| foorum.akvarist.ee https://foorum.akvarist.ee:443/ |
|
| Omatehtud väetisekuulid põhjasubstraati https://foorum.akvarist.ee:443/viewtopic.php?f=4&t=23712 |
1. leht 1-st |
| Autor: | aht0 [ Teisipäev Jaan 18, 2011 03:07 ] |
| Teema pealkiri: | Omatehtud väetisekuulid põhjasubstraati |
Kuna põhjasubstraat vananeb ja toitainete hulk substraadis väheneb, tuleb aegajalt midagi ette võtta et substraadis juurdunud taimed head välja näeksid. Laisa inimesena ei viitsi substraati vahetama hakata kuigi 2 a. tagant oleks vist juba aeg. Aga proovisin omatehtud savi baasil väetisekuulidega substraati veidi "värskendada" ja minu arust see õnnestus. Savist väetisekuulid tegin vahekorras: 75g jahvatatud pottsepa savi (pulber) 30g mikroväetis Plantex CSM+B 7,5g kaaliumsufaat (K2SO4) 10g magneesiumsulfaat ehk mõrusool 2,5g kaaliumnitraat (KNO3) veidi hundinuia villa sideaineks segasin kuivalt korralikult läbi ja lisasin destilleeritud vett nii nimimaalselt et segu näppude all kokku hakkaks. Peopesade vahel rullisin 1,5cm kuulid ja panin karbiga sooja kohta nädalaks kuivama (leige radika peale). Järgmine kord vähendan magneesiumikogust kuna vesi niigi kare (ja kipub Staghorni vetikat tekitama). Muidu olen väga rahul ja taimed ka 1-2 tk korraga 2-3 nädala tagant erinevate taimede alla on vast parem variant kui 4-5-6 tükki korraga. Pinnasesse peab ka suht kiirelt ja ükshaaval vajutama, muidu muutuvad ligaseks ja hakkavad näppude vahel lagunema. Mõned kohad kust vajaminevaid väetisi kuivainena osta saab: http://www.aquaessentials.co.uk/dry-fer ... 5_146.html http://www.haack.se/pmdd/index.php?opti ... &Itemid=85 Mõrusoola saab ka apteegist. |
|
| Autor: | workshopper [ Teisipäev Jaan 18, 2011 08:45 ] |
| Teema pealkiri: | |
Väga hea retsept. Olen ammu mõelnud, et need tropica kapslid on liiga kallid. Vahendid pmst olemas...muudkui aga tegema!!
|
|
| Autor: | madisp [ Teisipäev Jaan 18, 2011 09:48 ] |
| Teema pealkiri: | |
Ehk võik selle retsepti kuhugi üles riputada, kasvõi kleepsuna. Muidu varsti foorumi avaruses kaduma läinud kui vajadus.... |
|
| Autor: | aht0 [ Kolmapäev Jaan 19, 2011 01:40 ] |
| Teema pealkiri: | |
nagu väetistega ikka, tasa ja targu... Kuulid teen ise järgmine kord väiksemad, umbes 1cm diameetriga (või pulgakujulised), siis on lihtsam pinnasesse vajutada ja saab suurema taime alla mitu tk panna. Kuivatamisjärgus veidi rohkem sooja teeb kuulid tugevamaks, kuid pikeneb mõju ooteaeg ja mine-sa-tea kuidas mõjub kokkusegatud ainetele. Toitainete valik ja vahekord on katsetamise küsimus Olge kogusega ettevaatlikud |
|
| Autor: | lops [ Neljapäev Jaan 20, 2011 04:04 ] |
| Teema pealkiri: | |
Mina leidsin internetiavarusest sellise lihtsa retsepti: loam/wood ash 5:1, ehk siis 5 osa savi-liiva segu segada 1 osa puutuhaga, pallikesteks ja lasta kuivada. Eriti ehhinodooridele pidada meeldima. Kas keegi on proovinud? Ise plaanin kevadel proovida, kui kodulähedane savikoht välja sulab. |
|
| Autor: | workshopper [ Reede Jaan 21, 2011 03:20 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tuhk muudab pH-d neutraalsemaks. Tuhka(lehtpuu) kasutatakse koduses majapidamises lupjamise eesmärgina, et muuta mulla reaktsioon vähem happeliseks. Tuhk sisaldab eelkõige kaaliumit, aga ka teisi elemente oleks vaja. |
|
| Autor: | lops [ Laupäev Jaan 22, 2011 09:12 ] |
| Teema pealkiri: | |
Just, see pH tõstmine ongi, mis tuha puhul kõhklema paneb. Eriküsimus, palju ta põhjapinnase alla surutud mõnest madala tuhasisaldusega pallikesest vette lekib.... Mis puutub tuha koostisse, on selles ka muid elemente, muuhulgas fosfor (millel ehk selle menu ehhinodooridele põhinebki). Samas pH tõus vist jälle mõnede elementide omastamist segab? Mõni väljalõige netiotsingust: http://mi.emu.ee/userfiles/MI/Projektid ... nduses.pdf "Türi katlamajast pärit (okas ja lehtpuu segu)tuha keemiline koostis (mg/kg) oli järgmine: Ca – 123 000, K – 48 000, Mg – 19 400, Na – 17 900, P – 15 500, S – 10 150, Mn – 9850, Zn – 4340, Al – 3300, Ba – 1560, Pb – 76, Cu – 197. Puutuha keskmine pH oli 12,55–12,68. Puidu põletamisel lendub suur osa N ja tuhka võib N jääda vaid väga väikestes kogustes." .................................... http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/ ... s_40-8.pdf "Puutuhk sisaldab rikkalikult P, K, Ca, Mg ja paljusid mikroelemente. Tuha keemiline koostis sõltub oluliselt kütuse põlemisrežiimist, aga ka puuliigist, vanusest ja kasvutingimustest. Nii võib kasepuidu tuhas olla K kolm korda ja P kaks korda rohkem kui kuusepuidu tuhas. Okstes (haos) on tuha sisaldus kõrgem ja tuhk K-rikkam kui tüves. Lisaks toiteelementidele võib puutuhk sisaldada ka raskmetalle (As, Cd, Cr, Cu, Mn, Ni, Pb, Zn ja V), olenevalt päritolust ja põletatava materjali töötlusest. Tabel 1. Katses kasutatud puutuha keemiline koostis Element mg/kg g/kg Nüld / Ntotal <250 Püld / Ptotal 15500 S 10150 K 48 Ca 123 Al 3,300 Cu 0,197 Mg 19,4 Mn 9,850 Na 17,9 Pb 0,076 Zn 4,340 Ba 1,56 Fe 10,4 " |
|
| Autor: | aht0 [ Pühapäev Jaan 23, 2011 09:57 ] |
| Teema pealkiri: | |
Tänud lops, korralik ülevaade! Kõiki võimalusi peab kaaluma. Kahjuks ei ole tuha kasutamisest akvaariumi kontekstis lugema juhtunud. Kui keegi katsetab siis saame targemaks. Omal kareda veega porbleeme ja tuhaga ei mässaks. Liiga pehme vee korral aga prooviks küll järele, peab vaid tagama et tuha mõju vabaneks aeglselt ja veidi neutraliseeriks aluselisust ehk isegi turbaga (savi, keedetud peene turba ja tuha seguna milles põhirõhk savil). Kui õieti aru saan siis aluselises (ja kaltsiumirohkes) keskkonnas on kalduvus tekkima fosfaatide, raua, mangaani, vase ja tsingi defitsiit kuna nad seotakse taimedele vahetult ja kergelt mitteomastatavatesse ühenditesse:
Roger Miller on APC foorumis kirjutanud: Tsiteeri: Wood ash is loaded with minerals. Back before the days of large-scale mining when wood was a common fuel wood ash was the primary source of some minerals.
One of the problems with wood ash is that it is extremely alkaline. People used to extract lye from ashes. Another problem is that is contains carbonates -- enough that it can fizz pretty actively when you drop acid on it. A third problem is that fresh, dry wood ash is chemically unstable. You can expect it to go through some difficult-to-predict changes when you put it under water. Yet another problem is that parts of it are soluble and will quickly end up mineralizing your water. Of course, there's some overlap between these problems, but I think you get my drift. All-in-all, wood ash isn't very inert and isn't very benign. Experiments are always fun and usually worth doing for the learning experience alone, so I rarely try to discourage them. This is an exception. I have a hard time imagining that anything good could come from using fresh, dry wood ash in your substrate. On the other hand, wood ash can make a pretty good amendment for soils that are low in mineral content and have a low pH. You just spread it out and dig it in. If you want an inexpensive substrate that's known to work there's always dirt. If you're willing to sacrifice a little cost for some added manageability then there's kitty litter or kitty litter+peat. There are a number of other low-cost alternatives. Roger Miller |
|
| Autor: | lops [ Esmaspäev Jaan 24, 2011 12:52 ] |
| Teema pealkiri: | |
Aitäh, aht0, turba lisamine on hea mõte. Oma olematu karedusega hapu sooveega ehk julgen paari kuuliga katsetada, eks siis annan teada. Retsept pärines pole-aimugi-kui-usaldatavalt-lehelt: http://www.echinodorus-online.de/Englis ... lture.html |
|
| 1. leht 1-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|