalt ilma kontrolleriteta. tase on pigem madalam kui kõrge. ehk peaks olema 10-15 kanti. tean et 30 oleks hea aga seda ei ole ilma kontrollerita julgenud enam proovida. Need buusterid sisaldavad ka kaltsiumi ja pigem on suhe kaltsiumi kasuks kolm korda kõrgem kui Mg tase. Seda võiks kasutada siis kui kasutada RO vett veevaetusel. Seega nendega ma ei tahaks praegu katsetada. Ma tahaks katsetada puhtalt Mg tasemega. Peaks ilmselt siis ka katse pärast proovima mõnda aega EI meetodit. |
|
| Autor: | Rein [ Reede Sept 23, 2011 11:10 ] |
| Teema pealkiri: | |
chris kirjutas: CO2 jookseb mul balloonist peale pidevalt ilma kontrolleriteta. tase on pigem madalam kui kõrge. ehk peaks olema 10-15 kanti. tean et 30 oleks hea aga seda ei ole ilma kontrollerita julgenud enam proovida. No mina kardaks pigem kontrollerit. chris kirjutas: Need buusterid sisaldavad ka kaltsiumi ja pigem on suhe kaltsiumi kasuks kolm korda kõrgem kui Mg tase. Seda võiks kasutada siis kui kasutada RO vett veevaetusel. Seega nendega ma ei tahaks praegu katsetada. Ma tahaks katsetada puhtalt Mg tasemega.
Ja oled kindel et kaltsiumi saab liiga palju? Kui neid buustereid kasutada koos EI-ga siis kaltsium vaevalt liiga kõrgeks läheb. Plaanisin ise ka katsetada, aga pole viitsinud tellida (kohapeal keegi ei paku vist). |
|
| Autor: | chris [ Reede Sept 23, 2011 12:30 ] |
| Teema pealkiri: | |
Rein kirjutas: Ja oled kindel et kaltsiumi saab liiga palju? Kui neid buustereid kasutada koos EI-ga siis kaltsium vaevalt liiga kõrgeks läheb. Plaanisin ise ka katsetada, aga pole viitsinud tellida (kohapeal keegi ei paku vist).
CO2 on mul jah kraanist nii keeratud, et ei ole olnud seda vajadust näppida väga pikka aega. Kaltsiumi suhtes, jah, olen kindel et läheks paljuks kuna eriti nagu ei taha oluliselt karedust tõsta, ning Mg iseenesest juba mõjutab ka karedust. Equilibrium on väga hea kui kasutada veevahetustel RO vett ning sellega remineraliseerida vesi õigele tasemele. Lihtsalt niisama minu arust seda lisada ei ole mõttekas. Minu katse on pigem selline pahupidi test. tahtsin muuta PO4 ja Mg omavahelist suhet. Ehk lõpetada PO4 doseerimine mõneks ajaks ning suurendada Mg taset vees. kui teooria on õige siis see peaks mõjuma mul sellele vetikale. P on selline asi mida niikuinii on taimedel suuremas koguses varutud ning selle puudused ei hakka eriti kiiresti ilmnema. ehk piisab kui on olemas minimaalsel tasemel, kui test vaevalt üldse midagi näitab. Praegu saada Mg Equilibriumist, tõstaks ka kaltsiumi mis ei ole minu eesmärk. See mida tahan tuleneb natuke sellest "theory of controlled imbalance" teooriast. Asjal võib olla veel üks pahupool, milline element on selline mis pärsib Mg omistamist kuna tegelikult võib olla ka ketis veel üks lüli - mingi aine puudus või üleküllus mis mõjub Mg omistamisele. |
|
| Autor: | Rein [ Reede Sept 23, 2011 01:35 ] |
| Teema pealkiri: | |
chris kirjutas: Kaltsiumi suhtes, jah, olen kindel et läheks paljuks kuna eriti nagu ei taha oluliselt karedust tõsta, ning Mg iseenesest juba mõjutab ka karedust. Equilibrium on väga hea kui kasutada veevahetustel RO vett ning sellega remineraliseerida vesi õigele tasemele. Lihtsalt niisama minu arust seda lisada ei ole mõttekas. Miks seda karedust kardad? Pikka aega on jah usutud et kare vesi taimedele hästi ei sobi. Katsed on näidanud aga muud, selliseid liike millele kare vesi ei sobi, küll leidub, aga neid pole palju. Oluline et kaltsium ei hakkaks kumuleeruma, seda saabki EI-ga vältida. chris kirjutas: Minu katse on pigem selline pahupidi test. tahtsin muuta PO4 ja Mg omavahelist suhet. Ehk lõpetada PO4 doseerimine mõneks ajaks ning suurendada Mg taset vees. kui teooria on õige siis see peaks mõjuma mul sellele vetikale. P on selline asi mida niikuinii on taimedel suuremas koguses varutud ning selle puudused ei hakka eriti kiiresti ilmnema. ehk piisab kui on olemas minimaalsel tasemel, kui test vaevalt üldse midagi näitab. Pakun et erilist edu pole sel moel loota, aga eks katsetada muidugi võib. Vetikatega võitlemisest edukam tee on keskenduda taimede kasvule, siis kaob muuhulgas reeglina ka vetikaprobleem. Kui taimedel on kõiki toitaineid (ka CO2) saadaval siis nad kasvavad kenasti ja mured kaovad. chris kirjutas: See mida tahan tuleneb natuke sellest "theory of controlled imbalance" teooriast. Sel moel on võimalik saavutada tulemust, kuid ilmselt on selle teooria puhul asjadest tegelikult valesti aru saadud. On terve omette koolkond kes sel moel üritab oma vesist kuningriiki majandada et taimede kasvu piiratakse läbi fosfaatide, _teatud tingimustel_ see isegi toimib. Samas on tõestatud et fosfaatide kättesaadavus ei põhjusta vetikate vohamist. Olen ka ise oma akvas üle doseerinud kaaliumi, fosfaate, nitraate, mikrosid. Kaaliumi üledoseerimisel hakkas pruunvetikas tüütama. Fosfaatide lahkel manustamisel oli üllatav see rohevetikas tõmbus tagasi. EI-ga väetamisel on toitainete kogused üsna suured, vetikas pole probleemiks. Kui aga akva jääb pisut pikemalt hooldamata, siis veevool kahaneb ja CO2 ei jõua enam igale poole, samuti toitaineid napib - ja varsti on igasugu vetikad platsis, BGA laigud mööda põhja ja pinnase ja klaasi kokkupuutekohas, rohevetikas klaasidel ja taimelehtedel, niitvetikas lehvib siin-seal jne. chris kirjutas: Asjal võib olla veel üks pahupool, milline element on selline mis pärsib Mg omistamist kuna tegelikult võib olla ka ketis veel üks lüli - mingi aine puudus või üleküllus mis mõjub Mg omistamisele. EI tugev külg on just selliste jamade vältimine. Kui teha kord nädalas veevahetus rohkem kui 50%, siis ei teki mis iganes toitainete kumuleerumist. Kui doseerid ise regulaarselt väetisi, püsib tase enam-vähem paigas. Pole vaja lahendada metsamõistatust, et kas äkki midagi on liiga vähe või liiga palju.
Kui tahad aru saada, millest Sul täpselt puudus on, siis kasulikku infot leiad ntx siit |
|
| Autor: | chris [ Reede Sept 23, 2011 02:04 ] |
| Teema pealkiri: | |
Sinu veenmisoskus, Rein, on võrratu. Proovin siis EI'ga hoopis. Aga selliseid häid konstruktiivseid vastuseid on sinult hea saada Tänan väga. EIga jäb mul aga siis ainult vastus saamata juurpõhjuste osas. |
|
| Autor: | Rein [ Reede Sept 23, 2011 02:18 ] |
| Teema pealkiri: | |
chris kirjutas: EIga jäb mul aga siis ainult vastus saamata juurpõhjuste osas. No aga võid ju ka katsetada esmalt muid variante. CO2 paneksin Sinu asemel aga küll kindlasti juurde. Oluline see kah et veeringlus oleks hea, et CO2 jõuaks igale poole.
|
|
| Autor: | jaantat [ Reede Sept 23, 2011 07:36 ] |
| Teema pealkiri: | |
Äkki selgitad mis vetikas see sulle probleeme teeb? See "must ja kole vetikas" ei ole just parim nimi |
|
| Autor: | chris [ Laupäev Sept 24, 2011 04:22 ] |
| Teema pealkiri: | |
jaantat kirjutas: Äkki selgitad mis vetikas see sulle probleeme teeb?
See "must ja kole vetikas" ei ole just parim nimi Ole siis hea ja ütle sellele mustale ja koledale see õige nimi. Ma isegi kunagi jõudsin selle nimeni aga vana pea ei pea selliseid keerulisi nimesid mitte kinni. See tegelikult mingi punavetia liik. Sellest "mustast ja koledast" mõned pildid:
Ja sellest heledast uuest kasvust kõige parem pilt ehk selle kõrrelisega (ilmselt sagitaria subulata)
|
|
| Autor: | jaantat [ Laupäev Sept 24, 2011 09:50 ] |
| Teema pealkiri: | |
paistab, et see vist black brush algea. Mitu mulli sa CO2 annad? Kuskilt jäi meelde, et see tunneb end hästi madala CO2 ja pehmema veega. Äkki keerad nati CO2 juurde? Vaatan su pildilt, et CO2 mullid jooksevad sul sirgelt ülesse. CO2 mullitaja vii nii alla kui saad seda parem lahustuvuse saad. Samuti aitab CO2 mullijorule suunatud veevool lahustuvust suurendada. Samuti mõjutab tugevam veevool seda vetikat st selle ei meeldi veevool. Kivid saad lahja valgendajaga puhtaks või keetes Anubiase lehti saad kah lahja valgendajaga puhastada mul on kah natike sellist aga see on kiiresti kasvava ehindoruse lehtedel, mida ma pidevalt kärbin. Samuti annan pidevalt väetist EI meetodil. Praegu vähemalt ei riiva väga silma |
|
| Autor: | chris [ Pühapäev Sept 25, 2011 08:11 ] |
| Teema pealkiri: | |
jaantat kirjutas: paistab, et see vist black brush algea.
Ei ole BBA, ei ole. http://www.aquariumslife.com/algae-control/brushalga/ |
|
| Autor: | jaantat [ Pühapäev Sept 25, 2011 10:12 ] |
| Teema pealkiri: | |
http://aquaticscape.com/articles/algae.htm#brush peaks nagu ikka olema |
|
| 1. leht 1-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|